Küttesüsteemi valik

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Rostfrei
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2834
Liitunud: 22 Juun 2008, 18:36
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Rostfrei »

Siinkohal võiks vaadata, mis maksab 48 kW katel + vajalikud paisupaagid versus sobiva küttevõimsusega pelletijura ja pelletikatel.
Innuleenu
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 41
Liitunud: 02 Mai 2013, 13:37

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Innuleenu »

Hindadest - praeguse seisuga saame 40kW katla kätte odavamalt, kui analoogne 32kW-ne maksaks.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Rostfrei kirjutas:Siinkohal võiks vaadata, mis maksab 48 kW katel + vajalikud paisupaagid versus sobiva küttevõimsusega pelletijura ja pelletikatel.
Eks see erinevate süsteemide hinnavõrdlus jälle tiba eri teema. Mängu tuleb ju omakorda mugavus/laiskus, oma metsast saadav "tasuta" puit, jne.

Samas üks vahepealsetest variantidest veel "Stropuva" tüüpi katlad. 20 kWh - ~2300 €. http://www.kerdmarstk.eu/Hinnad
mortenx83
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 29 Jaan 2009, 13:02
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas mortenx83 »

kui majas on radikad olemas ja aias kaev(mida ei kasutata vee saamiseks) kas siis oleks mõtekas mõelda maaküttele, mis otsapidi kaevus ja kütab radikaid? köetavat pinda 130m2..
Rostfrei
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2834
Liitunud: 22 Juun 2008, 18:36
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Rostfrei »

rokikas kirjutas:
Rostfrei kirjutas:Siinkohal võiks vaadata, mis maksab 48 kW katel + vajalikud paisupaagid versus sobiva küttevõimsusega pelletijura ja pelletikatel.
Eks see erinevate süsteemide hinnavõrdlus jälle tiba eri teema. Mängu tuleb ju omakorda mugavus/laiskus, oma metsast saadav "tasuta" puit, jne.

Samas üks vahepealsetest variantidest veel "Stropuva" tüüpi katlad. 20 kWh - ~2300 €. http://www.kerdmarstk.eu/Hinnad
Pärnumaal pidi neid katlaid olema Haapsalu mnt. ääres olevates arendustes päris palju ja kodanikud olla rahul. Ise tulen õli pealt ning mulle on kõik muud liigid ODAVAD :yahoo: Hetkel ajutisel pinnal kasutada ilma akupaagita halu katel.... pinda 250 m2 ning soojustuseks on plast voodri all olev ilma tuuletõkke plaadita vill :banghead: Ootan huviga talve.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas rokikas »

Siis saab see talv sul .... tegus olema. :lol:
simps on
külaline

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas simps on »

Vähemalei lähe kaev jäässe.
Kasutaja avatar
rokikas
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6924
Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
Asukoht: Saue
On tänanud: 227 korda
On tänatud: 231 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas rokikas »

mortenx83 kirjutas:kui majas on radikad olemas ja aias kaev(mida ei kasutata vee saamiseks) kas siis oleks mõtekas mõelda maaküttele, mis otsapidi kaevus ja kütab radikaid? köetavat pinda 130m2..
Kui see kaev on ~200 m. sügav või ulatub üleujutatud kaevanduskäikudesse siis miks mitte. Kui ei siis ... :no:
mortenx83
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 29 Jaan 2009, 13:02
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas mortenx83 »

miks just 200m? kas vähemast ei piisa?
Coolhouse
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1009
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 26 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

Lisaks tavapärasele maaküttele on võimalik geotermilist energiat kasutada põhjavee pumpamisega või kinnise kontuuriga soojuspuuraugust energia ülekandmisega soojuspumba abil.
Kui küsida et kas seda energiat vanast joogiveekaevust saab kasutada siis on see piltlikult vaid" jäämäe nähtav osa".
Selleks et tegelikult ka vett pumbata saaks on vaja teist kaevu , kuhu vesi pumbatakse. Kuna vee kogus , millega asi hakkab mängima on ca 5m3/h siis peab üks kaevudest selle uuesti maapinda ära viima.
Selline tegevus on lubatud , kui vesi juhitakse tagasi samasse põhjavee kihti.
Tundub ahvatlev kuid nt mõni soojuspumba tootja ei kasuta sellisel puhul plaatsoojusvahetit vaid torusoojusvahetit.
Seega kui õues on kaev siis on ikka päris pikk toimetamine enne kui kaevust sooja saab.

