Ehitusfoorum

Asi nimelt selline, et tuttav ostis endale majaaluse pinna, so. keldrikorruse. Täiesti normaalses seisus kui arvestada et momendil puudub küte. Sein niiske paarist nurgast, ilmselt peab vundamendi lahti kaevama väljast ja ära isoleerima. Kuid mida teha seintega, mis materali soovitaksite. Ega vist seal muud varianti ole kui krohvimine. Kas sellist keldrikorruse ruumi võib ka nn. kiupskrohviga krohvida. Muidugi tulevad sinna sisse ahjud. Ja mis selle põrandaga peaks tegema, kas peno ja valu peale või oleks veel mingeid variante.

Tere!

Kas tuttav rääkis ka, mis plaanid tal selle keldrikorrusega on? Juurviljade hoidmiseks +5 temperatuurist piisab. Kui sokli osa väga kõrge pole, jõuab enamasti maa soojus sellise temperatuuri kindlustada.
Eluruumide rajamine keldrikorrusele on aga problemaatiline (kui silmas pidada kaasaja nõuetele vastavaid eluruume) Pinnasest keldriseintesse imenduv kapillaarniiskus nii külgedelt kui alt - ja see pole sugugi tühine probleem.

Jah just tegelikult eluruumidena soovib ta seda ka kasutada ja ka vist veel galeriina. Erilist niiskust praegusel momendil küll ei täheldanud seina katsudes, kui ainult paar nurka välja arvata. Aga jah ei tea ju mida ta siis teeb kui lumi maas ja seejärel sulama hakkab. Praegu ei ole ka seinavärvist näha et oleks olnuid liigniiskusega probleeme. Ruum ka ju praegu kütmata.

Ikka ootaksin soovitusi või kogemusi sarnase ruumi puhul. Kas tõsistel tegijatel hakkas juba hooaeg pihta ja ei ole enam aega portaalides surfata

Pigem sinu õnn, et vähe reageeritakse, sest teema niipalju keeruline, et apsoluutset tõde siit ei saaks ja kui keegi mingi variandi pakubki siis pole ju mingit kindlust, et see toimib, samas puudub igasugune vastutus valenõuande (teadmatusest) eest.

Kui nurkades on niiskus, siis väljastpoolt isoleerides võib juhtuda see, et niiskuse piir kolib seijnu mööda veidi kõrgemale. Täpsustada on vaja et kas keldri põrandal aeg-ajalt kevaditi vesi kah käib? Üldiselt ütleks sellises situatsioonis kõigepealt ühe sõna: drenaaž! (võib ka küsimärgi panna).

Kunagi lapsepõlves sai loetud raamatut, kus tegelasteks olid vaese töölisklassi pere. Elasid keldrikorrusel. Põdesid kopsuhaigust ja valutasid luid. Nüüd vist ajalugu hakkab korduma.
Arvan, et maa alla võib elamisväärse kodu ehitada, aga siis tuleks projekteerida ja ehitada alates nulltsüklist vastavalt. Hiljem ümberehitamine on liiga kulukas.
Ja pidevas rõskuses hallituse eoseid hingates tervis kaua vastu ei pea.

Ei ole seal praegu niiskust õhus ja vaevalt ta siiski tekib kui küte sisse saab, või on selline võimalus.

Selle kütma hakkamisega on enamasti nii, et siis hakkavad seinapinnad soojenema ja soojenemisega hakkab ka niiskus paremini auruma, mida maapinnaga vahetus kontaktis olevates keldriseintes kahtlemata ka ülemäära on. Eks muretsege mingi lihtne(ntx sauna hügromeeter) see näita siis niiskuse suurusjärgu vähemalt ära. Kui pikemat aega üle 60 näitab siis võivad probleemid hallitusega tulla. Kuivaks kütta seda ka ei õnnestu, sest niiskus liigub maapinnast samuti kuivemasse kihti st sellesse kuivaks kõetud seinaossa. See on see kõige suurem probleem.

Kiku-le abiks

Olen ise endale keldripinna välja ehitanud:algandmed samad mis eelpool kirjeldatud - niiskus sees
jne.Niiskusega sain asja jutti kui tekitasin keldrisse kütte ja tegin keldriakna korda(tihedaks).
Samas niiskusega võitlemiseks väga oluline VENTILATSIOON ja veelkord VENTILATSIOON.Küte
iseenesest hea asi aga kuskile on vaja ju niiskus ventileerida.Asi sai tehtud 7 aastat tagasi ja
pole ka mingeid probleeme esinenud ka kevadel lume sulades(ei puuduta 2 viimast aastat) ja
vihmavesi ka pole uputanud.Põrandaalust pinda tasuks muidugi tähelepanelikumalt uurida,mul
sellega muret polnud(liivane pind drenaazib hästi).Edu !

