Põranda abi tarvis

[V33]

Tere
Oleks tarvis natuke infot teiste kogemustest

70ndatel ehitatud maja. Vundament valatud betoonist ja liivaga täidetud (mõni aasta tagasi ka penoga soojustatud) Liiva sisse pandud prussid millel otse must laudis ning parkett.
Soovin teha uue põranda ja selle plaatida. Betoonist väga valada ei taha, kuna vannitoas sai nii tehtud ja suveperioodil, kui kallis elektriküte väljas, on põrand ikka suhteliselt külm paljajalu käimiseks. Maja ahiküttega.
Vana parketti eemaldades selgus, et liiv musta laudise all niiske. Parketti all musta laudise peal olid vanad pappkasti paanid, millel on niiskusjäljed.
Esialgu oli plaanis talad ära rihtida, peno vahele ja seapuru plaat peale ning sellele kips, et lihtsam plaatida oleks. Aga kardan, et liiva niiskus keerab selle plaani nahka.

Äkki oskavad targemad öelda oma arvamuse, kuidas teha jalale soe põrand ilma, et niiskuse probleeme tulevikus ei tekiks.

Ette tänades
V

[V33]

Pole keegi põrandat ehitanud vanas majas?

Kas selline variant tuleks kõne alla:
Tassin põranda aluse liiva ca 35cm võrra madalamaks. Puurin läbi vundamendi paar õhutusauku, ca 50mm diameetriga. Talad riputan kingadega ca 15 cm liivast kõrgemale. Talade vahele panen tuuletõkke plaadi ja sellele klaas- või kivivilla, katan saepuru plaadiga ja sellele kips.
On selline ehitusega võimalik vabaneda põrandaalusest liigniiskusest?



V

[PLAATIJA.EE]

Ega ta nii soojem saa. Ise teeksin kergbetoonist põranda ja plaadiksin.

[vuuk]

Olen ka oma silmaga näinud, et puittalad olid paigaldatud liiva sisse ja seal mitmekümne aasta vältel suhteliselt hästi säilinud. Arvan, et sel juhul tegu pigem soodsate tingimuste kokkulangemisega.
Puit tuleks pinnasest ja kivimaterjalidest isoleerida korralikult hüdroisolatsioonimaterjaliga ja tagada kuiva õhu juurdepääs.
Infot alt tuulduva puit taladel põranda ehitamisest:
http://www.vuuk.ee/porand.html
Ehk on abiks.

[pold]

vuuk, selline konstruktsioon on võimalik jämedateralise (sõmera) liiva kasutamisel, mille puhul vee kapillaartõus liivas on väiksem. Aga kirjelduse järgi see piisavalt jämedateraline liiv olla ei saa või on mingid muud tingimused aja käigus muutunud.

[keemik]

Enda kogemus 19. sajandi lõpu Nõmme majast: talad liiva sees nagu uued!

Plaaditud põrand jääb talla all külm ka siis, kui sa sinna ka 400 mm soojustust paned, sest plaadi mineraalne materjal juhib su jalatalla soojuse kiiresti eemale. Ise hoian selle tõttu ka nüüd suvel kööginurgas ning dušširuum/wc-s põrandakütet nii palju sees, et plaadid on leiged. Märgatavalt see elektrit ei võta.

Sa tee kas betoonpõrand ja selle peale juba puit, mis tundub jala all soe, sest selle soojusjuhtivus on väiksem kui kivil (ära sa ainult seda puitu laki/värvi vaid hoopis õlita, siis on väga mõnus paljajalu käia. Õliks soovitan enda kasutatud Amello õli, paljudel muudel õlidel on ikka mingi sünteetiline jama sisse topitud (vaik vms) ja põrand jääb selline värvitud-õlitatud vahepealne. Amello on soodsam ka ja täielikult naturaalne). Teine variant on teha ikkagi puittaladel põrand, kuid sel juhul juba nii, et on toimiva tuulutusega, sest sul olemasolev Masso poolt soovitet põrand ei toimi ikkagi. Kui tahad plaatida ja sooja tunda talla all, pead ikka kergelt kütma.

[Külaline]

Tere. Põrandaõlidel peabki see "sünteetiline jama" sees olema, vastasel juhul ei toimu õli tahenemist ja jääb määrima. Kui aga tahta täiesti "jamata" õli, siis võib ju ka toiduõli maha kallata - täiesti puhas ja naturaalne. Lugupidamisega. alar Piirfeld

[keemik]

Tere!

Mida te määrimise all silmas peate? Pigment jääb määrima või õli ise? Linaõli polümeriseerub õhuhapniku toimel ja ei vaja selleks sünteetilsi vaike vms. Endal ei ole jäänud linaõli ja tumeda mineraalse pigmendiga tehtud voodi määrmma, põrand, mis sai tehtud Amello põrandaõliga ja mineraalse pigmendiga, ei jäänud määrima. Hetkel värvime fassaadi linaõlivärviga: Allbäcki värv on ühe päevaga valminud (sisaldab mangaani katalüsaatorina), Uula värv, mis ei sisalda katalüsaatorit, on valminud 3-4 päevaga sõltuvalt temperatuurist. Sisaldavad vaid linaõlivärnitsat ja mineraalseid pigmente (allbäck lisaks mangaani). Selline on enda mõne aastane kogemus linaõli ja linaõli värviga.

