Vundament kivivoodriga majale

[MARKO303]

Tere. Plaanis on hakata maja ehitama 1,5 korruselist 16x16 on maja mõõdud. Millist vundamenti soovitate teha? Maja soojustus tuleb välja poole. See peab olema küllalt lai, seega äkki on soovitusi milline oleks kõige õigem ja soodsam lahendus?
Kas penoga ( plokkide keskele või välja poole)? Millised on üldse varjandid ?
Tänan vastamast

[Veikko]

Tere. Plaanis on hakata maja ehitama 1,5 korruselist 16x16 on maja mõõdud. Millist vundamenti soovitate teha? Maja soojustus tuleb välja poole. See peab olema küllalt lai, seega äkki on soovitusi milline oleks kõige õigem ja soodsam lahendus?
Kas penoga ( plokkide keskele või välja poole)? Millised on üldse varjandid ?
Tänan vastamast

Kas hakkad maja ehitama või projekti tegema.

[Külaline]

googelda ka nüüd natukene. Internet kubiseb nendest teemadest.

[vuuk]

Kivivoodriga maja vundament näeb välja niisugune:

nulltsükkel11.jpg (195.53 KiB) Vaadatud 7987 korda

[Kalvis]

Kõik tüüpsed vundamendi liigid on võimalikud. Kuna maja kohta midagi pole rohkem täpsustatud siis ei saa ka vundamentide kohta miskit paremat öelda.
Pinnase ja liigvee kohta polnud sõnakestki, ka see võib ühtteist muuta.

[Roger10]

Ei teagi kas sain Piirfeldist ühes eelnevas teemas aru aga soovitav on hüdro nii taldmiku peale kui vundamendi väliskülgedele kuni pinnaseni, ehk see mis jääb õhu kätte jääb mastiksist puhtaks. Täisvundamendil tee lihtsalt vundament laiem ja peno pole vajagi kui keldrit ei tee. Aga ma pole insener, selline mulje on lihtsalt varasemast jutust jäänud.

[MARKO303]

Tänan vastamast.

[vuuk]

Ei teagi kas sain Piirfeldist ühes eelnevas teemas aru aga soovitav on hüdro nii taldmiku peale kui vundamendi väliskülgedele kuni pinnaseni, ehk see mis jääb õhu kätte jääb mastiksist puhtaks. Täisvundamendil tee lihtsalt vundament laiem ja peno pole vajagi kui keldrit ei tee. Aga ma pole insener, selline mulje on lihtsalt varasemast jutust jäänud.

Kindlasti on vajalik vundamendi ja seina vahel horisontaalne hüdroisolatsioon.
Vertikaalne hüdroisolatsioon ei pruugi olla vajalik. Kui hüdroisolatsioon paigaldada, siis tuleb lähtuda kõigepealt sellest, mida nimetatakse hüdroisolatsiooniks.
Sellest on veel vähe, kui paigaldada hüdroisolatsioon alla ja külgedele. Paigaldatud peab olema selliselt, et kogu see membraan kannataks ka vajadusel vee survet. Pärast paigaldamist, enne tagasitäitmist tuleb seda kaitsta võimalike vigastuste eest. Allas ka nende tingimuste olemasolul saab seda nimetada hüdroisolatsiooniks.
Näiteks jala hüdroisolatsioon on kummik. Kui sellega naela otsa astuda, siis see pole enam hüdroisolatsioon.
Peno on vajalik külmasilla tõkestamiseks välisseina alumisse piirkonda. Juhul muidugi, kui see külmasild mingisuguse teise lahendusega ei tõkestata.

[Roger10]

hüdro kaitsmine on üsna loomulik tegevus. Samuti on üsna loomulik kasutada epsi horisontaalselt ümber vundamendi perimeetri, nagu ka drenaaži kasutamine. On palju asju mida peaks täitma. Hürdo peab lihtsalt olema kantud nii taldmikule kui ka vertikaalselt. Sisulist hüdro vajadust pole osal mis jääb õhu kätte. Loomulikult on vajalik katta hüdroga ka vundamendi sisemine külg, kuhu tuleb tagasitäide. Seal tuleks minuteada hüdro teha kuni vundamendipeale hüdroni. Mittetuulduvat põrandat ja saagi ju nimetada tuulduvaks ja seal õhk vabalt kuivatama ei pääse. Minu paar mõtet.

[Külaline]

Tere. See horisontaalne eps pole sugugi loomulik vaid "optimaatorite" väljamõeldis. Tehniliselt parem on korralik vundament nii nagu klassikalised aabitsad kirjutavad. Samuti pole drenaaz sugugi loomulik - vahel on see täiesti mõttetu raha maa sisse matmine. Lugupidamisega. Alar Piirfled.

