palju maksab plaatimine

[tarts110]

Palju maksab praegusel ajal vannitoa plaatimine koos hüdroga
Vaja plaatida dussiruum plaatidega 33x33 .Kipsisenad tehtud ja ruum lihte,neljakandiline:) kaks ust ja väike aken
Vaja ka teha betoonpõrandale kalded.Põranda mõõdud 1,8x2,8

[iffoniff]

julgelt 300

[ats]

julgelt rohkem.

[Expert]

Kalded põrandale,hüdro nagu kord ja kohus ja plaatimine alla 550 euri välja ei mängi.Ja põrandale see 33x33 ei sobi,sellega kalletega põrandat ei plaadi.

[ats]

Sellise formaadiga saab korrektselt plaatida vaid seinaäärse pika trapi olemasolu korral-st.on ühtlane kalle kogu põranda ulatuses.Sellisele väikesele pinnale tavatrapiga oleks sobivaim näit.10x10.Ja Experdi pakutud hind täiesti mõistlik

[Expert]

ats : tänud sulle täienduste eest,endal jäi jutt poolikuks.
Sinuga 100 % nõus,33x33 cm plaadiga ainult seinaäärse trapiga mängib välja.

[Külaline]

Olen neid klassikalisi 33X33 plaate pannud igasuguste kalletega vannitoapõrandatele, nii nendele, kus on 20X20 trapp nurgas, põranda keskel või ka mingis suvalises punktis. Mul omal oli kord tööd palju käes ja pakkusin ühte vannitoapõrandat ühele tuttava-tuttava plaatijale. Põrand ise oli kaldega 1,5m x 1,5m, trapp ruumi keskel, plaadiks 33X33 klinker, hüdro juba pandud, plaadid, segu (superrapidfix, jäi paar kotti ühelt objektilt üle), silikoon, teibid, ristid, kõik olemas. Mees tuli kohale ja hakkas rääkima midagi plaatide pooleks lõikamisest trapi ümbruses ja et asi on ikka kole keeruline ja kallis ja eritöö jne. Küsis 3000 krooni, sest seal kuluvat 4 päeva, kusjuures päevi arvutas ta nii: 2 päeva plaatimisele, kolmas päev vuukimisele(!) ja neljas päev silikoonimisele(!). Tuhat krooni ruut aastal 2009 tundus natukene liig jategin siis nädala pärast ise selle ühe päevaga ära, ei lõiganud ma mingeid plaate pooleks ega olnud seal mingit eritööd, kusjuurs plaadid panin veel diagonaalis üle põranda ja kõikidest seinaäärtest võrdse kaugusega, nn. keskpunktist võrdselt laiali.

[cartman]

Tahaks päris selle põranda tulemust näha? Kui sul just polnud olematud kalded. Normaalsele kaldele ei mängi kuidagi 33 plaat välja nii, et nurgad irvitama ei jääks.

[Külaline]

Tubli poiss oled ,et said kõik need tööd päevaga tehtud ,aga eks see kvaliteet ole ka vaataja silmades.

[topeltlaks]

[quote="Külaline...
segu superrapidfix jäi paar kotti ühelt objektilt üle... [/quote]


Kuidas te klientidele neid rehkendusi teete, et lausa paar kotti segu jääb üle?

Võtate ühelt kliendilt ka nende üleliigselt rehkendatud segukottide raha ning veate nad teise kliendi juurde ja võtate ka temalt raha?

Pole siis ime, et kõik soovivad ehitusele tööle....

[Külaline]

Võtate ühelt kliendilt ka nende üleliigselt rehkendatud segukottide raha ning veate nad teise kliendi juurde ja võtate ka temalt raha?....

Sul on liiga lihtsustatud arusaamine üleliigsest rehkendatud materjalist.
Kui tehakse kliendile tööd töövõtja materjalidega, siis tavaliselt on pakkumises materjalide kulu m2 kohta. Klient peab ise otsustama või küsima kelleltki targemalt, et kas see materjalide kulu on reaalne, väike või ülepingutatud, on selle hinnaga nõus või tahab ise tuua või saab kusagilt odavamalt. Ise olen samuti ostnud objektile varuga, et ei tuleks keset tööpäeva millegi puudus ja kui üle jääb, ei ole see teps mitte kliendi oma, vaid töövõtja poolt ostetud materjal. Kõik materjalid, mille ostab tellija, on ka tellija omand.
Urmasr

[topeltlaks]

