Vundament kivikbetoonist.Andke palun nõu.

[winz.]

Tere.
Plaan siis kevadel maja ehitusega alustada. Sellega seoses olen juba ca. pool aastat vaevanud pead õige vundamendi lahenduse leidmisega. Panen siis oma plaanid ja küsimused ritta ning ehk saab targemaks . Ootaks väga ka Hr. Piirfeldi kommentaare.
Maja 1,5 kordne Aeroc ecotherm 300 + kivivill 75 mm. Pinnas selline savi ja liiva segune,labidaga kaevata väga raske . Hetke plaan siis selline: koorin pealt huumuskihi, kaevan 40 cm laia,ca 1,0 m sügava kraavi kandvate seinte alla. Kuna asukoht kerge kallaku peal ,siis teen maapeale saalungi, mis siis maapinna kõrgemast kohast ulatub 20 cm üle maapinna ning maapinna madalamast kohast siis rohkem,kui palju, ei oma hetkel tähtsust,peaasi oleks saada 1,2 m sügavust ja pealt loodi. Siis sätiksin kraavi põhja 3 x 12 mm armatuurvarrast kogu perimeetris ja kandva vaheseina alla kaa, tõstaks armatuuri ca 3-5 cm õhku. Siis segupirn kohale ja kraav betooni täis, samal ajal kive sisse loopides, et betooni kogust vähendada. Vundamendi ülemise osa sisse sätiks ka kogu perimeetris 3 x 12 mm armatuuri. See oleks nüüd vundamendi maaalune osa, eemaldaks saalungid ja planeeriks maapinna, (kaldega majast välja poole )selle müüri ülemise ääreni välja. Nüüd küsimused selle ehitise kohta: 1.Kas kraavi peaks panema kile, et vähendada betoonist vee jooksu panemist? 2. Kuidas oleks õige siduda kandev vahesein perimeetriga, soov oleks selle vaheseina alust vundamendi rajamissügavust vähendada, et säästa betooni ehk raha - kuidas oleks selle sõlme õige lahendus? 3. Kas peaks kraavi põhja tampima mingi kihi jämedat kildu, aitab see vähendada vajumeid?4. Kas võib drenaazi tegematta jätta, kuna selle lahenduse puhul peaks siis kaks korda kaevama,või on see vältimatu, kuna savikas pinnas.
Edasi siis sokkel. See on juba keerulisem teema. Variant 1: teha vundamendi peale hüdro, siis saalungid, 40 cm kõrged ja laiusega 30 cm, sinna sisse korralikult rauda. Kui valatud, siis saalungid ära ning mõlemalt poolt sokli seina vertikaalne hüdro üles ning pealt ka hüdroga kinni. Nüüd võiks sellele isoleeritud soklile liimida välja poole 50 või 80 mm epsi ja krohvida. Variant 2. Sama asi, aga hüdrot ja soojustust ei tee, kui siis vaid vundamendi ja sokli vaheline hüdro ning kindlasti sokli ja aeroci vahele hüdro.
Seest teeks tagasitäite liivaga kihtide kaupa tihendades.Tagasitäide sokli ülemise ääreni(s.o. siis ca. 60 cm paksune kiht,minimaalselt), kuna plaanis põrand tõsta seinte vahele ning pinnasele toetuv . Seejärel kogu ehitis aastaks seisma(ma arvan, et väga oluline). Nüüd küsimused: 1. Kui teha variant 1.,kuidas saab pinnase niiskus maja alt välja, või pole see nii oluline, kuna liivakiht üsna paks peal? 2. Kuidas saab niiskus välja vundamendist ehk maaalusest osast?3. Kas variant nr 1. on majanduslikult otstarbekas ehk kas see joonkülmsild on tõesti nii võimas, mis ilma soojustuseta variandi puhul mööda aerocit üles ronib.Ehk pole see nii hull ,kuna põrand tõstetud seinte vahele(50 + 50 peno, seina ja põrandaplaadi vahele ka 30 mm eps, 70-80 mm betoon )
Viimaks siis põrand. Plaan siis tõsta põrand ca 25 cm aeroc seinte vahele, põrandakütet ei tee(vist - naine ei taha ). Konstruktsioon: Kui seinad on püsti ja katus peal, siis laotan liivale, mis selleks ajaks peaks juba üsna tihe olema, kaks kihti ehituskilet, nii on kirjas Tiit Masso- Väikemajades, et peatab küll kapillaarniiskuse, ei tohi unustada, et all on ca 60 cm liiva. Siis laotan kahes kihis 50 + 50 mm xpsi . Sellele uuesti kile, et betoonist vesi ära ei kaoks. Siis armatuurvõrk 6 või 8 mm ning 80 mm betoon, seintest plaat eraldatud 30 mm peno ribaga.Plaadi peale lappi 8 x 4 cm prussid, samm 40 cm(kivi ja puidu vahele isolatsioon loomulikult) ning lõpuks laudpõrand. Küsimused : 1. Kas xpsi on küllalt. 2.Kas niiskus tungib majja? 3. Kas selle lahenduse puhul on siis mõtet soklit soojustada või on see soojakadu nii väike, et ei tasu end iialgi ära.
Saan aru, et jutt läheb pikaks, aga ehk saab keegi siit veel abi ja ma tõesti vajan tarkade inimeste kommentaare nende konstruktsioonide kohta, muidu lähen TTÜ-sse ehitust õppima
Head isadepäeva

