Maasoojuspumba ehitamine õhksoojuspumbast

[Carl]

Kuuldavasti on hakanud levima õhk-õhk tüüpi pumba ehitamine ümber õhk-vesi pumbaks.

Tekkis (hullumeelne?) idee, et samamoodi võiks õhk-õhk pumba baasil võimalik olla maasoojuspumba tegemine. Kas oleks võimalik "uputada" välisosa radiaator/aurusti (ei tea õigeid mõisteid) vanni, mis oleks siis soojusvahetiks. Vannis ringleks siis sama vedelik, mis maas asuvas torustikus (piiritus?).

Ideeliselt võiks tekkida ju olukord, kus soojupumba jaoks välitemperatuur ei lange eriti anna 0 kraadi. Ning siseosa asemele siis soojusvaheti.

Kasutades "doonoriks" ka mõnda kallimat/paremat õhk-õhk pumpa, tuleks asja hind ikkagi odavam kui mõni odav hiinlane. Millest selline hinnavahe või selline soojusvaheti siiski ei toimiks?

[sashaobrok]

Kust see vannipiiritus omale lõputult soojusenergiat saab? Kuhu see vann pannakse? Õue? Maa alla?

[Piiritusesõber]

Kust see vannipiiritus omale lõputult soojusenergiat saab?

Samast kohast kust maasoojuspumpki. Vanni asemel kasutaks tünni ehk kinnist süsteemi.

[xxNIMETUxx]

odavam on ehk osta eelpestud pvc isolatsiooniga vasktoru ja see maasse keerata ning teostada otseaurustus.

[sashaobrok]

Kust see vannipiiritus omale lõputult soojusenergiat saab?

Samast kohast kust maasoojuspumpki. Vanni asemel kasutaks tünni ehk kinnist süsteemi.

Mis sunnib soojusenergiat efektiivselt sinna vannipiiritusse minema? Mis väldib tohutu jääkamaka teket ümber vanni ja COP-i langust 1-ni?

[Külaline]

odavam on ehk osta eelpestud pvc isolatsiooniga vasktoru ja see maasse keerata ning teostada otseaurustus.

No aga mis sellest õhk-õhk pumbast siis üldse kasutusse jääb? Põhimõtteliselt ainult kompressor

[Piiritusesõber]

Mis sunnib soojusenergiat efektiivselt sinna vannipiiritusse minema? Mis väldib tohutu jääkamaka teket ümber vanni ja COP-i langust 1-ni?

Maakontuur + "tünn" kuhu on "uputatud" õhksoojuspumba välisosa.

[rmati]

On-offi puhul teoreetiliselt võimalik.
Inverteri puhul tekivad andurite hälbed, mis ei lase seadmel efektiivselt toimida.
Kergem jah teha siis kompressorist , 2 soojusvahetist ja elektroonilisest paisventiilist masin.

[Piiritusesõber]

Kergem jah teha siis kompressorist , 2 soojusvahetist ja elektroonilisest paisventiilist masin.

Ja nende vidinate hinna suurusjärk on ...
Kas on ka mingit reaalset lootust et selle isetehtud maasoojuspumba COP näiteks 2 -ni küünib.

[Carl]

Liiga segaselt kirjeldasin vist.

Idee oli siis umbes nii: maakontuur - tavaline tsirkulatsioonipump ja siis "vannist" (reaalselt ilmselt siiski kinnine nõu) soojusvaheti, milles on õhksoojuspumba välisosa.

Siin hiljuti oli teema maakontuuri temperatuuridest. Selle põhjal oletaks, et selles "vannis" ei saa temperatuur väga miinustesse minna.

Ehk kui väljas on -10, siis oleks see pump -10 asemel ikkagi 0 kraadises keskkonnas (kuni maas sooja jagub).

Välisosa juures ei näe muud ümberehitusvajadust kui ainult ventilaatori eemaldamine, ülejäänu võib ju samaks jääda. Loomulikult kompressorit jmt. ei taha vanni uputada, ainult "radika" osa.

