Puumaja vannitoa põrand

[d]

No nii.Betooni kivistumise aeg on ca 30 päeva.KUIVAMISE aeg on ca 1cm nädalas kui kraadid on 20 c.Ma ei saanudki aru miks siin oldi hirmsasti puitpõranda vastu?minu meelest kõige lihtsam ja odavam(selle üle saab vaielda)pane puulaagid sammuga 400 mm,neile peale 20mm vineer-ei pea olema niiskuskindel,edasi kile,20 mm peno,ja valad selle min.30mm üle Knauf-i põrandakipsiga-kuivab nädalaga ja saad teha niiskustõkked ja plaadid jm.jutud!Edu!

20 mm vahtplastiga hoiad seda kuuti soojas, siis võiks soovitada ka kütteallikana lõket vannituppa.

[rokikas]

Tõsi ta on et soojustust on seal postituses vähe aga julgen oletada et kirjutajal oli mõttes ka taladevahe täita soojustusega aga jäi kirjutamata. See puhtalt minu oletus.
Kas muus suhtes oled lahendusega nõus.

Lõke on vägagi tõhus kütteallikas kui ta on sobivasse "puuri" tehtud.

[d]

Üldiselt ei poolda märgruumidesse karkassil ja muud moodi liikuvaid põrandaid. Pooldan ise ka põrandale betoon põranda tegemist. Karkass on mõttetu mägimine sellises kohas, eriti mingi 1 cm segu kihiga. Igasugu ulme fiibri ja krt teab mis liimtugevdustega segudega on samuti garanteeritud põranda hilisem purunemine. Sel juhul võiks juba soomlasi järgida. Muide juhiksin tähelepanu, et 10 cm tuulutust ei ole ühegi normi järgi aksepteeritav ruum, tuulutuseks põranda all. Valage see põrand ära ja asi tehtud. Muidugi tegelikkuses võiks põrand asetseda üldse soklist kõrgemal.
Üldiselt jutt puitpõrandast, kui odavast lahendusest on jama. Löö numbrid kokku ja isegi eelarve tuleb betoonpõranda kasuks, samuti kestvus. Muide see 2x2m põrand pole mingi ime kogus, et segu ei võiks masinaga teha või isegi hädapärast trelliga. Sinna kulub mingi närused 0,4 kanti.

[Külaline]

No nii.Betooni kivistumise aeg on ca 30 päeva.KUIVAMISE aeg on ca 1cm nädalas kui kraadid on 20 c.Ma ei saanudki aru miks siin oldi hirmsasti puitpõranda vastu?minu meelest kõige lihtsam ja odavam(selle üle saab vaielda)pane puulaagid sammuga 400 mm,neile peale 20mm vineer-ei pea olema niiskuskindel,edasi kile,20 mm peno,ja valad selle min.30mm üle Knauf-i põrandakipsiga-kuivab nädalaga ja saad teha niiskustõkked ja plaadid jm.jutud!Edu!

Ükski terve mõistusega ehitaja küll sellist lahendust ette ei võtaks.

Mõttetu vaidlemine, mõlemad variandid on teostatavad, samuti lähevad mõlemad variandid ka piix kui sitasti teha.
Järjekordne näide, olen kuulnud kusagilt midagi, et betooniliim tuleb maha lihvida, tegelikult oli see vist hoopis piim, aga liim kõlab loogilisemalt ehituses. Tehke selgeks ehituse algtõed kasvõi mõne masso raamatu vms järgi ja käkerdage edasi või loobuge üldse sellest ametist .

Seda liimi/piima, nmetage kuidas tahate jutt pole kuulnud kuskilt vaid soomes on see kindel ehitus nõue, enne kui betooni katma hakatakse. Ja sa aind lahmid aga mingeid konkreetseid fakte ei esita. Vist samuti kuulsid kuskil seda mida kirjutad.

Üldiselt ei poolda märgruumidesse karkassil ja muud moodi liikuvaid põrandaid. Pooldan ise ka põrandale betoon põranda tegemist. Karkass on mõttetu mägimine sellises kohas, eriti mingi 1 cm segu kihiga. Igasugu ulme fiibri ja krt teab mis liimtugevdustega segudega on samuti garanteeritud põranda hilisem purunemine. Sel juhul võiks juba soomlasi järgida. Muide juhiksin tähelepanu, et 10 cm tuulutust ei ole ühegi normi järgi aksepteeritav ruum, tuulutuseks põranda all. Valage see põrand ära ja asi tehtud. Muidugi tegelikkuses võiks põrand asetseda üldse soklist kõrgemal.
Üldiselt jutt puitpõrandast, kui odavast lahendusest on jama. Löö numbrid kokku ja isegi eelarve tuleb betoonpõranda kasuks, samuti kestvus. Muide see 2x2m põrand pole mingi ime kogus, et segu ei võiks masinaga teha või isegi hädapärast trelliga. Sinna kulub mingi närused 0,4 kanti.