[Roger10]

drenaazi kulu sellega võrreldes mis ta võib kasu tuua meie veeküllastel kruntidel on minumeelest minimaalne. Horisontaalse epsi osas võin isegi nõustuda aga madalvundamendi korral siiski tundub hoidvat külmakerke vundamendi läheduses.

[vuuk]

Miks aga on vajalik tõkestada niiskuse sattumine vundamendi sisse, kui see ehitada vees mittelahustuvast ja külmumiskindlast materjalist?
Vanade majade vundamentidele hüdroisolatsiooni ei tehtud. Pole nagu märgata, et vundamentide eluiga oleks lühem majade elueast. Pigem vastupidi.

Kivid on olnud maa sisemuses ilma hüdroisolatsioonita miljoneid aastaid ja midagi nendega ei juhtu. Millised argumendid võiksid olla, miks see "kummik" vundamendile tavaolukorras tänapäeval peaks ehitatama? Minu arvates selle korralikult ja õigesti ehitamine on üsna töömahukas ja kallis. Peab olema ju põhjus, miks seda teha.
Niiskuse pääsu tõkestamiseks muudesse konstruktsioonidesse on ju lihtsamaid ja odavamaid lahendusi.

[betoonivalu]

milline vundamendi ehitamise materjalidest sul 100% külmumiskindel on? Külmunud vesi pressib sul ajaga pooleks nii betooni, fibo kui ka kõik teised materjalid. Niiskus ei ole iseenesest kurjast jah, aga kui küll sellele konstruktsioonis ligi saab siis on jama majas.

[Külaline]

Tere. Kui betoon istub vee sees ja on läbinisti täis vettinud, siis toimub jää surve ühtlaselt mõlemas suunas ehk sisemise jää surve vastas on välimine jää surve. Kokkuvõttes on purustava jõu surve 0. Praktilise poole pealt on selle kirja pannud kod vuuk. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Roger10]

Ma ei mõista. Minu arusaamist järgi oleks põranda alune osa - vundamendi sisemine osa - alati soojem kui väljast, ehk sealt peakski erinevus tekkima. Samas kust tulevad siis plokkide tootjate sõlmede jooniste soovitused, kui kõik targad on öelnud, et vanaviisi on õige.

[Külaline]

Miks aga on vajalik tõkestada niiskuse sattumine vundamendi sisse, kui see ehitada vees mittelahustuvast ja külmumiskindlast materjalist?
Vanade majade vundamentidele hüdroisolatsiooni ei tehtud. Pole nagu märgata, et vundamentide eluiga oleks lühem majade elueast. Pigem vastupidi.

Ei olnud hüdrot ega soojustust. Miks siis nüüd peab olema? Kivist vundamendi ja seina puhul ei saa vist ideaalselt sooja põrandat, ehk ilma soojustuseta vundamendis ei saa sokli sõlmes külmasillast lahti.

[Külaline]

Miks aga on vajalik tõkestada niiskuse sattumine vundamendi sisse, kui see ehitada vees mittelahustuvast ja külmumiskindlast materjalist?
Vanade majade vundamentidele hüdroisolatsiooni ei tehtud. Pole nagu märgata, et vundamentide eluiga oleks lühem majade elueast. Pigem vastupidi.

Ei olnud hüdrot ega soojustust. Miks siis nüüd peab olema? Kivist vundamendi ja seina puhul ei saa vist ideaalselt sooja põrandat, ehk ilma soojustuseta vundamendis ei saa sokli sõlmes külmasillast lahti.

Piltlikult: Kui asetad kuuest küljest soojustatud kasti (maja) soklile, siis kuhu jääb külmasild?

taastaja

[Külaline]

Miks aga on vajalik tõkestada niiskuse sattumine vundamendi sisse, kui see ehitada vees mittelahustuvast ja külmumiskindlast materjalist?
Vanade majade vundamentidele hüdroisolatsiooni ei tehtud. Pole nagu märgata, et vundamentide eluiga oleks lühem majade elueast. Pigem vastupidi.

Ei olnud hüdrot ega soojustust. Miks siis nüüd peab olema? Kivist vundamendi ja seina puhul ei saa vist ideaalselt sooja põrandat, ehk ilma soojustuseta vundamendis ei saa sokli sõlmes külmasillast lahti.