[Coolhouse]

Küsimus ei ole mitte selles , kas saab panna õsp aurusti piirituselahusesse või mitte vaid selles, kas see on mõistlik.
St. aurusti tuleb lahti ühendada , sisuliselt külmasüsteem laiali lammutada. Seda ei kujuta ette et oleks võimalik ilma spetsialisti abita teha. Edasi on juba siin eelpool pidanud kõik sellist tegevust mõttetuks , kuna plaatsoojusvaheti paigaldamine oleks igati mõistlik.

Foorum on igati huvitav koht, kus saab vahest huvitavaid kuid vahest ka naljakaid lugusid lugeda.
Vist eelmisel aastal oli viiteid kui üks Venemaa kodanik üritas sarnast aurustit wc kaevu ehitada,
väikese märkusena oli seal vaid et katsetused on alles algusjärgus, kuigi tünn koos soojusvahetiga ja toruspiraaliga oli juba valmis.
Üks soome ettevõtja ütles kunagi et inimesed on erinevad, paljud räägivad, kuid vähesed teevad asja teoks.
Sellise teo, soojuspumba ümberehitamise, tegemiseks on paraku foorumi teadmistest vähe st ka hiinlased ei ole rumalad ja oleks selliste vannidega juba ammu turul ,, kui asjal ka mõtet oleks.

PS. Soovitaks paigaldada maakontuur ja otsida varianti et kasutada nii õsp aurustit kui ka maakontuuri aurustit (plaatsoojusvahetit) . Mõistlikum lahendus oleks mitte lõhuda töötavat süsteemi (õsp) ja paigaldada (ehitada)eraldi ,soodsa hinnaga maasoojuspump.
Kui tehniline tugi on , siis on erinevaid võimalusi õsp ja msp ühendamiseks (koostööks).

[essa]

Päris palju on tehtud õhk-õhk sooojuspumbast õhk-vesi soojuspumpasid- pannes siis gaas-vesi soojusvaheti vahele. Vastupidi on ka võimalik ja võb-olla keegi ka on teinud (kuid ise pole kuulnud).
Aga selline aretamine on mõtekas kui ise kogu seda asja jagad ja ise teed. Seda sel juhul kui seade on juba olemas. Kahtlen mõtekuses, et osta uus seade ja see siis laiale lammutada, kohe ümber ehitada- kaob ju tehase garantii.
Lollikindlam on ikka osta ja paigaldada tehases tehtud seade.

[rmati]

Õhk-veeks tegemisel jääb välisseade puutumata. Kui aga lammutada ka välisseade laiali, siis kaotab asi ilmselt mõtte ja effektiivsuse inverter masinate korral.
Siis juba mõtekam koostada seade üksikkomponentidest.

[keimo]

Mis siin ikka jalgratast leiutada.Vanniga katse siis siin ära tehtud(vene keel abiks):
http://www.forumhouse.ru/forum215/thread19779.html
Ja sama inimese poolt ka hiljem uus pump kokku pandud plaatsoojusvahetitega
http://www.forumhouse.ru/forum215/thread46874.html

[rmati]

2000.- pluss töö. Polegi väga odav.
Mina kasutaks otseaurustust.
Jääb ära üks soojusvaheti ja pump.
http://www.youtube.com/watch?v=7CO_xM5g ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=PwJOA1qA ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=FC69Vc-mcaQ&NR=1

[k6pitseja]

Aga kuidas toimiks õhk-õhk soojusvahetus ÕSP ja maakontuuri vahel?
Paigutaks ÕSP kinnisesse soojustatud kambrisse, näiteks keldriossa.
Maakontuuri vedeliku juhiks läbi umbestäpselt sarnase radika, nagu ÕSP omagi, paigutaks ta ÕSP imemispoole ette.
Kondentsi peaks korda kümme vähem tekkima, aga kuidas ära arvata selles kambris kujunevat õhutemperatuuri?
Kasu ehk sellestki, et ÕSP ei pea väga kõrgest klassist olema ega alla -10C töötama. Ja ei mingeid ümberehitusi ÕSP kallal.

