Ehitusfoorum

Tere. Üks lihtne ja kiire küsimus: Kas põranda alla võib panna soojustuseks peno asemel villa? Põrand
ei ole tuulduv st vundamendis auke ei ole.Maja umbes sada aastat vana ja alles nüüd sai esimest korda magamistoa põrand üles võetud,sest oli viltu vajunud. Laagid olid liiva-kruusa sees ja täiesti tugevad
ja kõlisevad. Lauad alt täiesti valged ja puhtad.Seega tekib küsimus ,kas mingit kilet on vaja alla panna,
kuna seinte äärde jääb umbes 3-4 cm vahe (seda seinte ebatasasuse tõttu). Tuba püsis siiamaani täiesti
soe,soojahoidjaks ainult põrandalaud ja soome papp. Võibolla on sellest ka kusagil räägitud,aga siin foorumis
on tuhandeid postitusi,mida ei jõua kõiki läbi uurida. Niipalju veel ,et on maakivist vundament,millesse
aukude tegemine on üsna raske tegevus,kuna asub valdavas enamuses maa all.

Hea küsimus.
Olen üsna kindel, et sellises küsimuses ollaksegi võhikud, tänapäeval on selline põrandalahendus ebatüüpiline ja see küsimus ei ole üldse lihtne.
Arvatavasti see maja asub pigem kõrges kohas, mitte nagu enamus tänapäeval ehitatavatest majadest.
Tõenäoliselt põhjaveetase ja pinnaveetase asub põrandataladest piisavalt kaugel ja kapillaarniiskus taladeni ei ole hoone eluea jooksul kunagi jõudnud. Pinnaseks arvatavasti puhas liiv või kruus. Selline olukord on väga erandlik ja on ilmselt suur juhus, sest vaevalt, et ehitamise ajal kindlalt teati ja ehitusfüüsikaliselt osati määrata, kuidas seda tüüpi põrand ehitada nii, et talad ilma tuuldumata mädanema ei läheks.

...Tuba püsis siiamaani täiesti
soe...

Soe - see on suhteline. Miks siis kaalutakse soojustamist villaga, kui soe? Aga see selleks...

Üldiselt tänase koolis õpetatava teooria kohaselt peaks olema nii, et kus on mineraalne vill, seal peaks olema seespool aurutõke ja tuulduva süsteemi korral väljaspool tuuletõke ning pärast seda piisavalt toimiv tuulutus.

Mineraalne vill on niiskuse absorbeerimise suhtes sarnane materjal liivaga (kiud ei ima endasse niiskust, niiskus saab mahtuda vaid kiudude vahele ja pinnale). Seega, kui endist süsteemi täiendada ainult mineraalse villaga, siis nagu ei tohiks süsteem rikki minna. Aga risk on ikkagi olemas, kuna ei tea, mis veel selle tegevuse raames muutub.
Üldiselt on nii, et kui konstruktsioon, tarind muutub oluliselt, peaks ehitamiseks olema projekt. Samas, ei usu, et tänapäeval leiduks projekteerijat, kes suudaks projektis asja lahendada selliselt, et endine süsteem jääks alles, aga see täiendatakse vaid villaga. Takistuseks saavad ka tänased nõuded ja standardid, millest projekti koostajad peavad lähtuma.

Sooh... et tuleb teha igal juhul projekt, aga sellegi poolest garanteerida keegi ei julge...?

Need vanade honete põrandasoojustamised on jah pigem nüansirikas teema. Läbi käinud isegi juhused-arutlused kus põrandate soojustamine on lõhkunud ära "terve maja". Kus varasemalt soojustamata põrandate kaudu lekkiv soojus hoidis ka vundamenti läbikülmumast aga pärast põrandate soojustamist pääses külm vabalt tegutsema, tekkisid vundamendi külmakerked, praod, vajumid jm.

Kile, peno, valu lahendab selle probleemi ju alati ja ei pea muretsema kuidas oli vanasti, sest uus on ju kindel. Seinte äärde paned 5cm peno püsti ja ebatasasused lased vahtu täis. Pärast lõikad valuga tasa Vajadusel võid ka süvendada sobiva sügavuseni, et soovitud soojustuskiht ära mahuks.

300mm peno ja 8-10cm valu koos kütteringiga sobib igasse muldpõrandaga majja.

Projekt on küll tore asi, aga sellel majal juba on projekt ja iga lihtsa muudatuse jaoks ei pea hakkama põrandavalu projekteerima.

vuuk kirjutas: 10 Aug 2026, 06:34 .... Mineraalne vill on niiskuse absorbeerimise suhtes sarnane materjal liivaga (kiud ei ima endasse niiskust, niiskus saab mahtuda vaid kiudude vahele ja pinnale). ...

"Liivaga sarnane" võrdlus kehtis veel vast mitukümmend aastat tagasi aga tänapäeval enam üheselt seda arvestada ei saa.

Soojustusvillade üks märkamatu aga oluline koostisosa liimaine, millega on mineraalsed kiud kokku liimitud, et vill püsiks kujus.
Seoses "Roheliste" toodete kasutuselevõtuga liimitakse osa villu kokku glükoosiga (suhkur).
Kuna suhkrud on vees lahustuvad ja hügroskoopsed, siis glükoosiga liimitud villad märguvad ning hiljem ei kuivagi ära.

