Roclite plokist müüri ladumine.

[tann_trt]

Tere

On plaan hakata maja ehitama. Müüri plokkidest (200x300x600) jäid sõelale aeroc ja roclite (vana nimega silbet). Roclite kasuks oleks taskukohane hind, tugevus (montaasil nurkade murdumise suhtes)- muud näitajad on aerociga praktiliselt samad.
Nii palju kui olen internetist kirjadust leidnud ja lugenud siis vanast mõõtudest väljas olevast silbet plokkiga võrreldes pidavat roclite üsna tip top ja mõõdus olema? Kas see ka nii on?
Kas keegi on ladunud müüri Roclite plokkidest? Kas sideaineks kasutati liimi või mörti? Ja kui on ladunud- siis mida tuleks arvestada/silmas pidada roclite-ga ladumise juures?
Ei soovi lugeda müügimeeste juttu, sooviks lugeda nende meeste juttu/kommentaare kes reaalselt on kummagi tootja plokkidega müüri ladunud.

Aitähh

[AnnaAbi]

Ootaks ka huviga kommentaare.
Aeroc ja Roclite analoog on ka veel lätlaste TexoBlock. Lisaks selle siis ka võrdlusse.

[vuuk]

Roclite eelkäijatega on saanud ikka üksjagu ehitada.
Nüüd uue nimega plokk veel proovimata, aga kindlasti on tänuväärne materjal. Minul küll nende suhtes mingit negatiivset eelarvamust ei ole.
Uus Saksamaalt pärit tootmisliin peaks tagama ülitäpse toote.
Millegipärast neil ei ole toodete nomenklatuuris näha 200x200x600 plokki.
Või on tootja lehel väikesed näpukad?
Tehniliste andmete tabelis toodud plokkide tk kaalud ei sobi ka kuidagi kokku mahukaaluga 500kg/m3.
Arvutasin plokkide tk kaalud, mis peaksid olema õiged vastavalt plokkide kubatuurile. Vaadata saab siit: http://www.vuuk.ee/rocliteplokkmuur.html

[rokikas]

Arvutasin plokkide tk kaalud, mis peaksid olema õiged vastavalt plokkide kubatuurile. Vaadata saab siit: http://www.vuuk.ee/rocliteplokkmuur.html

Kust sa saad absoluutselt kuivi plokke? Isegi tootja ei ole nii optimist et sellisena neid reklaamida. Ladumisel võivad nad hoopis lubatust raskemaks osutuda ja saavutavad tasakaaluniiskuse (lubatud kaalu) alles peale paari küttehooaega.

[vuuk]

Selge on see, et märg plokk kaalub rohkem.
Materjalide tehnilistes andmetes võiksid olla ikka toodud kuivkaalud vastavalt mahukaalule.
Võrreldavuse huvudes võiksid eri tootjatel andmed materjalide kohta olla toodud ühtsel alusel.

[rokikas]

Kuivkaal ju vaid teoreetiline väärtus. Praktilises kasutuses/arvutuses vajalik kaal välja toodud õnneks.

[vuuk]

Minu ettekujutuses on kivimaterjali kuivkaalu ja tavaoludes tasakaaluniiskusega kaalu erinevus suhteliselt väike, see tähendab kaalu suurusjärk on suhteliselt sama. Loomulikult ei saa arvestada ühe ploki grammi või ka 100 grammi täpsusega. Samas kui ühe ploki arvutuslik kaal erineb juuresoleva mahukaaluga arvestatuna võrreldes mitu kilo siis ma leian et tegemist on veaga.
Osa materjalitootjaid toovad andmetes üheselt välja, et tegu kuivkaaluga.
Auktelliste puhul tuuakse mõnikord välja nii brutokuivkaalu kui netokuivkaalu.
Tänase seisuga Roclite kodulehel olevas tabelis näed, et 250*300*600mm ja 300*200*600mm plokk kaaluvad mõlemad ühepalju, ehk 23 kg. Mõlemal mahukaal 500kg/m3.
Kuidas Sa seda seletad?

