Nüüd siis palun spetsialistide arvamust sellisele ühendusviisile.Peakaitsme suurus 25 A. Kas sellist ühendust saab usaldada või jäi mul mõni tegur kahe silma vahele?
(Vabandust, et fookusega pole asi kõige parem.)Al maakaabli jätkamine
Al maakaabli jätkamine
Olukord siis selline kus tarvis jätkata majja sisenevat al kaablit. Et edasi tuleb minna vasega siis spets lahendit ma alumiiniumi ja vase ühenduseks ei leidnudgi (võibolla ka ie küsinud õigest kohast) Kõikjal pakuti klemmliistu varianti. Arendasin sellest mõtet edasi ja tegin ühenduse alumiiniumilt rauale, raualt vasele klemmliistude abil pannes kaks klemmliistu järjestikku. Proovin lisada jutule ka pildi.
Nüüd siis palun spetsialistide arvamust sellisele ühendusviisile.Peakaitsme suurus 25 A. Kas sellist ühendust saab usaldada või jäi mul mõni tegur kahe silma vahele?
(Vabandust, et fookusega pole asi kõige parem.)
Nüüd siis palun spetsialistide arvamust sellisele ühendusviisile.Peakaitsme suurus 25 A. Kas sellist ühendust saab usaldada või jäi mul mõni tegur kahe silma vahele?
(Vabandust, et fookusega pole asi kõige parem.)
pildilt suht raske aru saada,kui jämedate kaablitega tegu.Kuidas seda sinu ühendust usaldada?Niiskesse kohta ta kindlasti ei sobi.Kui aga see ühenduskarp seisab kuiv ja ligipääs talle on ka alati olemas,siis ei tohiks probleeme tulla.Kui kaabel on jämedam,kui 4mm2,siis mina oleks teinud jätku natuke teisiti.Samuti ei oska ma kohe mõistlikku põhjust välja mõelda,et miks on vaja panna 2 klemmliistu järjestikku.
-
sparky
- külaline
Vaadates klemmliistu seestpoolt paistab see olevat üle vasetatud. Huvitav kuidas alumiinium selle vasega suhtleb?Hiid kirjutas: lihtsalt klemmliist ongi ju rauale üleminek
Kaks klemmliistu järjest tundus olevat kuidagi toekam. Sai juhtme kõvasti kahe kruvi alla kinni. (sellised suured klemmliistud võiksidgi nelja kruviga olla)miks on vaja panna 2 klemmliistu järjestikku.
Nojah, kurja juurikas erinevate metallide ühendamisel on kontaktpotentsiaalide vahe.
See on seda suurem, mida kaugemal üksteisest metallid perioodilisuse tabelis asuvad. Kui kasutada üleminekuks kolmandat metalli, mis tabelis nende kahe vahele jääb, siis tekib kaks erinevat kontaktpotentsiaalide vahet, mis on summaarselt täpselt sama suur kui kahe tabelis kaugemal asuva vahel. Kokkuvõttes ei võida me midagi, teeme ainult asja endale keerulisemaks.
Kunagi räägiti Al-Cu üleminekuklemmidest, mis toodeti eritehnoloogia järgi - Al ja Cu difundeeriti pinnakihis suure rõhu all molekulaartasandil üksteisesse. Üleminekuklemme on ka praegu olemas, kas neid sarnase tehnoloogiaga tehakse, ei oska paraku öelda.
See on seda suurem, mida kaugemal üksteisest metallid perioodilisuse tabelis asuvad. Kui kasutada üleminekuks kolmandat metalli, mis tabelis nende kahe vahele jääb, siis tekib kaks erinevat kontaktpotentsiaalide vahet, mis on summaarselt täpselt sama suur kui kahe tabelis kaugemal asuva vahel. Kokkuvõttes ei võida me midagi, teeme ainult asja endale keerulisemaks.
Kunagi räägiti Al-Cu üleminekuklemmidest, mis toodeti eritehnoloogia järgi - Al ja Cu difundeeriti pinnakihis suure rõhu all molekulaartasandil üksteisesse. Üleminekuklemme on ka praegu olemas, kas neid sarnase tehnoloogiaga tehakse, ei oska paraku öelda.
