Kas automaatkaitse sobib asendama lülitit

[peremees1]

Õuevalgustuses on 4 vooluahelat/ kaablit. Tõrke puhul peaks olema võimalus kergesti vigane ahel leida ja see katkestada.
Kas selleks võiks kasutada 4 tk DIN lati 5A B tüübi automaatkaitsmeid ? Tean et neid ei loeta samaväärseteks lülitiga.
Või oleks õigem jätta 4-le üks kaitse 5A ja kasutada 4 DIN lati lülitit?
Lisavõimalusena oleks soov vastavalt vajadusele vahel ka mõni valgustite ahel välja lülida.
PS. RVK on ka lülituses olemas.

[amp]

Automaatkaitse tõesti ei asenda lülitit. Kui vajadus sagedamini nt, kui korra nädala jooksul, lülitada, siis tuleks tõesti tavalise lüliti peale mõelda. Teine variant on välja selgitada tõrke põhjus ja see likvideerida, ja jätta automaadid siiski neile määratud funktsiooni täitma.

[igiliikur]

Soovitaks panna ühe kaitsme ja lüliteid vastavalt nii mitu gruppi teha tahad. Ei saa aru, miks sa iga kaabli jaoks eraldi kaitset/lülitit tahad? Piltlikult öeldes: kui laes põleb 5 pirni, siis paned ukse kõrvale 5 eraldi lülitit?

Edit: kui kardad, et õu kõik korraga pimedaks jääb, siis pane paar valgustit nö avariivalgustusena teise kaitsme alla.

[Külaline]

Küsimus pole mitte 4 pirnis vaid neljas eri kaablis, mis eri aegadel paigaldatud, erinevatesse tingimustesse ja erinevate näitajatega koormustele.
Enamik ahelaid on väikse koormusega säästupirnid, lampide koguvõimsus alla 100W. Kui midagi juhtub ühe kaabliga, siis võiks olla lahendus, mida ka tavainimene suudaks hallata. So. vigane kaabel või niiskusest tekkinud tõrge eraldada maja süsteemist ja ühtlasi annab see kohe info, milline väliskaabel vajab prandamist, ilma, et terve kilp tuleks lahti keerata.
2. Üks ahel on teistest eri staatusega ja vajab teistest sõltumatut kontrolli võimalust, nii et päris ilma lülititeta (või automaatkaitseta lülitiks, lülituste arv siiski max 20x aastas) niikui nii ei saa.

Siit küsimus, kui automaat on odavam kui lüliti, siis miks ei võiks neid lülitite asemel kasutada? Lisa boonusena oleks ka ahelal automaat kaitse.

[igiliikur]

Sellest jutust oleks võinud alustada.Loomulikult võid kasutada automaate, koormused pole sul suured. Ja 20x aastas pole mingi küsimus. Muidugi selle peale, et "äkki jutub midagi" ei saa kunagi välja minna....

[peremees1]

Küsiksin siis täpsemalt - mis eelised on lülitil DIN lati B tüüpi 1F automaatkaitsmega võrreldes?
Või teistpidi, kas automaatkaitsmega katkestatud ahel on vähem turvaline, kui lülitiga?

[igiliikur]

Automaadiga katkestatud ahel ei ole kindlasti vähem turvaline, vastupidi.
Lüliti klemmid on ikka mõeldud rohkem edasi tagasi klõpsutamiseks. Lüliti eelised on vastupidavus ja mugavus, automaat pole nagu otseselt mõeldud pidevalt sisse välja lülitama. Lüliti on mõeldud ikkagi seinale ja automaat kilpi.

[Külaline]

Kunagi aastaid tagasi loeti automaati ebaturvalisemaks, sest selle vedru süsteem ei olnud väga lollikindel ja oli mingi võimalus, et see läheb ise peale.
Samuti oli neil kontaktide vahe väiksem. Ja ilmselt veel midagi, miks neid ei peetud lülitiga võrdseks.
Saan aru, et tänapäeval piirangud puuduvad ja näiteks B tüüpi kaitse võiks toimida kaitsmena, turvalülitina paar korda aastas ahela vooluvõrgust välja lülitamiseks ja lisaks kuni 20 korda aastas tavalülitina, et mõni valgusti grupp soovi korral oleks võimalik välja lülitada. Mõtlen, et selleks tavalülitit pole mõtet seinale lisaks panna ja rahalist kokkuhoidu sellest ka ei ole.

[Elektric]

Tere! Kui elektripaigaldise klient, majaomanik, haldaja, kasutaja soovib suuremat häirekindlust võib automaate laduda igale väljuvale liinile ette küll, peaasi et kilppi mahub ja kilp pudruks kätte ei läheks. See on küsimuse esitaja poolt põhjendatud umbusuga liinide paigalduskvaliteedi suhtes. Jah, kui paigaldise kasutaja enesekindlus tõuseb, et on rohkem automaate, anna minna. Kui rike tekib, hakkab ükshaaval automaate välja lükkama ning selekteerib vigase liini välja. See on üks põhjuseid (teistest põhustest räägivad paksud raamatud piisavalt põhjalikult, siinkohal ei puuduta teemat), miks neid kaitsmeid niipalju kilppi kaasajal laotakse. Korralik elektrikilbi planeerimine on tänapäeval ikkagi sõltuv lisaks tehnilistele eeskirjadele ka kliendi nõudlikkusest häirekindlusele ja elektritarvitite juhtimissoovile.
Mis puutub automaatide kaudu lülitustesse, siis tegelikkuses mitteelktrialainimesed, kes kaitsmete ehitusest midagi ei tea teevad seda ikkagi ja teevad seda regulaarselt ning on rahul ja kiidavad ja midagi ei juhtu. Praegu tundub, et küsimuse esitaja on piisavalt teadlik, siis sellist asja kilbi ehitusel planeerida ei tohi. See on selline koht, kus ei hakkaks üldse ühegi din lati peale käiva klotsi ehitusest rääkima vaid kreedoks on, et nii ei tehta. Isegi algaja elektriku Elektrik I eksamiettevalmistusmaterjalides peetakse tähtsaks palju korrutada, et talitluslülitina ei või kasutada automaatkaitset ja isegi mitte kaitselahutuslülitit. Põhjendama ei hakata ning ei tee nii ja vsjoo. Lülitiks panna ainult klots mis on lülitiks mõeldud.
Ja kui panna standarditarka, siis automaatkaitse ei taga piisavat ohutust ka elektritöödel. St. elektritöödeks tuleb välja lülitada kaitselahutus. Noh, reaalsuses kui võimalik see on, on küsitav. Lambid lampideks aga näiteks kui võimsal mootril puudub hädaväljalülitusvõimalus, siis on see ohtlik teema. Üks situatsioon oli, kus objektil pani pistikusse unustatud ketaslõikur voolu tagasisaabudes mööda põrandat juhtmeotsas ringi nagu välkmadu. Kündis kolme sekundiga mehe jalge ees põrandasse ikka toredad vaod. Hea et maas vedeles fibo plokk kuhu otsa hüpata. Automaat ei lasknud ahelat külmaks võtta vaid klammerdus ühte asendisse. Kilbis olnud kaitselahutuslüliti päästis päeva.