Kui tehakse kliendile tööd töövõtja materjalidega, siis tavaliselt on pakkumises materjalide kulu m2 kohta. Klient peab ise otsustama või küsima kelleltki targemalt, et kas see materjalide kulu on reaalne, väike või ülepingutatud, on selle hinnaga nõus või tahab ise tuua või saab kusagilt odavamalt. Ise olen samuti ostnud objektile varuga, et ei tuleks keset tööpäeva millegi puudus ja kui üle jääb, ei ole see teps mitte kliendi oma, vaid töövõtja poolt ostetud materjal. Kõik materjalid, mille ostab tellija, on ka tellija omand.
Urmasr

Kui ERAklientidele tehtud pakkumises on segukotid kirjas tk-dena, siis ülejäänud kotid on kliendi omad, kuna klient on nad kinni maksnud. See on kliendi asi, kas ta annab need sulle kaasa, jätab omale või viskab hoopis minema.
Samuti tuuakse kohale just NEED materjalid või segud, mis on materjalide ettemaksu arvel kirjas ja mille eest on juba makstud.
Sellised situatsioonid jätavad "tegijatest" veidra mulje, kui maksad x firma/nimetusega segu eest, aga kohale tuuakse hoopis y omad või üldse kellegi kliendilt ülejäänud poolikud kotid.
Huvitaval kombel paljud ei soovigi tööd tegema hakata, kui kuulevad, et klient ostab ise materjalid, olgu selleks siis kasvõi täpselt needsamad, mida oleks vaja hea töö tegemiseks...

[Külaline]

...Huvitaval kombel paljud ei soovigi tööd tegema hakata, kui kuulevad, et klient ostab ise materjalid, olgu selleks siis kasvõi täpselt needsamad, mida oleks vaja hea töö tegemiseks...

Ma ei tea kui paljud keelduvad töö tegemisest, aga kui klient toob materjalid, siis mina keeldun garantiid andmast, sest mulle on teadmata nende päritolu, olgu koti või ämbri peale kirjutatud mida tahes. Sellisel juhul, kui materjalid on tellija poolt, saan anda garantii ainult oma töö kvaliteedile ja kas see pahtel või värv seina pealt poole aasta pärast maha hakkab kukkuma/kooruma, ei sõltu enam minust. Mul on olnud juhus, kus kliendil oli poes tutvus sees ja see kliendi tuttav sokutas talle odavalt aegunud segu. Keeldusin selle materjaliga tööd tegemast, sest see jäi tükki. Läks ja vahetas ringi korraliku vastu ja hiljem samas poes vaatasin, et sedasama segu oli poole hinnaga müügis 1,5 alust kui aegunud kaup.

...Kui ERAklientidele tehtud pakkumises on segukotid kirjas tk-dena, siis ülejäänud kotid on kliendi omad, kuna klient on nad kinni maksnud. See on kliendi asi, kas ta annab need sulle kaasa, jätab omale või viskab hoopis minema...

Ma lausa tahaks näha sellist pakkumist, kus on TÄPSELT, koti/kg/liitrite/tk (nt. kruvid), arvestusega kirjas kõik objektil vajaminev materjal ja see läheb ka täppi.
Urmasr

[Külaline]

See, et segu või mida iganes muud materjali üle jääb, on täiesti tavaline. Ja üldiselt teeb ehitaja kliendile eelarve ette ära, a la vannitoa ehitamiseks kulub materjali 1000 eurot, tööraha samuti 1000 eurot ja kogu lugu kokku 2000 eurot. Keraamilised plaadid ja santehnika valib ostja ise välja ja see on tema maksta, ostku või kullast segistid. Lihtsalt kliendi eest selliseid asju valida on keeruline. Ülejäänud kauba, nagu kips, karkass, vill, penoplast, segud, hüdro, põrandaküte ja sada muud vidinat ostab ehitaja siis ise. 1000 eurot on pihku antud ja siis ta vaatab juba ise, kuidas sellega välja tuleb, ostab kaks või kakskümmend kotti segu, pole ju kliendi asi. Tähtis on sealjuures ainult see, et ta kliendile ka kaheaastast garantiid julgeb anda, vastasel juhul kasutab ta ainult mingeid prügikasti kõrvalt leitud materjale kokkuhoiu huvides. Mina näiteks kirjutan kliendile kõik eraldi välja, millise firma materjale kasutan ja panen umbkaudse kulu juurde, kuid alati väikese varuga. Oma raha eest kliendile materjale osta on ju kah natuke narr.