Ehitusfoorum

Tere!
Kõpitsen vaikselt 1975a ehitatud 15 cm rõhtpalgist maja ja tahaks tasapisi seestpoolt toa kaupa asja natukenegi soojapidavamaks saada. Ma tean, et neid maju peab ideaalis soojustama väljastpoolt, aga hetkel seda majanduslikult teha pole võimalik ja peab mõne aasta kannatama.
Väljas 7 cm krohvitud TEP plaat otse palgile.
Teadjamad mehed on öelnud, et kui tungivalt vaja siis maksimaalselt 5 cm villa nii seina kui lakke, 5x5 karkassi vahele ja osb/kips otsa, millega keegi aga üksmeelel pole on aurutõkkekile või paberi kasutamise vajalikkus kuna teine korrus on kütteta ja välja ehitamata, vahelae peale on omal ajal 15-25 cm linaluuda kinni tambitud.

Palun teadjamate käest nõu!

Üks variant oleks seina ja lakke kipsplaadiga PIR plaadid:
https://espak.ee/epood/toode/finnfoam-f ... EcEALw_wcB
See materjal võib tunduda küll suhteliselt kõrge hinnaga, aga on mitu ühes variant.
Seest poolt soojustades + viimistledes võimaldab tööd teostada tubahaaval - kuidas parasjagu rahakott võimaldab. Ühtlasi on PIR auru tõkestav. Kuna PIR on soojustusmaterjalina ligi kolmandiku tõhusam kui parimad villad, siis sama soojustusliku tulemuse korral võimaldab ruumi säästa. Vill võib seina sees niiskuda ja hallitama hakata (eriti, kui töötav aurutõke õiges kohas puudub), PIR ilmselt mitte.
Pilt analoogse materjaliga tööst: Samas, oleks mitmes mõttes õigem alustada soojustamisega väljast koos akende vahetusega, kui see niikuinii on teha plaanis.

Mina soovitaks viimistleda toad ilma soojustamata. Kütta sellevõrra( soojustuse maksumuse) rohkem, korralikult ventileerida. Igasugu soojustuse ( villad, penod, pirrid) mida tahad praegu sissspoole panna jäta väljapoole ja saad “lolli kindlama “ elamise. Ja kui rahu ei anna, tee arvutus palju see 5 sentti soojustus küttele kuluvat raha kokku hoiab + risk et kogu krempel läheb hallitama kui ei ventileeri piisavalt…..

Mul on hetkel olemas rihtimiseks metallkarkassi, 50 villa ja posu kipsplaate ka, mida saaksin ehk siin kaudselt kuskil ära kasutada.
Alumisel korrusel on aknaring 2-kordsete pakett aknatega mingil hetkel lahendatud. See PIR lahendus pole seni veel mõtteis olnud, aga tundub olevat asi millesse rohkem süveneda.
Ainus olemasolev ventilatsioon mille peale hetkel tulnud olen on isereguleerivate fresh klappide järk-järguline paigaldus tubadesse.

Ma nüüd natuke teoretiseerin.
Lisades seina siseküljele villa ja jättes seejuures sisemise aurutõkke ära, siis vill aitab isoleerida palkseinu toasoojast, mistõttu kütteperioodil külmem tsoon saab liikuda seinas väljast sissepoole. Olenevalt temperatuuride erinevusest piirde eri pooltel, hakkaks olema niiskuse kondenseerumine ilmselt kusagil villa sees või / ja palgi ning villa piiril. Lisaks hallitusele tekib oht vana palkseina kiiremale kahjustumisele puidukahjurite poolt.

https://www.ubakus.de/en/u-wert-rechner/index.php? saab katsetada
50mm villa tundub vähe (et palju see ikka kastepunkti nihutab) aga vuugil üsna õige oletus. 50 villa ei ole hea plaan selles olukorras talvel (alates -1* ja edasi õues). Seevastu 50 mm xps koos fooliumiga jätab kogu seina kuivaks.

Konkreetselt TEP-plaati seal muidugi pole, võtsin historical masonry -> wood concrete. Standardtihedus 1000 kg/m3 - nii raske TEP minu teada pole aga kergemaks parandamine seina U-arvu ei muutnud.

vuuk kirjutas: 07 Okt 2026, 10:38 Ma nüüd natuke teoretiseerin. ....

