Ehitusfoorum

kas kellelegi on kusagil näppu jäänud või oskab kommenteerida:
kui suur on energia sääst sissepuhke-väljatõmbe vendi seadmega (st. siis väljuv soojendab sisenevat) võrrelduna fresh-klapp - väljatõmbe vendiga?

kaalutluse aluseks c.a 170m2 köetava pinnaga maja.

saadud vastuse alusel üritaks otsustada kas on piisavalt põhjendatud kalli (c.a 50k) vendiseadme soetamine ...


tänud

kas 50k.on sul kone hind või kogu projekt ?

kui palju sääst - ehk niipalju et kui palju see väljatõmme (wc, vannituba, köök, jms.) sul suudab välja tõmmata
ehk mitu m3/h läheb sooja õue sama palju kütad tagasi

oleneb agregaadist siis see suudab soojust tagastada kuni 80% äkki ?

Samalaadseid agregaate saab ka juba alates 25K. Soome masinad. oleksime huvitatud ka pakkumise tegemisest materjalile ja paigaldusele, või eraldi.

Parimat,

helar@ventexpert.ee

pidasin silmas ikka agregaati ennast. hind hinnaks (kas või siis see kellegi 25k pakutu) küsimus ikkagi selles, et kui otstarbekas selline vidin on.. eriti olukorras kus eelarvega laiata pole ... samas tahaks mõistliku käitluskuluga, normaalselt õhutatud toas elada...

Pakun, et soojusvahetiga saab väljapuhutavast soojast õhust kätte 40 - 60 % soojusest.

Kui arvestada, et küttekulu ventilatsiooni- õhuvahetuseks on ca 30 % elamu soojustarbest (see on ka ainult rusikareegel), siis saab soojusvaheti anda küttekulude kokkuhoidu 12-18 %.

Ega seda polegi nii vähe.

seega laias laastus 1/5 ... mis maaküttega kütte puhul (kesmiselt 1000-1200kr kuus) annab ca. 2000-2500 kr aastas kokkuhoidu... + siis kontrollitult ventileeritud õhk.

seega ainult sooja säästmisega kesmise suurusega majal vendiseadet ei põhjenda ... juhul muidugi kui seade ei kesta kauem kui 15-20a ..

mõni vendiseadmete vend võiks mu mõttekäiku kommida ...

tänan

igat asja ei saa vaadata raha järgi asjad ei ole võrreldavad
kas tahad soojendatud õhku tuppa või külma õhku, jne.
kui sul on kamin siis osadel agregaatidel on funktsioon mis aitab kamina süttimisele kaasa (väljatõmme jäetakse seisma ja sissepuhe tekitab ülerõhu)

dacia ja daewo on kah autod aga ikka ostad fordi või audi ?

seda ma tean jah, et hea õnne korral viib daewoo ka kohale aga sõidumõnuga on kehvasti ..

ek

pepe kirjutas:seega laias laastus 1/5 ... mis maaküttega kütte puhul (kesmiselt 1000-1200kr kuus) annab ca. 2000-2500 kr aastas kokkuhoidu... + siis kontrollitult ventileeritud õhk.

seega ainult sooja säästmisega kesmise suurusega majal vendiseadet ei põhjenda ... juhul muidugi kui seade ei kesta kauem kui 15-20a ..

mõni vendiseadmete vend võiks mu mõttekäiku kommida ...

tänan

2000 kr eest aastas saab 8000 kW/h (maakütte puhul). Selle järgi võib oletada, et ventileeritakse 300 m3/h . 300 m3/h soojusvaheti maksab 4000.-

indrek kirjutas:300 m3/h soojusvaheti maksab 4000.-

Kuskohast neid sellise hinnaga saab?

mõistlik plaatsoojusvaheti, mis ei karju, maksab kusagil 10000-15000.
18% kõttearve võiduga on asja tasuvus (torud + seade + ehitus) üle 30 aasta ja seda juhul, kui seade peab 30 aastat vastu.
Lisaks tuleb planeerida ruum torudele, ehitada plafoonid ja tasakaalustada süsteem. Süsteemi ja torusid tuleb kord aasta puhastada (lisakulu).
Lisaks tuleb väljuvat õhku talvel ka lisaks kütta = energiakulu.

Mulle tundub, et heade freshklappidega+väljatõmbega saab süsteemi 10x odavamalt tehtud. Ka pole kuulnud, et kellelgi peale normaalsete klappide paigaldamist toas külmalained oleks.