Erinevate villade niiskumist saab ka kodus mõõta ja võrrelda, kui on olemas proovitükid.

tabarabarap kirjutas: 13 Sept 2026, 10:50 .....
Projekt on küll tore asi, aga sellel majal juba on projekt ja iga lihtsa muudatuse jaoks ei pea hakkama põrandavalu projekteerima.

Projekt = tööplaan.
Isegi oma jaoks suvalisele lehele joonistatud tööplaan on ka projekt.
Mõistlik peremees teeb iga töö jaoks omale selgeks soovitava eesmärgi ning valib vajalikud vahendid, ehk teeb projekti.

ping kirjutas: 13 Sept 2026, 11:18

tabarabarap kirjutas: 13 Sept 2026, 10:50 .....
Projekt on küll tore asi, aga sellel majal juba on projekt ja iga lihtsa muudatuse jaoks ei pea hakkama põrandavalu projekteerima.

Projekt = tööplaan.
Isegi oma jaoks suvalisele lehele joonistatud tööplaan on ka projekt.
Mõistlik peremees teeb iga töö jaoks omale selgeks soovitava eesmärgi ning valib vajalikud vahendid, ehk teeb projekti.

Sa paistaks targem kui sa ei kordaks igas vastuses elementaarseid asju. Kui sul ei ole midagi lisada, siis tee nö lisamisplaan kus on üks punkt mis kontrollib kas sinu tekstis leidub uut infot, kui ei, siis jätab projekti pooleli.

tabarabarap kirjutas: 14 Sept 2026, 09:46

ping kirjutas: 13 Sept 2026, 11:18

tabarabarap kirjutas: 13 Sept 2026, 10:50 .....
Projekt on küll tore asi, aga sellel majal juba on projekt ja iga lihtsa muudatuse jaoks ei pea hakkama põrandavalu projekteerima.

Projekt = tööplaan.
Isegi oma jaoks suvalisele lehele joonistatud tööplaan on ka projekt.
Mõistlik peremees teeb iga töö jaoks omale selgeks soovitava eesmärgi ning valib vajalikud vahendid, ehk teeb projekti.

Sa paistaks targem kui sa ei kordaks igas vastuses elementaarseid asju. Kui sul ei ole midagi lisada, siis tee nö lisamisplaan kus on üks punkt mis kontrollib kas sinu tekstis leidub uut infot, kui ei, siis jätab projekti pooleli.

Ma olen nii vana, et mul puudub vajadus "targem välja paista".

Maasse vajunud maakividele toetatud palkmaja, algselt alt tuulduva põranda asendamine köetava plaadiga, ei ole vist "lihtne muudatus"?

ping kirjutas: 14 Sept 2026, 17:57

tabarabarap kirjutas: 14 Sept 2026, 09:46

ping kirjutas: 13 Sept 2026, 11:18

tabarabarap kirjutas: 13 Sept 2026, 10:50 .....
Projekt on küll tore asi, aga sellel majal juba on projekt ja iga lihtsa muudatuse jaoks ei pea hakkama põrandavalu projekteerima.

Projekt = tööplaan.
Isegi oma jaoks suvalisele lehele joonistatud tööplaan on ka projekt.
Mõistlik peremees teeb iga töö jaoks omale selgeks soovitava eesmärgi ning valib vajalikud vahendid, ehk teeb projekti.

Sa paistaks targem kui sa ei kordaks igas vastuses elementaarseid asju. Kui sul ei ole midagi lisada, siis tee nö lisamisplaan kus on üks punkt mis kontrollib kas sinu tekstis leidub uut infot, kui ei, siis jätab projekti pooleli.

Ma olen nii vana, et mul puudub vajadus "targem välja paista".

Maasse vajunud maakividele toetatud palkmaja, algselt alt tuulduva põranda asendamine köetava plaadiga, ei ole vist "lihtne muudatus"?

Kas vanadus teeb pehmeks ja poeetiliseks ära ime õhust fakte ja kuidas sa tead, et nee kivid maasse vajusid jne suht kelbast kipud panema igasse teemasse

Pinnasel betoonivalu (koos, või ilma soojustuskihita) on väga tavapärane töö. Väga tavapärane ka renoveerimise juures tuulduva konstruktsiooni asendamisel.

tabarabarap kirjutas: 14 Sept 2026, 20:15 Kas vanadus teeb pehmeks ja poeetiliseks ära ime õhust fakte ja kuidas sa tead, et nee kivid maasse vajusid jne suht kelbast kipud panema igasse teemasse

Füüsika vastu ei saa ja kõik pinnasele toetuvad majad ajaga vajuvad.
Vaata selle teema esimest postitust.

Postitas täielik võhik » 09 Aug 2026, 20:05
Maja umbes sada aastat vana ja alles nüüd sai esimest korda magamistoa põrand üles võetud,sest oli viltu vajunud.

tabarabarap kirjutas:
Pinnasel betoonivalu (koos, või ilma soojustuskihita) on väga tavapärane töö.
Väga tavapärane ka renoveerimise juures tuulduva konstruktsiooni asendamisel.

Majade ehitamine on juba aastatuhandeid "tavapärane töö" aga paljud neist ei pea ilma konstruktsioone vahetamata isegi sadat aastat vastu.