Cycle Stop Valve

[murukatus]

Tere,

Kuna ees on puurkaevu pumba vahetus, siis üritasin ennast kurssi viia pumpade juhtautomaatikaga. Lõpuks jõudsin sellise imeloomani, mis peaks asendama keerulise ja kapriisse elektroonika töökindla mehhaanikaga, tagades tarbijale konstantse veesurve. Miskipärast eesti lehtedelt ei leidnud ühtegi sarnast viidet. Kas tegemist on haibitud tootega või on see Eesti jaoks liiga innovatiivne? Või on selle klapi nimetus eesti keeles midagi niisugust, mille peale ma ei tulnud?

[Külaline]

Ilmselgelt ei jaga te hüdraulikast tuhkagi. Soovitan soojalt esmalt tutvuda hüdraulika pidevusvõrrandiga ja sellest ka aru saada.

[murukatus]

Tunnistan ausalt, ei jaga tuhkagi. Sellepärast küsisingi, kas tegemist on kosmodiski laadse haibiga või on sellel ka mingi teoreetiline alus. Ei tahtnud kedagi päikeselise laupäeva hommikul ärritada.

[Rostfrei]

Ja mis asi see ... mis iganes siis on? Mingit viidet asjal ei ole....
Ning ausalt öeldes nii nagu ona olemas kapriisne elektoonika, nii on olemas ka kapriised muud tooted.
Kvaliteetne ja õieti paigaldatud juht automaatika ei ole kapriisne, ainult et seda kombinatsiooni kohtab üli harva.
Eh, olgu, huvi ei anna asu, vaatsin seda asjandust ja oled sa kindel, et see toode on mitte kapriisne?
Grundfosil on ammu sellised lahendused olemas, ainult hind ei sobi Eesti turule.

[murukatus]

Panen siis ka lingi http://www.cyclestopvalves.com/prod_csv1w_geninfo.html

Ja ikkagi, kuidas seda eesti keeles nimetatakse, kas lihtsalt rõhuregulaator või mingi-eriliste-omadustega rõhuregulaator? Nagu ma aru saan, siis selle asemel et reguleerida sagedusega mootori pöördeid, lastakse pumbal käia täispööretel ja tarbija poolset survet reguleeritakse ventiiliga. Sealjuures tagatakse alati pumba jahutuseks vajalik minimaalne vooluhulk. Võrreldes paljalt start/stop automaatikaga vähendab tarbimise ajal tunduvalt pumba tsükleid. Kui vaadata hinda sealt kodulehelt, siis on selline regulaator ja tavaline puurkaevu pump tunduvalt odavam kui muudetava kiirusega pump ja sagedusmuundur. Kusjuures summaarne tarbitav võimsus on mõlema koosluse korral suht sarnane.

Ühesõnaga, kas Eestis ei kasutata sellist ventiili eramajade veevarustuses, kuna
a) kogu eelnev jutt on jama ja selline ventiil ei anna soovitud tulemust,
b) selline ventiil on liiga kallis ja kapriisne ja sagedusega reguleerimine on energiasäästlikum ja töökindlam.

[Rostfrei]

Ei oska kommenteerida, ei viitsi sellesse asja süvenedea. Grundfos jubin töötab põhimõttel - pump kogu aeg 100% kiirusel, surve muutub vastavalt tarbimise iseloomule ja pumba jõudluskõverale, mingit reguleerimist ei toimu. Neil pidi välja tulema ka konstantse rõhu kmpl., kahjuks info puudub. Pressure manager peaks märgusõna olema.

[Külaline]

Rõhu teatud "lainetus" esineb igas võrgus, ekstremaalset lainetust nimega hüdrauliline löök tuleb aga vältida (või siis minimiseerida).
Kuna majas tarbimine muutub siis muutub ka torus liikuva vee kiirus, kiiruse ruudust sõltub rõhukadu. Vältimaks rõhu muutust (suuremaks) tuleks siis selle imeriistaga tekitada kohalik rõhukadu täpselt nii suur, et rõhk ei erine etteantud rõhust. Kohalikku takistust saab muutuva kiirusega olukorras muuta ainult ristlõike muutusega ehk mingi asi peab kohalikku takistust muutma. Vaevalt et inimene seal ootab, kruvikas pihus ja reguleerib non-stop rõhukadu ristlõike kinnipigistamisega, eks ikka automaatika. Aga siis juba lihtsam panna pump automaatikaga sujuvamalt tööle + hüdrofoor parem (loe: suurem) vahele.

[kütja]

Panen siis ka lingi http://www.cyclestopvalves.com/prod_csv1w_geninfo.html

Tundub olema tavaline reduktsiooniklapp.

[Külaline]

Rostfrei,
kahjuks siiski pumba jõudluskõverat muud moodi muuta ei saa, kui sageduse muutmisega (ehk muutubki too 100% sageduse number väiksemaks), vaevalt et keegi hakkab vahepeal väiksema Q ja H saamiseks tööratast vahetama. Grundfosi loogika on törts peenem: on isegi iseõppivad algoritmid olemas.

[Rostfrei]

Nu kuidas siis surve saab tarbimise ajal on/off reziimis muutuda kui mitte VASTAVALT tarbimise iseloomule ja pumba jõudusluskõverale? Ma EI OLE rääkinud jõudluskõvera muutmisest, mitte sõnagi. Ma ei hakka siin sõnu ritta seadma, ei viitsi, kes saab aru see saab, aga sa võid rahus edasi hästi palju sõnu ritta laduda Ja Pressure Manageri odava otsa versioonides ei ole mitte ühtegi algoritmikest, isegi mitte selle algekest. Kallima otsa omadel toimub arvatavasti siinuse poolperioodide nudimine.

[murukatus]

Panen siis ka lingi http://www.cyclestopvalves.com/prod_csv1w_geninfo.html

Tundub olema tavaline reduktsiooniklapp.

Mina saan aru nii, et see peab olema veidi eriline möödaviiguga reduktsiooniklapp, mis tarbimise lõppedes ei sulgu täielikult vaid lubab mõlemal pool klappi rõhkudel ühtlustuda, nii et hüdrofoor täituks ja rõhulüliti rakenduks. Tarbimise alguses ilmselt rõhk lühiajaliselt pulseerib. Huvitav, kui energiasäästlik on pumbal lasta töötada kõvera tipus (max rõhk, min vooluhulk). Ehkt teisisõnu, kui palju reaalselt erineb pumba tarbitav võimsus töögraafiku erinevates punktides?
Vabandan lapsemeelsete küsimuste pärast, sest leidsin ka ise Grundfosi pumba aabitsast http://dk.grundfos.com/content/dam/Glob ... l_Pump.pdf peatüki 3, kus öeldakse selgel sõnaga, et "From an overall perspective neither regulation with throttle valve nor bypass valve are an energy efficient solution and should be avoided."