[Külaline]

Tere. Õli polümeriseerimiseks on vaja katalüsaatorit ehk seda "jama". Ilma "jamata" võib muidugi ka, aga tulemus rahuldab tõenäoliselt ainult paadunud ökofänni. Iga-aastased kordusõlitused on mitteökofännidele ikka äärmiselt tüütud. Seetõttu on põhiline seltskond põrandaõlide tootjaid oma klientuuriks valinud tavalise laisa inimese, kes ei viitsi õlitamist iga aasta fännata. Isiklikult eelistaksin tehaste aastakümnete kogemusi ja teoreetilisi teadmisi kui ökofännide katse-eksitusmeetodil ja kohati isevalmistatud segudega saadud emotsionaalseid tulemusi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[keemik]

Sünteetilise jama all pidasin silmas mitte katalüsaatorit (mangaan, Tikkurila kasutab oma vanaaja linavärvides ka kroomi-ühendit) vaid sünteetilisi (pigem isegi poolsünteetilisi, sest ka nafta on ju oma olemuselt orgaaniline ja looduslik) vaike, mille tulemusel kipub nende õlidega tehtud põrand jääma oma olemuselt minu hinnagul veidi liiga "värvitud" (puidu enda pind saab liigselt kaetud). Sellisel juhul ma eelistaks värvi. Ka talla all tundub selline põrand erinev (olen kasutanud Synteko õli). Endale tegin linaõlitootega (keedetud linaõli elik värnits+pigment+apelsini tärpentin) ja põrand jäi mõnusam ning jala all parem. Polümeriseerus (või rahavakeeli- kuivas) see põrand 24 h. Selleks on vaja vaid õhuhapnikku, et toimuks radikaalne polümerisatsioon rasvhapete alküüdahelate kaksiksidemega süsinike vahel.

Tegelikult ma ei laida maha ka neid teisi tooteid, kellel mis meeldib. Kuid ma ei soovi, et maha laidetakse aastasadu end tõestanud "tooteid", mis on tervisele ohutud ja loodusele ohutu toota. Jah, linaõlivärviga töötamine on ajamahukas, kuid plussiks on väga hea sobivus puidule, suur ilmastikindlus (maja fassad pärineb aastast 1893 ja kestab linaõlivärvi all veel teist sama palju loodetavasti). Käige natukene puitmajade rajoonis ringi ja vaadake, kuidas aastakümnete pikkuse arendustöö vili suurte tükkidena maha koorub. Ja siis vaadake 100 aastast linaõlivärvi, mis on endiselt puidu küljes.

Mõttekoht! Kas arendustööd tehakse selleks, et pakkuda parimat kvaliteeti või et pakkuda minimaalse omakuluga nii palju kvaliteeti, et tänu massiivsele reklaamile ikka ostetaks?

[Külaline]

Tere. Meie arutelu ei vii küsijat oma probleemis sammugi ligemale, kuna vaidlejad on erineva ideoloogilise lähenemisega kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes: üks pool eelistab 100 aasta vanuseid lahendusi teine pool kaasaegseid lahendusi. Enamatel juhtudel olen tähele pannud, et kaasaegsete materjalide tootjad/müüjad on tolerantsed "ökoharrastajatesse" lastes neil ja nende materjalide austajatel rahulikult ilma halvustuseta tegutseda. Kui "ökoharrastajad" jääksid ainult emotsionaalse eelistuse propageerimise juurde, siis ei toimuks konflikte teemal "kumb on kauakestvem". Kahjuks aga "ökoharrastuse" viljelejad üritavad oma usku inimesi pöörata tehniliste parameetrite olematute eelistega halvustades kümnete tuhendete keemikute abiga arendatud ja praktikas aastakümneid tõestanud tooteid. See, et meil fassaadid kooruvad ei ole kaasaegse värvi süü vaid põhjust tuleb otsida kahe kõrva vahelt. Lugupidamisega ja vabandan küsimuse esitaja eest teema kallutamisel. Alar Piirfleld

[keemik]

Eks ma enda esimeses postituses andsin kaks soovitust (kivi+põrandaküte või puit betooni või alttuulduva peal) ja need annavad jala all soojema põranda. Mina ennast ökofanatiks ei nimetaks, kasutan kõike, aga üritan valida materjalid, mis on huvitavad, soodsad, kokkuvõttes ökoloogilised, ohutu töötada ning annavad emotsionaalse laengu. Klaasvilla ja aurutõkkekile paigaldus külmale pööningule ei olnud väga tore, kuid see eest vajalik (tselluvillad on arulagedalt kallid), samas savikrohv, mis on kaetud munaõlitemperaga, andis küll töö tegemise ajal positiivse laengu. Ja see lahendus on samas hinnaklassis kipsplaat+pahtel+lateksvärv.

Edu kõigile!

[keemik]

Lisaks Piirfieldi jutule veel sellise mõtte, et äkki on need ökofanatid nii vihased selle pärast, et kaasaja värvide/materjalide tootjad kipuvad rikkuma loodust (tootmisel ja ka materjali kasutusea lõppedes ladustamisel), mida need ökoinimesed sooviks puhtal kujul edasi nautida. Seevastu ökofanattide materjalid on taastuvad ja biolagunevad ning lähevad tihti tagasi süsinikuringesse.