Räägiksin oma kogemustest. Maja 130m2 köetavat pinda. Algul olid freshid, maja oli umbne. Keerasin väljatõmmet juurde- hakkasin tundma jaheda õhu liikumist. Nähtavasti ei olnud ka süsteem parimal moel läbimõeldud. 2 aastat tagasi paigaldasin ILTO seadme Sellega on selgelt tunda mõnusa värske õhu küllus tubades, samas jahedust pole. Kiirus minimaalne. Samuti tellisin mudeli, milles saab sissevõetavat õhku vesikalorifeeris soojendada (pole vajadust olnud seda ära ühendada.) Paigaldasin ka kone juurde torustikele termostaadid ja täna, kui väljas on -2, on tulemused järgnevad - majast välja 17, tubadest konesse 25 ja konest tubadesse 20 kraadi. Samas küttearvetelt ei ole märganud mingit säästu, aga elukvaliteedis tunnen selgelt vahet. Kuna ise paigaldasin süsteemi, siis kokku kulunud ca 20000 krooni on minu arvates õigesti kulutatud. Miinuseks on õhuniiskuse kukkumine 55-lt 35-le prossale.

milline se ilto seade on, kes teda müüb ja mis põhimõttel ta töötab?
tänud!

seade on ILTO 430 econo. Müüki otsi googeldades. seade on plaatsoojusvaheti. Ja natuke meenutades oli seadme hind 20000, millele lisandus torustik ja plafoonid.

tiit001 kirjutas:milline se ilto seade on, kes teda müüb ja mis põhimõttel ta töötab?
tänud!

Oluline pole seadme päritolu vaid seadme tehnilised näitajad ... ja, et üldse seade oleks.

kas siinsetest vendimeestest ka oskaks sellele lahendusele miskit kommenteerida, kui maasoojusagregaadiga köetavat sooja küttevett kasutada ventseadmel väljast võetava õhu soojendamiseks? seda siis mida tubadesse laiali puhutakse?

Mis temperatuuriga küttevesi tuleb soojuspumbast. Tegelikult on vist nii, et küttevee temperatuuri saab reguleerida aga mida madalam see on seda suurema kasuteguriga töötab maasoojuspump. Samas kui sul on radikad siis küttevee temperatuur on ca 60-70 kraadi, sellega saab ilusti hakkama aga kui on ainult põrandaküte ja vajalik vee temperatuur on 35 kraadi siis seadme jaoks vist pole mõtet seda temperatuuri tõsta ja 35 kraadiga peab vendi kalorifeer olema ikka päris mitme reaga ja see tähendab takistust ja see tähendab elektrikulu. Vali agregaat suure kasuteguriga (rootor ca 82 %)
ja elektrikalorifeer. Pane sissepuhke temperatuur 18-19 kraadi peale ja vaata, et plafoonid või restid olmetsooni ei puhuks vaid ilusti hajutaks õhujoa vastu lage ära. Põrandad on ilusti soojad ja õhk mõnus. Küttekalorifeer käivitub ainult kõige käredama pakasega ja seda on meil mõni päev aastas.

Ei saa siin midagi freshidega 10x odavamalt tehtud. Kui on näiteks vaja ka äratõmbe torustikku kuigipalju vedada, siis sundvendi ja freshidega süsteemi hind tuleb enamvähem sama, ainuke selle vahega, et sundvent läheb seadme võrra kallimaks! Ja ega ta ikka eriti mõnus küll ei ole, kui läbi seina kohe külma lahinal tuppa tuleb. Freshid on ikka pigem arendajate odav ventlahendus, mis enamusjuhtudel katab ära ka normid!
Seadme pealt ei ole ka väga mõtet kokku hoida, seega need 4000 eeku maksvad asjad tasuks peast välja visata.
Kui on teada täpselt, mida tahad, siis ILTO seadmeid võid näiteks minu käest saada

i kirjutas:Räägiksin oma kogemustest. Maja 130m2 köetavat pinda. ......2 aastat tagasi paigaldasin ILTO seadme........ Paigaldasin ka kone juurde torustikele termostaadid ja täna, kui väljas on -2, on tulemused järgnevad - majast välja 17, tubadest konesse 25 ja konest tubadesse 20 kraadi. Samas küttearvetelt ei ole märganud mingit säästu, aga elukvaliteedis tunnen selgelt vahet. Kuna ise paigaldasin süsteemi, siis kokku kulunud ca 20000 krooni on minu arvates õigesti kulutatud. Miinuseks on õhuniiskuse kukkumine 55-lt 35-le prossale.

Ilmselt paigaldas ikka termomeetrid.
Kui õhku vahepeal kuhugi kaduma ei lähe, siis peaks 25 kraadine toast tõmmatav õhk 17-ni alla jahtudes soojendama sama koguse -2 kraadist õhku kõigest + 5 kraadini.?
Või kütab agregaat elektriga juurde? Siis ei saagi miskit säästu olla. Kui üldküte ei käi mitte otseelektriga vaid miski tunduvalt odavama asjaga, siis selle agregaadi käivitamine hoopis tõstab küttekulutusi.

Või puhub välja kolm korda rohkem õhku kui sisse tõmbab (et 2/3 osa õhku tuleb majja ka läbi seinte) ?