Yldiselt kirjutasin, miks on juba betooni töö mõttetult kulukas(kauagus, transport, lisaks veel talv.) Lisaks , nagu korduvalt kirjutanud, oleks betooniga seoses vaja lahendata vundamendi äärne osa(vundamet pole sirge vaid rohkem suva mõõdus maakive, yksteise otsa, laotud). Aja vastu siiski puitpõranda lahendusele ei saa. Näiteks maxit annab 3300 segule garantii kui seda on vähemalt 1cm koos Maxiti armeerimis võrguga. Segu paksus siiski vastavalt põrandakyyte tootja soiovitusele. Ja seee maxiti segu poel kindel valik vaid yks näide. Hetekl annab neid soojustuse paksuseid muuta veel, material poel soetatud.
Cartman

[2korda2]

Ma ei saa hästi aru, milleks siia teema püstitada, nõu küsida ja siis kõigile vastu vaielda, kes valitud lahendust heaks ei kiida?
Kaugus pole mingi argument - nii betooni kui puidu puhul on tõenäoliselt odavam võtta käru ja selle abil asjad ühe korraga kohale viia. Külmaga sama asi - ka see õhuke Maxit kiht tahab plusskraade. Või kui niiväga kardad külmumist (betoon muide kivistudes eraldab soojust), siis pane sinna ruumi väike õliradikas nädalaks käima. Tööde kestvusega sama asi - võibolla eksin aga ma pakun, et betoonpõranda teeb ikkagi sama kiirelt valmis. Pole vaja nädal aega oodata kuivamist. 2-3 päeva on täiesti piisav.
Lisaks on betoonpõranda puhul märksa raskem midagi kihva keerata. Mina tegin isale maakoju pesuruumi põranda koos tollase pinginaabriga, kui olime mõlemad veel gümnaasiumis - ei mingit kogemust või erilist ettevalmistust. Segu segasime labidaga vannis.

[Külaline]

Ma ootasin vastu argumente koos põhjendusega , et vb siiski on midagi mille pärasts puu lahendus jätta katki. Enamus juttu ainult , et betoon parem ja kõik. Mina ei võta seda betooni kuivamise juttu laest vaid targematelt inimestelt. KUi poolte arvates poel eriti oluline see kuivamine siis miks põhja pool kasutatakse betoonis niiskuse mõõtmiseks spets vahendeid, mis puuritakse pinan sisse ja lastakse mõned päevad olla jne. See võiks ju olematta kõik olla kui on kontsaking olemas. Aga las see betooni kuivamine jääda igayhe enda teha ja edasi arutada ehk mujal.

Maxiti segule siiski +18C vaja vaid mõned päevad, olenevalt segukihi paksusest.

[A A]

Tere!
Teema postituse päevast oli mul sama mõte, mille pakkus välja ka külaline "d".
Pinnas välja, tagasitäide liivaga/kruusaga, tihendada. Tasandada vundamendi pealmine osa. Soojustuseks 50mm peno, vähemalt 2, isegi 3 kihti, milledest vähemalt 1 kiht, asuks vundamendi tasandandatud pinnal. Servalint, kile, armatuur, küttekaabel, betoon vähemalt 50mm. Peno võib ka asendada tihendatud kergkruusaga.
Põhjusteks, miks seda teha ei saaks oleks ehk:
Lagunenud e. remontivajav maakivi vundament (sama ka puitpõranda puhul).
Lae kõrgus, ei luba tõsta põrandat vähemalt 10-15cm.
Lakapeal olemasolev puit vm. sobilik materjal, Sinu Maxit segu alla.
Põhjus võib ka olla: maksku, mis maksab - aga peab saama puitalusel põranda.
Miks mina ei teeks puitalusel põrandat?
Sest, see põrand pole alt tuulduv põrand. Enne plaatimist, teed Sa kindlasti hüdro ja nüüd mingite aegade möödudes, võib juhtuda, et 10mm paksusest Maxit´ist allpool, on "pahandus"! See võib, aga ei pruugi nii juhtuda!?
Soojustusele valatud korraliku bet.plaadi all, küll vaevalt midagi juhtub!
2-3 päeva pärast, ei saa kindlasti ka 50mm betooni veel plaatida. Niiskuse mõõtmiseks vajalikud "vahendid", on igal plaatijal olemas.
Veidi teemavälist. Meenus, et kunagi Soomes plaatides, anti meile sellised raadioskeeme meenutavad plaadikesed/andurid, no ehk ca 50x50x2mm. Need tuli paigaldada plaaditava pinnaga tasapinnaliselt ja kindlaks määratud kohtadesse: segistite-trappide kõrvale, enne nakke ja hüdro tegemist. Eesmärk oli, et hiljem oleks võimalik kontrollida, hüdro toimimist ja võimalikku niiskuskahjustust. On keegi sellega kokku puutunud!?

Andres (Andresto)