[rokikas]

Tänase seisuga Roclite kodulehel olevas tabelis näed, et 250*300*600mm ja 300*200*600mm plokk kaaluvad mõlemad ühepalju, ehk 23 kg. Mõlemal mahukaal 500kg/m3.
Kuidas Sa seda seletad?

See on veel kökimöki sealses segaduses. Näiteks 250*300*600S kaalub 23 kg. aga 300*250*600SP kaalub 28 kg. Kuidas seda veel seletada?

Aprilli jooksul nende koduleht uueneb/täieneb väidetavalt põhjalikult ning ehk siis kaovad need segadused. Valikusse tuleb ka 200*200*600S plokk.

[Katusepakkuja]

Olemata eriline spetsialist kandeseinte ladumises mulle senini sügavalt arusaamatu, miks ei kasutata Eestis keraamilisi seinaplokke, mis enamikes Euroopa riikides valdav seinamaterjal tänu oma tugevusele ning vähesele veeimavusele.Kas siin probleemiks neid natuke meenutavate nõukaaegsete kärgtelliste lagunemine, Wienerbergeri olematu teavitustöö või lihtsalt traditsiooni puudumine.Kasutusmugavus tänu mõõtude kõikumisele muidugi kehvem kui Saksamaal ja mujal "arenenud"turgudel kasutatvad lihvitud ka liimitavad seinaplokid, kuid lõpptulemus ikkagi oluliselt parem Fibost või Aerocist, rääkimata teistest variantidest. Või hirmutab üldehitajaid kipskrohvi kasutamine ?

[rokikas]

Kallis ja kas ikka on lõpptulemus oluliselt parem muudest plokkidest?

[vuuk]

Kui vaadata hindu, siis peaks jooksujalu ostma minema Talot õõnes-betoonplokke.

Praegu super kampaania hind 190x190x590 plokil 0,80 eurot +km.
1m2 hind 8,5 eurot.
Võrdlusena Tasostar OÜ eelmise aasta hinnakirjas 200mm laiuse Roclite ploki 1m2 hind on 12 eurot

[rokikas]

Vaatame parem tiba suuremat pilti. Kui räägime hinnast siis võiks aluseks võtta näiteks U-0,2 W(m2K) näitajaga seina lõpphinna mitte vaid ploki oma.

[vuuk]

Vaatame parem tiba suuremat pilti. Kui räägime hinnast siis võiks aluseks võtta näiteks U-0,2 W(m2K) näitajaga seina lõpphinna mitte vaid ploki oma.

Sel juhul hakkab mõjutama ka soojustusmaterjali hind.
Mida kõrgem soojustusmaterjali m3 hind, seda enam kaldub kaalukauss poorbetoonploki poole.
Võttes aluseks näiteks Puumarketi hinnakirja, (EPS-60 Fassaad hind on 70€/m3)
U= 0,2 saamiseks tuleb 200mm Roclite plokile lisada 125mm EPS-60 Fassaad soojustust.
Hind kokku oleks 20,75eurot/m2.
190mm Talot õõnes-betoon plokile peab sama U arvu saamiseks lisama 190mm EPS-60 Fassaad soojustust.
Hind sel puhul 21,8 eurot/m2.

Samas arvutus näitab, et mida väiksemaks U arvu taotleda, seda rohkem vahe väheneb. Passiiv- või madalenergia maja U arvu juures juba see vahe kaldub betoonploki kasuks.
Samuti kaldub vahe betoonploki poole madalama soojustuse hinna puhul.
Võrdseks kujuneb seina m2 hind, kui soojustusmaterjali m3 hind (U=0,2 korral) on 54 eurot.
Puumarketi hinnakirjas teiste soojustusmaterjalide m3 hinnad on järgmised:
Paroc kivivill - 47 eurot/ m3
Isover klaasvill - 45 eurot/m3
Knauf klaasvill - 34 eurot/m3
Need pole küll päris võrreldavad, kuna eeldavad teist seinalahendust ja ka lambda väärtus pole sama.


Aga on veel kriteeriume, mida peale soojusjuhtivuse ja hinna silmas pidada, näiteks soojamahtuvus, aurutakistus, survetugevus, massiivsus, helipidavus, kõvadus.