Lugupidamisega
Andraes.

[Hiid]

Loodame et põhjalik küsimus annab ka põhjalikke vastuseid.
Omal ka see kõik parajasti käsil. Vaatan huviga.

[Kalvis]

Küsija on antud teemas soovinud kuulata vaid ühe vastaja arvamust, mistõttu jätan vastamise temale.

[rokikas]

... ja betoon vist ei maksa küsija kandis suurt midagi.

[winz.]

Tere.
Kalvisele.Väga vabandan, kui kedagi tahtmatult solvanud olen, loomulikult ei ole see teema suunatud AINULT Piirfeldile. Ja loomulikult soovin ma rokika ja Kalvise ja Hai ja teiste teadjate meeste arvamust kuulda.Ja kui ma oma postitust loen " Ootaks väga ka Hr. Piirfeldi kommentaare." ,siis ma ise küll välja ei loe, et seal seisaks"ootaks ainult Piirfeldi kommentaare". Lihtsalt foorumeid lugedes on teatud respekt tema suhtes tekkinud, kuna alati on põhjendatud jutt ja viisakas vormis ning ta esineb oma nime all, ehk võtab vastutuse oma nõuannete eest.

Rokikale. Elan Saaremaal, ehk Eesti kõige kallim betoon, kuid ometigi arvestusi tehes tuleb odavam, kui 300 mm fibo 5(mida ei tohiks Piirfeldi arvates üldse maa sisse ilma hüdrota toppida).Aga arvestagem siis:Fibo5 300 mm - ruutmeetri hind koos müüriseguga minimaalselt 30 euri .
40 cm laiune kivikbetoonmüür - 0,4 m3 materjali ühes ruutmeetris. Betooni hind ca 100 euri m3 (Level AS) ,kividega vähendame betooni mahtu kolmandiku võrra,saame 0,266 m3 betooni m2 kohta. Hind samas klassis,seda juhul, kui ise kõik tööd teha, tellides töö tuleb hinnavahe ma arvan kahe kordne, betooni kasuks.Nüüd küsimus , kumb variantidest on lihtsam teostada , kapitaalsem, tugevam, maapinnaniiskusele vastupidav,külmumisele vastupidav, kumb tõmbab m3 kohta vähem vett sisse, ning kumb ei vaja hüdroisoleerimist maa sees? Seetõttu vundament ikkagi betoonist, vähemalt maa-alune osa.Aga see puhtalt minu arvamus, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Lugupidamisega
Andreas.

[Küülaline]

olen juba ca. pool aastat vaevanud pead õige vundamendi lahenduse leidmisega ... muidu lähen TTÜ-sse ehitust õppima

Kas ei oleks siiski lihtsam ja odavam tellida projekt ehitusinsenerilt.

[Kalvis]

1.Pole seni ühelegi rajatud valubetooniga vundamendile kilet pandud
2. Kandvatel seintel on kandev vundament. Mõtlesid, et valad silluse? Ei pea seda säästulahendust heaks (selle võrra halveneb muu vundamendi osa koormus).
3. Kui pinnas on kehva kandevõimega, tehakse alt laiem taldmik. See eeldab muidugi vastavaid arvutusi insenerilt. Antud pinnase kirjeldus viitab, et kandevõime on kehvapoolne.
4. Ilma keldrita majale ei näe drenaazi tegemiseks põhjust.

Betoonvundamendil pole mõtet niiskust välja ajada, ta on külmakindel. Oluline on hüdrotõke, et kapillaarjõudude toimel ei saaks niiskus ülesse seina ega põrandakonstruktsioonidesse.