Ise mõõtsin ükskord oma torusid distantstermomeetriga ja tulemus oli umbes sama. Agregaat on Ilmava Digit. Nüüd ma agregaadil enam elektriküttekeha sisse lülitada ei lase. Kui on väga külm, panen ta lihtsalt seisma - küll suure temperatuurivahega imetakse õhk niikuinii majast välja ja kamin tekitab kah õhuvahetust.

Üldiselt hoian agregaati miinimumkiiruse peal. Muidu on nii OK, aga kahe inimesega magamistoas ei anna sel juhul sajane sissepuhe ja sajane väljatõmme öö jooksul piisavat õhuvahetust - peab ust lahti hoidma. Suurem kiirus ehk annaks , aga see paneb mühisema(ehkki magamistoal on veel üks lisasummuti vahel) ja ilmselt tervet maja ilmaasjata liiga palju tuulutama.

Samas ühel messil kiitis üks sakslane oma agregaadi kasuteguri vist miski 90% kanti.( Buderus vist). See peaks -5 kraadise välistemperatuuri puhul raudselt alla nullist õhku majast välja puhuma?

Elukvaliteedi koha pealt kommenteerijaga nõus - ise elan suure tee ääres ahjuküttega rajoonis ja filtrite vahetamisel on ikka hea meel, et see sodi mulle tuppa pole tulnud..

Milline peaks täna olema parim seade nii 100 ruutmeetrise maja/korteri jaoks?
Mis mudel, palju maksab ja mis on kasutegur?

Nii Saksa ja teiste soojemate maade tootjate puhul peaks jälgima, et seadmel oleks külmumiskaitse automaatika, ka 92% kasuteguriga soojusvaheti puhul. Üks sellelaadne toode on: http://www.elektroskandia.ee/kampaaniad ... eade-HR400

Antud agregaadile 500w eelkütte kalorifeer võimalik tellida. Seade on huvitav, et min ja max kiirused saad ise seadistada, ehk sobib väiksematesse majadesse samuti.

Treblale vastuseks, et jah muidugi termomeetrid sai paigaldatud. Aga sisse-välja minevate õhuvoogude temperatuurid on siiamaani müstika. Tegin uued mõõtmised, paigaldades torustike sisse ajutiselt termomeetrid ja tulemused on järgnevad. Väljast konesse -5, konest tuppa +18. Toast konesse +24, konest välja +12. Jääb tõepoolest mulje, et kusagilt ammutatakse lisa energiat või on sisse-välja puhked erinevate kiirustega. Igal juhul see ILTO seade teeb oma standartset tööd, üle- ega alarõhku majas ei ole ja nii lihtsalt on. Viimastel päevadel, kui välitemperatuur õige madalale laskus, puhus sisse +16. Vot siis oleks võinud küll kalorifeeri rakendada. Huvitav oleks kuulda muljeid, mida need odavad freshid -20 välisõhu puhul teevad.

Kas keegi vendimeestest võiks rahvast valgustada, milliselt tootjad oma konesid standardi järgi testivad, et selliseid müstilisi kasutegurinumbreid teh. andmetesse kirjutada saavad?

trebla kirjutas:Kas keegi vendimeestest võiks rahvast valgustada, milliselt tootjad oma konesid standardi järgi testivad, et selliseid müstilisi kasutegurinumbreid teh. andmetesse kirjutada saavad?

katsetavad ? standard ?

asi (kasutegur) on arvutuslik tulem mis saadakse andurite mõõtetulemuste kaudu

andur enne soosjusvahetit ja peale soojusvahetit ja seda mõlemas suunas (sissepuhe ja väljatõmme) - edasi on asi juba matemaatikas.
kahjuks valemit kohe ei oska lisada.

toon näite oma tööst kus agregaadist väljuv õhk (ehk väljavise peale soojusvahetit) on olnud ka -7 ja seda mitte kõige külmema ilmaga soojusvahetisse tulnud õhk (ehk väljatõmme) ruumidest oli +20..22, tegu oli rootor tüüpi soojusvahetiga kahjuks kasuteguri % ei mäleta
samas teiselt objektilt mäletan just kasuteguri % mis oli ~75% - samuti rootor
ja agregaadi suurus mõlemal juhul on piisav et ventilaatori ruumi (agregaadi sisse) mahub vabalt 4...5. meest tööd tegema, niisama mahuks neid sinna ehk 10.
kuna agragaate juhivad programmid/kontrollerid mis kõik arvutused ise teevad siis ei pööra me oma töös väga tähelepanu ega pea meeles kõiki parameetreid sest ka liiga väikese kasuteguri korral annab automaatika häiret.

kasutegur uuel seadmel rootoriga 80...90% on vägagi normaalne
kuup soojusvahetiga väheke väiksem ja soojusvaheti läbi vedelikuga vahekandja oleks ehk kõige madalama kasuteguriga.
igal ühel neist on omad head ja vead ning kindlasti on igal ühel neist oma koht kuhu teine ei sobiga.