See et puurauk peaks olema ca 200 m sügavune on palju mõttekam variant. Sellisel juhul ei pumbata mitte põhjavett vaid torukontuuris jookseb etanooli segu. Kuna pinnasest on võimalik saada soojust vaid teatud kogus puuraugu jm kohta siis ongi kokku vaja eramule ca 200....m sügavust puurauku või mitut väiksema sügavusega puurauku. Aga, kui 1,2 m sügavusel on maapinna t 5 C, siis 100 m on see 8 C ja 200 m 11 C. See on ka põhjuseks,miks puurauk võiks sügavam olla.
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4245
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 76 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Hiid »

mul on täpselt sama dilemma, mis teemaalgatajal.
Selle vahega, et mul on ehitatava maja kõrval tiik.
Konsulteerisin ühe maakütte paigaldajaga. ta pakkus puusalt huupi tulistades, et see tiik külmab põhjani ära, kui sinna kontuur visata. Lisaks pidi olema tohutu jama selle ankurdamisega. Kuigi otseselt kokkupuudet tal ei olevat.
Majaks saab olema 85m2 maapinnaga kahekordne kuut, ehk siis kokku 160 ruudu kanti...
Kasemets ka endal olemas, nagu ka teemaalgatajal.
talupojamõistus nagu ütleks, et tiigis peaks olema kordades muretum, kui maasees, kus piltlikult öeldes soe ümber toru on limiteeritud.
Tiigis tsirkuleerib ju vesi vabalt ringi....
Mis kostate?
Kas keegi on tiiki paigaldanud?
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6160
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 75 korda
On tänatud: 138 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Hiid kirjutas:Tiigis tsirkuleerib ju vesi vabalt ringi ...
Mis mõttes vabalt, ega see jõgi ei ole?
Coolhouse
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1009
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 26 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

Veekogu on võimalik soojuspumba jaoks kasutada kuid eelistatult peaks olema tegemist voolava veega.
Põhimõtteliselt sooviks soojuspumba kasutaja kasutada energiat . Seisvast veekogust energiat saada on probleemne.
Võib nt külma ilmaga jätta veeämbri õue ja proovida sama kui ämbrist vesi läbi jookseb. Seega ei ole ime kui vesi ämbris või ka tiigis jäätub. Samas pinnas jäätub vaid teatud sügavuseni. Seega on vee soojusjuhtivus (ka külma õhu toime) parem kui pinnasel.
Kuna pinnase pealiskiht jäätub siis on pinnases "mõnus soe". Veega seda ei ole , see on umbes sama nagu oleks kasuka hõlmad lahti jätnud.
Ka on probleemiks vee kihistumine. Soe vesi tõuseb kevadel jää alla ja põhjas oleva kontuuri efektiivsus kaob.
Kui pinnas on +5 C siis on arvatavalt järvevesi jää all jahedam, seega peaks olema soojuspumba kontuur ka pikem et sealt väiksema temperatuuride vahega sooja ära võtta.
Pilte on kirjanduses palju kuid tegemist on sageli teiste riikidega kus vee t +10 C , mille puhul saab soojuspumpa palju lihtsamalt kasutada.
Teema on huvitav ka seoses ERM küttega.
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4245
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 76 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Hiid »

Küülaline kirjutas:
Hiid kirjutas:Tiigis tsirkuleerib ju vesi vabalt ringi ...
Mis mõttes vabalt, ega see jõgi ei ole?
No 2m. sügavuses vees, kui kontuur külmeneb, siis peaks ju vesi vahetuma ehk tiirlema hakkama, ülevalt alla ja vastupidi. :oops:
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Hiid kirjutas: No 2m. sügavuses vees, kui kontuur külmeneb, siis peaks ju vesi vahetuma ehk tiirlema hakkama, ülevalt alla ja vastupidi. :oops:
Vanasti tõusis ikka soojem vesi ülespoole. Või sul on see tiik sügavam kui 2 meetrit ja toru hõljub seal 2 meetri kõrgusel ?
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4245
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 76 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Hiid »

võibolla siis ka jahh.
Ma arvasin et emake maa soojendab tiigipõhja samamoodi, nagu ta seda maasees oleva spiraali puhul teeb. Lisaks vesi ise kahh veel buffertsooniks.
Aga kui tiik välja jätta, siis on küsimus sama, nagu esimeses postis.
Või see küsimus sai ka juba otsa ja vastus oli pellet?
Külaline
külaline