[Magnar P]

Tere. Ise teeks betoonist vundamendi, betoon ikka tundub kuidagi kestvam kui fibo. Ainult armeerimine peaks olema õigesti välja arvutatud ja paigaldatud, mitte et viskan mõned traadid segu sisse. Drenaazi kohapealt olen ka arusaanud kui ikka seda vett maja ümber on tuleks seda ka ära juhtida. Nagu aru saan põrandakütet ei tule, miks seda betooni siis kavatsed sinna põranda alla uputada. Laagidel põrand on ka ok, saab teha ka tuulutuse põranda alla, see oleks omakorda vundamendile hea. Loe neid teemasi veel, seoses vundamendi soojustamise ja hüdrotamisega, mis kus mingi kiht ikka vajalik on. Hea oleks muidugi ikka inseneri arvamuse ja soovituse järgi ehitada.
Endal on ka plaan majake ehitada. On samalaadne mure, ainult et, on juba olemas fibost sokliseinad, millel ei ole mingit kaitset(vee ja külma) , pean vist ka mingi inseneri poole pöörduma. Kas on võimalusi seda vundamenti kuidagi kaitsta ja kas sellel on ikka mõtet(ei tule keldrit). Minu suurimaks küsimuseks on, mis juhtub selle fiboga kui seda ei saa kaitsta niiskuse ja vee eest? Fibotootja ise väidab, et ei juhtu midagi selle plokiga seal maa-all. Võta siis nüüd kinni.

[winz.]

Tere
Kalvisele. 1.Kas valu on tehtud loodusliku saalungi vahele või isevalmistatud nt. laudadest saalungi vahele?2. Loomulikult on kandvatel seintel kandev vundament, ei plaani sillust valada. Lihtsalt ei ole põhjust maja sisse teha kandva vaheseina alla 1.2 m sügavust müüri, kuna maja all külmumispiir oluliselt kõrgemal, arvan et 2 meetri kaugusel perimeetrist maja all pinnas ei külmugi, seega võiks kraavi sügavust vähendada. Selle info olen saanud Tiit Masso Väikemajadest, kahjuks ei ole seal detailset joonist, kuidas seda teha , kui on looduslik salung. Et kas teha sujuvalt tõusuga kraav või astmega ning kuidas armeerida.Samuti on seal kirjas, et antud lahendus kõige lihtsamini teostatav ja ka soodsam - pinnas peab sidus olema(lk. 73).3. Ka on kirjas, et laiendatud taldmik on vajalik raske maja ja kehva pinnase puhul,leian, et 1.5 kordne,puitvahelaega aeroc maja ei ole raske maja, raske maja on tellisseinte ja raudbetoonvahelaega 2 kordne maja. Pinnas ei ole plastne savi ega vesiliiv. Tegelikult võib vundamendimüüri teha betoonist ka 20 cm laia, seega olen meelega valinud 40 cm, ehk et see 40 cm on ka taldmiku laius,lihtsalt ta ei ole laiendatud(T.Masso "Väikemajad",lk 68 tabel 3.) 4.Drenaaz oleks savika pinnase kandevõime seisukohalt ilmselt väga hea, aga ehk ei ole tõesti vajalik,ehk et kannab niigi .
Magnarile.Armeerimine ei ole mul umbes kirja pandud.Samast raamatust lk 70 . Hea kandevõimega pinnase puhul ei ole armeerimine üldse vajalik.Mis puutub põrandasse, siis xps pluss betoon tundub kapitaalsem lahendus. Loomulikult parim valik oleks kild, betoon,hüdro, peno, betoon lahendus, küll aga on sel "parim" hind ka. Fibo kohta niipalju, et tootja annab talle 50 külmatsüklit.

[maik]

Ka on kirjas, et laiendatud taldmik on vajalik raske maja ja kehva pinnase puhul,leian, et 1.5 kordne,puitvahelaega aeroc maja ei ole raske maja, raske maja on tellisseinte ja raudbetoonvahelaega 2 kordne maja. Pinnas ei ole plastne savi ega vesiliiv. Tegelikult võib vundamendimüüri teha betoonist ka 20 cm laia, seega olen meelega valinud 40 cm, ehk et see 40 cm on ka taldmiku laius,lihtsalt ta ei ole laiendatud(T.Masso "Väikemajad",lk 68 tabel 3.)

Raske teema!
Masso kirjutas oma asjaliku raamatu eelmisel sajandil, siis kui materjalide valik oli suht piiratud, täna olemas/olevate lahenduste valiku juures ei ole otstarbekas rajada väikemaja vundament nii nagu sinu nägemus eespool kirjas on.
Kui projekt puudub ja peaksin ise valima, kas
a) taldmik L 600mm ja sinna peale kergesti paigaldatav plokk (Fibo,Columbia) või
b)taldmik L 400mm koos töömahuka betoon/vundamendiga,
siis kahtlemata eelistaksin variant a-d.
Miks?
Suht/raske seletada inimesele kes vaatab leigelt vundamendi kandevõimesse aga samas vaevleb paranoiliselt pseudo/probleemidega nagu näiteks külmatsüklid.
Seda milline lahendus täpselt Sinule sobib, ütleb projekteerija, ja kui kevadel plaan alustada siis oleks õige uus teema teha pealkirjaga "Otsin projekteerijat"

[AHEL]

aga kuidas kraavi kallaste sissevajumise kindlustad,ikkagi ühest otsast tuleb kraav suht sügav ja eeldatavasti ka kitsas.