Ma kirjutan praktikast.
Eelmise sajandi 70'datel kasutasid Tartu Remondi Ehitus Valitsuse töötajad Karlova puumajade välisseina soojustuseks seestpoolt 2-3cm paksust puitkiud "push plaati", mis põhimõtteliselt oli tänapäevase tuuletõkkeplaadi analoog.
Püstpalk seintega maja ahjuküttega korter sai peale välisseinte seespoolset soojustamist palju soojem ja see maja on püsti tänapäevani.

ping kirjutas: 07 Okt 2026, 20:51 Ma kirjutan praktikast.
Eelmise sajandi 70'datel kasutasid Tartu Remondi Ehitus Valitsuse töötajad Karlova puumajade välisseina soojustuseks seestpoolt 2-3cm paksust puitkiud "push plaati", mis põhimõtteliselt oli tänapäevase tuuletõkkeplaadi analoog.
Püstpalk seintega maja ahjuküttega korter sai peale välisseinte seespoolset soojustamist palju soojem ja see maja on püsti tänapäevani.

Samasugune praktiline kogemus samast ajast, ainult Pärnust. Eestiaegne ehitis, puitsõrestikuga ja vahel saepuru, sai seestpoolt soojustatud selle pruunikat värvi plaadiga ja tapeeditud. Ise olin paigaldusel ja tapeetimisel abistavas rollis(liiga noor tol ajal). Mälu järgi nagu TK Viisnurk oleks tootnud neid pehmeid plaate?

ping kirjutas: 07 Okt 2026, 20:51

vuuk kirjutas: 07 Okt 2026, 10:38 Ma nüüd natuke teoretiseerin. ....

Ma kirjutan praktikast.
Eelmise sajandi 70'datel kasutasid Tartu Remondi Ehitus Valitsuse töötajad Karlova puumajade välisseina soojustuseks seestpoolt 2-3cm paksust puitkiud "push plaati", mis põhimõtteliselt oli tänapäevase tuuletõkkeplaadi analoog.
Püstpalk seintega maja ahjuküttega korter sai peale välisseinte seespoolset soojustamist palju soojem ja see maja on püsti tänapäevani.

Ma nüüd teoretiseerin.
Eeltoodud praktika on igati loogiline. Tuuletõkkeplaadi laadne pehme puitkiudplaat on mulle vägagi tuttav. Seda paigaldatud ikka vääääga mitmetel objektidel. Samamoodi on ka (mineraal)villad vääää'ga tuttavad nii praktika kui teooria seisukohalt ja need on omadustelt täiesti erinevad materjalid.
Aga vaatame numbreid.
Võtame võrdluse alla kaks materjali:
SKANO tuuletõkkeplaat λD=0.049 W/mK, 30 mm kihil U=1,28W/(m²K) ja 20 mm kihil U=1,73W/(m²K).
Ja keskmisest veidi paremate soojustehniliste näitajate poolest olev Rockwool SUPERROCK PREMIUM kivivill, mille λD=0.034 W/mK, 50 mm plaadid, U=0,61 W/(m²K).
Näeme, et U-arvude erinevus on 2...3 korda.
Sellest oleneb (kaudselt) mõneti kastepunkti temperatuuri asukoht seinas.
Lisaks erinevad mineraalvillad ja igasugused puidu baasil materjalid (aga eriti kõnealune pehme puitkiudplaat) suuresti niiskuskäitumise poolest. Esimene ei ima kiududesse niiskust üldse ja on võimeline niiskust talletama vaid kiudude vahele ja marginaalselt liimainesse.
Teine aga ka kiududesse.
See tähendab, et mineraalsesse villadesse tekib kondensaadi oht kordades kiiremini.
Igatahes olen ühest Targo Kalamehe kunagisest samateemalisest artiklist lugenud, et mineraalsete villade puhul tekib analoogses olukorras niiskahjustuse olukord umbes 10 korda kiiremini ja järelikult sellevõrra suurema tõenäosusega. Selles teemas oli küll võrdluse all saepuru ja mineraalsed villad, aga saepuru on minu hinnangul niiskuskäitumiselt üsna sarnane pehmete puitkiudplaatidega. See on teooria, aga ka praktika.

vuuk kirjutas: 08 Okt 2026, 08:58 .....
Aga vaatame numbreid.
Võtame võrdluse alla kaks materjali:
SKANO tuuletõkkeplaat λD=0.049 W/mK, 30 mm kihil U=1,28W/(m²K) ja 20 mm kihil U=1,73W/(m²K).
Ja keskmisest veidi paremate soojustehniliste näitajate poolest olev Rockwool SUPERROCK PREMIUM kivivill, mille λD=0.034 W/mK, 50 mm plaadid, U=0,61 W/(m²K).
Näeme, et U-arvude erinevus on 2...3 korda.
....

Kui hõredal seinakihil (villad, fibo, vana palk) puudub tuuletõke ja see kiht on tuulel "sirgelt läbi puhutav", siis sellist kihti tuleb vaadata närilistele meeldiva õhuvahena, mitte soojustuskihina.