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kõik oleneb tiigi suurusest, sügavusest ja mahust.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6160
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 75 korda
On tänatud: 138 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Hiid kirjutas:emake maa soojendab tiigipõhja samamoodi, nagu ta seda maasees oleva spiraali puhul teeb
Emake maa ei soojenda sugugi mitte maaküttespiraali siin Eestis, kui spiraal 1m sügavusele pannakse. Ainus soojus mis tal võtta on, mis suve jooksul päikese poolt köetud ja salvestunud. Kevadeks saab see ka otsa.
altf4
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 09 Okt 2012, 14:54

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas altf4 »

Tervist. üks vahepealne küsimus põrandakütte kohta, vaatasin et sul on köetavat pinda umbes 75m2. Seega peaks olema põrandakütte vee hulk suurusjärgus 60-75 liitrit, aga küsimus ongi selles, et kas töömehed selle põrandaküttevee eelnevalt ära keetsid?
Nimelt asi selles, et keetmata vesi sisaldab palju hapnikku, mis kahjustab ventiile jms kütteahelas.. lähima 10a pärast on muidu jamad kaelas..
PS! kogemus on näidanud, et valdav endamus ehitajatest/torumeestest ei tea seda, et see asi nii on. Soovitan sul küsida seda tööd teostanud firma esindajalt, las seletab sulle ja anna siis teada, mida ta asjast arvab.
Kasutaja avatar
sashaobrok
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2781
Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
Asukoht: tartu
On tänanud: 36 korda
On tänatud: 43 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas sashaobrok »

Kui köetavat pinda oleks 120 ruutu, siis tuleb lisaks keetmisele ka calgon sisse panna?
vanaema on sul veteran...
altf4
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 09 Okt 2012, 14:54

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas altf4 »

sashaobrok kirjutas:Kui köetavat pinda oleks 120 ruutu, siis tuleb lisaks keetmisele ka calgon sisse panna?

huumorit võib ju teha aga pigem võiks selle calgoni siis sisse panna kui ei keeda ma arvan :D..... juttu vee keetmise kohta pole ma muidu naljaviluks ise välja mõelnud, see pärineb küttesüsteemidega tegelevalt insenerilt. Põhjus lihtne, keetmata vees on palju hapnikku.. hapnik ja vesi küttesüsteemis teevad pikas perspektiivis palju palju pahandust tõesti.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Kas siis vene ajal lasti õismäe, mustamäe lasnamäe ainult keedetud vett ? Või kuskohast tal see keetmise mõte tekkis ? Talleggi kanaliha (igasugu snäkid ja muud asjad kanalihast )pakkides on mingi oxygen absorber, kas sellega ei saa hakkama ?
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4245
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 76 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Hiid »

Külaline kirjutas:Kõik oleneb tiigi suurusest, sügavusest ja mahust.
Tiik on umbes 30m läbimõõduga ja kuni 3m sügav. Kesmine vast alla 2, seega 4-500m3 ehk.
Coolhouse
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1009
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 26 korda

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

Pakuks et energia , mida soovid tiigist saada, koosneb kahest osast. Vette salvestunud energiast ja tiigi alusest maapinna energiast.
Kui oletada et nt 3...5 m3 (x?-vajalik energia tunnis) vett jookseks läbi soojuspumba ja väljuks paar kraadi jahedamana siis tundub et on võimalik arvutada tiigi jäätumise aeg. Lisaks mõjutavad tegurid on hr Pakane ja maapinnast lisanduv soojus.
Kui Pakane tegutseb siis on tiik pealt jääs ja ülevalt soojust ei lisandu. Maapinnast saaks, kuid ka see on välistatud kui oled suutnud kontuuri ümber jää tekitada.
Pakuks et mõistlikum on mitu kontuuri teha , võttes külmema ilmaga soojust maapinnast ja soojema välisõhu(kaudselt ka vee) puhul tiigiveest.
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
altf4
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 09 Okt 2012, 14:54

Re: Küttesüsteemi valik

Lugemata postitus Postitas altf4 »

dumbuser kirjutas:Kas siis vene ajal lasti õismäe, mustamäe lasnamäe ainult keedetud vett ? Või kuskohast tal see keetmise mõte tekkis ? Talleggi kanaliha (igasugu snäkid ja muud asjad kanalihast )pakkides on mingi oxygen absorber, kas sellega ei saa hakkama ?

usun, et eks erinevaid ühendeid kindlasti on mis on alternatiiviks, ma pole ise antud asjaga kokku puutunud, küll aga on teada, et erinevad firmad ei tee midagi selle veega, lihtsalt lasevad kraanivee sisse ja kõik
Vasta