Kuskil foorumis üks elektrik soovitas Al-Cu vahele panna tsink seib ja poldiga kokku keerata. Zn asub Mendelejevi tabelis kaugemal kui Cu? Seega peaks Zn veel paremini Al-iga reageerima, või kuidas?kotermann kirjutas:Nojah, kurja juurikas erinevate metallide ühendamisel on kontaktpotentsiaalide vahe.
See on seda suurem, mida kaugemal üksteisest metallid perioodilisuse tabelis asuvad.
Mina oleksin teinud selle ühenduse nii, et oleksin võtnud karbi, kus sees on DIN liist (kuidas peaks muudmoodi nimetama, kui karp?) ja pannud sinna sisse 4 DIN-liistu klemmiliistu (3 halli, 1 kollaroheline). Oleks olnud palju kindlam ühendus. Kui ma ei eksi, siis need on Fe.
Väikselt pildilt näen (suuremat ei õnnestu kuidagi ette saada), et tegemist on väga peenikese vaskkaabliga (NB! PEN-juhi ristlõige!!!). Pildilt ei näe, kas isegi kiuline ja hülssideta?!
Mina millegipärast paneksin sellise karbi juurde suitsuanduri ja tulekustuti juba ette valmis. Selline, hmm... Cu-Al-Fe ühendus... ei ole igastahes väga hea. Harukarp peakaablis... paha lugu. Klemmiliistud on vasktorud raudkruvidega (isegi tsink vist), antud klemmiliistud (läbipaistvast plastist) mulle ka tuttavad kui halva kvaliteediga klemmiliistud. Valget värvi on paremad. Teised on pehme isolatsiooniga, jms. Ükskord läks ühel vasktoru isegi pikuti lõhki.
Klemmiliistudest rääkides, on ka selliseid, millel on vaid üks ots lahti, vahel ehk mõnes kohas paremad kasutada...
Väikselt pildilt näen (suuremat ei õnnestu kuidagi ette saada), et tegemist on väga peenikese vaskkaabliga (NB! PEN-juhi ristlõige!!!). Pildilt ei näe, kas isegi kiuline ja hülssideta?!
Mina millegipärast paneksin sellise karbi juurde suitsuanduri ja tulekustuti juba ette valmis. Selline, hmm... Cu-Al-Fe ühendus... ei ole igastahes väga hea. Harukarp peakaablis... paha lugu. Klemmiliistud on vasktorud raudkruvidega (isegi tsink vist), antud klemmiliistud (läbipaistvast plastist) mulle ka tuttavad kui halva kvaliteediga klemmiliistud. Valget värvi on paremad. Teised on pehme isolatsiooniga, jms. Ükskord läks ühel vasktoru isegi pikuti lõhki.
Klemmiliistudest rääkides, on ka selliseid, millel on vaid üks ots lahti, vahel ehk mõnes kohas paremad kasutada...
-
marcor1
- külaline
Kui silm ei peta siis alu on 6ruutu ja vask 2,5ruutu? Selljuhul kumbki ei vasta tänastele normidele 25A puhul...
Üleminekust - klemmliist on nagunii vase sulamist - mis üleminekut sa leiutad?
Jah on olemas universaal Al-Cu muhvid, kas ka nii peenikestele kaablitele ei tea...
Muidu tugevate voolude puhul on tsinkseib, kahe kinga vahel, arvestatav lahendus, kuid uute lahenduste puhul ikkagi universaalking/muhv = viisakas tulemus.
Väikeste voolude puhul võid ju vahepeal karbi lahti teha ja vaadata, mis toimub.
Kokkuvõtteks - muretse rohkem viletsa Al kaabli, mitte korralikult kinnikeeratud kaabliotste pärast.
Üleminekust - klemmliist on nagunii vase sulamist - mis üleminekut sa leiutad?
Jah on olemas universaal Al-Cu muhvid, kas ka nii peenikestele kaablitele ei tea...
Muidu tugevate voolude puhul on tsinkseib, kahe kinga vahel, arvestatav lahendus, kuid uute lahenduste puhul ikkagi universaalking/muhv = viisakas tulemus.
Väikeste voolude puhul võid ju vahepeal karbi lahti teha ja vaadata, mis toimub.
Kokkuvõtteks - muretse rohkem viletsa Al kaabli, mitte korralikult kinnikeeratud kaabliotste pärast.