Sisestades seinakalkulaatorisse teiste läbipuhutavatele kihtidele lisaks veel ühe "läbipuhuva kihi" saab võrrelda selle lisakihi mõju kogu piirde U'arvule.

Olen seisukohal, et kõige õigem oleks fibroliit-plaadid väljast eemaldada, paigaldada vill (olenevalt soovitavast välisviimistluse variandist koos rihti aetud karkassiga) väljapoole kahes kihis, (kihtide vuugid ülekattega) + tuuletõke + tuulduv õhuvahe + välisviimistluskiht.

Selle tööprotsessi käigus olemasolevad 2 klaasiga aknad eemaldada ja paigaldada soojustuse tasapinda soojustõhusad 3 klaasiga aknad.
Seejärel sisse nii seina kui lakke toimiv aurutõke + viimistluskiht, näiteks kipsplaat karkassil, koos rihti ajamisega.
Muidugi saan aru, et lihtne on soovitusi jagada, aga palju komplitseeritum on soovitusi järgida. Kujutan ette, et taolistel juhtudel rahalised võimalused seavad piirid.
Samas, selline soovitus lähtub põhimõttest, et kui teha - siis teha.

vuuk kirjutas: 09 Okt 2026, 08:24 Olen seisukohal, et kõige õigem oleks fibroliit-plaadid väljast eemaldada, paigaldada vill (olenevalt soovitavast välisviimistluse variandist koos rihti aetud karkassiga) väljapoole kahes kihis, (kihtide vuugid ülekattega) + tuuletõke + tuulduv õhuvahe + välisviimistluskiht. ...
Muidugi saan aru, et lihtne on soovitusi jagada, aga palju komplitseeritum on soovitusi järgida. Kujutan ette, et taolistel juhtudel rahalised võimalused seavad piirid.
Samas, selline soovitus lähtub põhimõttest, et kui teha - siis teha.

Hea vuuk, kas sul ei ole välja kujunenud kommet aeg-ajalt värskendada mälu teema esimest postitust või kogu teema postitusi uuesti lugedes? Mul vahest on. Su mälu värskendamiseks ja ise ehk ei näeks vaeva asjalike soovituste jagamisel kui teema algataja teab neid nagunii ja ega kavatse neid esialgu järgida, vaid otsib ajutist alternatiivi.

pitchback kirjutas: 07 Okt 2026, 01:29 Tere!
Kõpitsen vaikselt 1975a ehitatud 15 cm rõhtpalgist maja ja tahaks tasapisi seestpoolt toa kaupa asja natukenegi soojapidavamaks saada. Ma tean, et neid maju peab ideaalis soojustama väljastpoolt, aga hetkel seda majanduslikult teha pole võimalik ja peab mõne aasta kannatama.

Minu soovitus teema algatajale- ära raiska raha sellistele ehku variantidele, vaid esialgu kuluta see raha pigem küttematerjalide veidi suuremaks kuluks ja paari aasta pärast kui raha kogutud, tee kõik algusest peale õigesti. Ei oska arvata kui korrelatsioonis on su praegune idee ja kütte lisakulu. Olen kindel, et elad üle selle ajutise lisakulu küttele, siis oma isiklike tähelepanekutest- ei ole igavesemat varianti kui enam-vähem tehtud korralikult tehtud ajutine variant!

@urmas.
Ma ei tea, kuidas sinuga, aga minul on tavaks päris igat esimest "uhhuud" mitte uskuda. Usutavam on informatsioon siis, kui olen seda kuulnud või lugenud mitmest allikast.
Ja muidugi veel usutavam on siis, kui olen konkreetset infot kuulnud koolipingis ja ühtlasi üle vaadanud nõuetele vastavast ehitusprojektist või vähemalt ise kuidagi üle mõõtnud, arvutuslikult või usutava arvutusprogrammi abil kontrollinud. See viimane tegevus eeldab aga (teoreetilisi) teadmisi. Muidugi omab ka isiklik kogemus kaalu.
Aga "asjad" peavad olema seejuures võrreldavad - mitte, et võrdled võrreldamatut.
Lisaks pole väheoluline teha ehituses "käike" õiges järjekorras.
Mitte näiteks nii, et teed esimeses järjekorras siseviimistluse, seejärel paigaldad hiljem aknad õigesse asukohta (soojustuse tasapinda) ja teed siseviimistluse ringi.
Siseviimistlust mitmes järgus tehes on ka see jama, et aurutõke ei pruugi saada kokkusaamise kohtades korralikult terviklik lahendus.