Piltlikult: Kui asetad kuuest küljest soojustatud kasti (maja) soklile, siis kuhu jääb külmasild?

taastaja

Kuidas saab põranda ja seina soojustus kokku, kui vundament ja sein on laotud näiteks columbiast ja vundament on ilma soojustuseta?

[Urmas]

Kui kraabitakse huumusekiht ära, pannakse 10cm kildu, tõmmatakse rehaga enam-vähem loodi, tehakse 30cm lai ja 20cm kõrge "vundament", siis ma ei imesta, et need majad pragunevad. Küll nähtud!

[vuuk]

Millest vundamentide vertikaalse hüdroisolatsiooni eriline aktuaalsus tänapäeval, selle illustratsiooniks joonistasin järgneva pildi:

Põllumajake.png (567.45 KiB) Vaadatud 7540 korda

Mina niisuguseid lahendusi muidugi heaks ei saa kiita.
Maja võiks ehitada ikka kõrgema künka otsa või siis tuleks null-tasapind tõsta võimalikult kõrgele. Maja ümber olevat pinnast täita selliselt, et jääksid tugevad kalded majast eemale.
Kivimajale pole soovitav kindlasti madalvundament. Vundamendi tald viia vähemalt 1...1,2 m sügavusele maapinnast. Või siis täita juurdeveetava pinnasega.
Illustratiivne pilt kivimaja vundamendist:

vundament.png (574.87 KiB) Vaadatud 7540 korda

Columbia-kivi plokireakõrgus on 20 cm. See peaks kõnelema, kui kõrge üks õige vundament olema peaks. Soojustus sokli osas kahe plokikihi vahel on minu arvates vajalik. Sügavamal võib ära jätta, samas midagi seal peaks ikkagi olema, et sokli osas olev alla ei vajuks. Võib- olla võiks selle alumise soojustuse rea asendada betooniga, mis ka pinnase külgsurve seisukohalt oleks loogiline.

[vuuk]

Üks kivimaja vundamendilahendustest, mida olen paaril korral praktiseerinud on alljärgneval pildil:

Ungru_vant_sokkel.png (524.48 KiB) Vaadatud 7523 korda

Sokliosa kivi on Ungru looduskivi "Vant". Konkreetsel juhul siis kolme erineva kõrguse kiviga kombineeritud müürikiri.
Selliselt olen ladunud küll peamiselt fassaade ja aiamüüre, aga ka vundamendi sokleid.
Ungru kivi külmakindluse klassiks deklareeritakse 100 ts. Nii, et peaks olema igati sobilik soklite viimistluseks.
Rohkem infot selle materjali kohta leiate siit:
http://www.vuuk.ee/ungruvant.html
http://www.vuuk.ee/looduskivi.html

[rokikas]

Järve ehitamise soovitusega võiks ju kaasneda ka soovitus kasutada hüdrotehnilist betooni! Oleks ehk tiba korrektsem kogu jutt ning võiks ju lisada et sellised juhtumid siiski erandid ja enamus maju ei ehitata vette!

[Külaline]

Tere. kod Rogerile vastuseks, et enamus kohalike materjalide tootjad, kes ilupilte joonistavad ei näe (vahel ei taha näha) insenerlikku üldpilti vaid lähtuvad "heast ehitustavast". See tähendab, et neil puudub huvi tegeleda insenerlikult kindlamate (ja ka kallimate) lahendite propageerimisega Eesti turul. Seega propageeritakse kahtlase väärtusega kõrge riskitasemega, aga odavaid ja müüdavamaid lahendusi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

enamus kohalike materjalide tootjad

See "kohalikkus" hõlmab ka naaberriike nagu elu näitab ja mingit eesti ehitusturu omapära siin küll ei paista.

[vuuk]

Järve ehitamise soovitusega võiks ju kaasneda ka soovitus kasutada hüdrotehnilist betooni! Oleks ehk tiba korrektsem kogu jutt ning võiks ju lisada et sellised juhtumid siiski erandid ja enamus maju ei ehitata vette!

Aga kes siin soovitab? Vastupidi - pildi all on öeldud, et mina niisuguseid lahendusi ei saa soovitada.
Püüdsin vaid pildiga vihjata, millest on tänapäeval aktuaalne vundamentidele "kalamehe kummikute" jalga panemise lahendus.
Ehitatakse sohu ja üritatakse drenaažiga vastumäge vett ära juhtida.
Paraku drenaaž toimib seni-kaua, kuni veel on kusagile minna.
Ja kui "kummik" kah katkine, nagu nähtud-kogetud...
Sellest ongi, et parem minna kindlamate lahenduste peale, (millest ju kõneleb meile ka austatud insener Alar Piirfeld)