Tänan Erik vastamast ja vähemalt ükski inimene kellel on kogemusi antud küsimuses. Eks me vaatame mis teha annab. Tuttaval vaja eleamispinda kuid päris korteriostmine käib ülejõu, ning see pind tuleb soodsalt kätte, muidugi arvestab ta juurde ka need kulutused mis tuleb teha ümberehitusteks.

Mul on samuti kelder eluruumiks kohaldatud. Selle vahega, et lisaks keldripinnale on osa korterist ka I korrusel.
Keldri seinad on ca 80cm paksused kahes kihis laotud paekivist, mis on korralikult vuugitud ja kohati ka krohvitud. Niiskusega probleemi pole - drenaaž tehtud, põrandasse on valatud küte (selle all peno) ja tuulutusavad samuti seina puuritud.

Arvestades vana paekivi ilu, puidust laetalasid, punasest tellisest korstnat jms, siis hoolimata kehvalt kõlavast keldripinnast on tegelikkuses tegu unikaalse, hubase ja stiilse eluasemega.
Jõudu teile samas katsumuses

Otse loomulikult - kõik oleneb ju sellest, mida keegi oluliseks peab. Millele ta soovib oma raha kulutada.
Näiteks.
Üks ostab odava auto ja kulutab rohkem raha hiljem kütuse ja remondi peale.
Teine eelistab rohkem raha "välja käia" kalli masina peale. Kütuse, varuosade müüjale ning remondimehele "pappi" anda ei soovi.
Sama lugu ka elamispinna puhul.
Inimesed on erinevad ja samuti ka nende eelistused ja soovid. Ning kellelegi ei saa selles suhtes midagi ette heita.

Puffer kirjutas:Arvestades vana paekivi ilu, puidust laetalasid, punasest tellisest korstnat jms, siis hoolimata kehvalt kõlavast keldripinnast on tegelikkuses tegu unikaalse, hubase ja stiilse eluasemega

Ilus ja romantiline võib olla elada suisa kuuse all, värskes õhus....Mina isegi elaksin metsas ürginimese kombel, aga ma tean, mis selle ilu ja romantikaga kaasneb...
Et kuidas seondub see minu targutus keldriteemaga. Seondub, seondub.
Ma lihtsalt valdan veel mitmesugust informatsiooni, millest lähtun.

Ehheee... no eks ta ongi suhteline.
Tõden isegi, et päris keldris ma isegi väga elada ei tahaks. Aga mul on planeering lahendatud sedasi, et magamistoad, WC ja elutuba on I korrusel, avar köök, saun/dush ja kaminaruum keldris. Tulemus tegelt täitsa timm, sest keldris on mitu akent, suht kõrged laed ja see paekivi ning talad annavad vinge effekti.

Jah ega inimeste võimalused on erinevad, kui valida 150000 90m2 keldrikorruse või igakuise 3000 kroonise mugavusteta üürikorteri vahel, siis mina vist valiksin ikka ka selle keldrikorruse ja pigem paneksin selle 3000 krooni iga kuu remondipeale kui maksaksin omanikule. Käisin ise seal ruumides ja ega eriti keldritunnet küll ei tekkinud, ruumide kõrgus mingi 2,8 m ja uued aknad, kuigi väikesed.
Kui ikka inimese hammas ei hakka kallimale elamispinnale peale, siis on ikkagi parem selline kui mittemidagi.

Kui juba aknad keldril olemas on, mis maapeale ulatuvad, siis see polegi õige kelder, pigem siis soklikorrus. Ja see niiskuse teema, mis mõne keldri talumatuks teeb on kinni neid keldriruume ümbritsevas pinnase struktuuris. Reeglina on kehvadel, vett siduvatel, pinnastel ka põhjaveetase kõrgem. Paremas olukorras on need keldrid millede ümber on vett mittesiduvad pinnasekihid. Loomulikult puhas liiv ja kruusakad vahekihid. Nendest valguvad sademeteveed ka lihtsalt läbi ega kipu maaalustesse ehitistesse ülemäära sisse tungima. Sellest hoolimata pea nendes ruumides arvastama nati suurema küttekuluga ja korralikult toimiva ventilatsiooniga, siis peaks nibin-nabin kõlbama.

Ps Putteril tundub sama elamine olema, mis kunagi ajakirjandusest läbi käis ja/või mingi äramärkimisegi sai? Paekivist valgustid jne.. Või eksin?