[Kalvis]

See mis soovid on perverssus, kuid lihtsam variant on, et viskad ikkagi kesta minema, välissoojusvaheti uputad tünni ja tünni vahele paned maakontuuri pumba.
Aga ikkagi soovitaks pigem osta maasoojuspumba kui hakata sama kallist seadet ümber ehitama maasoojuspumbaks.
Kui aga soovid just ise ehitada siis ehita juba mingist kompressorist kohe maasoojuspump nagu see venelane. Tegelikult endal on see mõte olemas (on olemas täiesti töötav külmkapi kompressor), kuid ma ei tea kust saab mis hinnaga osta gaasitoru ja kuidas saaks ikkagi need jootetööd tehtud, mis seda survet vastu peavad. Ma ei plaani teha klassikalist maasoojuspumpa vaid tarbevee soojendit (muidugi võibolla ka mõni küttekontuur), samuti oleks mul soojuse võtuks põhjavesi mitme salvkaevuga (tuleks otse aurustiga variant).

[Coolhouse]

Tervitus väsimatutele iseehitajatele !
Saaksin tellida vesi-vesi pumpasid , hinnad koos km 1500-3000 tuh EUR.
st 1500 eest 4 kW (0 C/45 C)pump maja ära ei küta , 14 kW maksab 2995.- R410A,
Komplektis (seadme sees)2 soojusvahetit , 2 tsirk pumpa, automaatika.
Ilma veemahutita variant.

Ka õhk-vesi ei maksa nii palju et peaks õhk-õhk pumpasid lõhkuma.

Soojuspumpa saab ise ka ehitada kuid see ei tule odavam .
Külmiku kompressoriga saab vett soendada. Eelnevalt tuleb tabelitest selgeks teha konkreetse kompressori kasutamise võimalikkus, samuti võimsus . Näiteks kui on tegemist sügavkülma kompressoriga siis on väga väike võimalus sellest ka pluss kraadidel hästi töötavat seadet teha.

[Kalvis]

Olen huvitatud õhk-vesi ostmisest. Ilma veemahutita variandist (kahesüsteemne suurest veeboilerist saab veemahuti)
Vesi-vesi variandil puudub omal kindlus, kas talvel ikka suudab külma vee kaev vett vastu võtta ja ära ei jäätu. Asi selles, et pinnas on kehva imendumisvõimega.

[Coolhouse]

Sorry kui tekst natuke segaseks jäi
Vesi- vesi soojuspumba all mõeldakse kõiki soojuspumpasid ,mille nii sisendkontuur kui ka väljundkontuur on täidetud vedelikuga .
St kui pealkiri oli "teeme.... maasoojuspumba" siis ka maasoojuspump oma külmumiskindla vedelikuga täidetud primaarkontuuriga on nn. water to water unit , ainult arvutamise alused on erinevad.
Kui maapind ei ole kõige sobivam tuleks rohkem toru maha panna ja muud midagi .
Kui aga meeldib õhk-vesi siis ,miks mitte.

[Külaline]

Ei hakand eraldi teemat tegema, nigunii üks ümberehituse jutt siin juba.
Kui teostatav või mõistlik oleks tavalise õhksoojuspumba välisosa "radikas" asendada selle teema alguses xxNIMETUxx poolt mainitud pvc isolatsiooniga vasktoruga ja selle maasse kaevata (otseaurustus)? Siseosa jääks sooja õhku edasi puhuma.
Lihtsalt ilma torudeta põrandad juba valmis ja ei läheks neid esimese hooga lammutama. Sellest ka see mõte, et äki saab kuidagi "lihtsamalt"

[rmati]

Mõtetu tegevus, kogu välisseadme juhtimisloogika muutub kasutuks. Kui suudad
programeerida välisseadme ümber siis võiks ju kõneallagi tulla aga see suht võimatu. Jutt käib inverterseadmest. On-off-il asi lihtsam.

[juroku]

Kõik on võimalik seda nimetatakse DX soojusvahetiga soojuspumbaks siin saad jankide isetegijaid uurida http://ecorenovator.org/forum/geotherma ... festo.html

[juroku]

ja siin on sarnane sinu küsitut ainult on soojusvahetiga http://enerpo.ru/forum/11-%D0%A2%D0%B5% ... 8F.html#54

[Külaline]

Eks see 15 m spiraaliga asi anna oma tubli 300 W sooja kah (kui töötab)
www.youtube.com/watch?v=cEx-dPSW9Mc