[winz.]

Jah Maik, ma kujutan ette ,et sa oled üks nendest kes kogu vundamendi ulatuses suure augu kaevab ja siis sinna kildu ja saalungid ja taldmik ja siis fibo ja siis tagasitäide ja vibra ja siis umbes mingi sbs fibole väliskülge ja siis veel tava eps ka igale poole ,maasse ja seintele ja majaseintele ka igaksjuhuks peno ja siis kõik ju superhea, kuna kõik nii tänapäevased ja innovaatilised materjalid ja lahendused. Sellist tänapäeva projekteerijat mul vaja pole, selliseid lahendusi võin ise sulle paberile panna ja kalli raha eest müüa. Aga sa tee nii nagu tahad. Ma nüüd ei tea kumb on töömahukam, kas kogu see ladumine,segu tegemine, loodimine, rihtimine,taldmik jne või siis segupirnist betooni valamine kraavi?Ja võta teadmiseks, et fibo plokk imab ühe m3 kohta 400 L vett sisse(sama,mis puit), betoon aga 150 L. Mahukaalu suhtes siis fibo 40 % ,betoon ca. 7%, seega on hüdrota fibo läbikülmumine tema eluea suhtes üsna halb ma arvan. Columbiast müüride ladumisel tuleb ju ikkagi pirn kutsuda ja valada, vundamendis siis soovitatavalt kõik augud täis. Ja tead mis, isegi kui ma teen laiendatud taldmiku, siis müürid teen ikkagi valatud betoonist, niikuinii on vaja vahelae jaoks hunnik OSB tellida, see 125 lai,peaks saama saalungit teha küll.
AHELile. Et saaks teha nn. loodusliku saalungi, peab pinnas sidus olema, ehk siis savikas.Kraav on igalt poolt ühe laiune, siis 40 cm.

[maik]

Jah Maik, ma kujutan ette ,et sa oled üks nendest kes kogu vundamendi ulatuses suure augu kaevab ja siis sinna kildu ja saalungid ja taldmik ja siis fibo ja siis ...

Mina toon leiva lauale, ehitades vundamendid projekti järgi ja sisulise aruteluni me ei jõudnudki, kui juba pannakse mulle sõnu suhu.
Teema oli; Andke palun nõu.
Avaldasin oma arvamuse ja andsin samas piisavalt suure nõu.

Sellist tänapäeva projekteerijat mul vaja pole, selliseid lahendusi võin ise sulle paberile panna ja kalli raha eest müüa.

Arvan, et selle lausega on kõik õeldud.

[winz.]

Tere Maik.
Suht/raske seletada inimesele kes vaatab leigelt vundamendi kandevõimesse aga samas vaevleb paranoiliselt pseudo/probleemidega nagu näiteks külmatsüklid.
Seda milline lahendus täpselt Sinule sobib, ütleb projekteerija, ja kui kevadel plaan alustada siis oleks õige uus teema teha pealkirjaga "Otsin projekteerijat"
[/quote]

No kui kedagi paranoiliseks sõimad, siis see ei pruugi ju kõigile meeldida. Saab ka viisakalt oma arvamust avaldada.
Samas ei ole sa nagu mitte ühtegi põhjendust toonud, miks nagu minu variant halb on. Ja selle asemel et arutleda, soovitad teema ära lõpetada ja projrkteerija võtta - küll ma selle projekteerija juurde ka jõuan, see siin on ettevalmistus.

Lugupidamisega
Andreas.

[Urmas]

No kui kedagi paranoiliseks sõimad, siis see ei pruugi ju kõigile meeldida. Saab ka viisakalt oma arvamust avaldada.
Samas ei ole sa nagu mitte ühtegi põhjendust toonud, miks nagu minu variant halb on. Ja selle asemel et arutleda, soovitad teema ära lõpetada ja projrkteerija võtta - küll ma selle projekteerija juurde ka jõuan, see siin on ettevalmistus.

Lugupidamisega
Andreas.

Miks arvatakse, et oma arvamuse, mitte läbi lillede ja ilustamata väljaütlemine on ebaviisakas? Ei lugenud küll välja Maik`i esimesest postitusest ühtegi ebaviisakust. Vähem paranoiat paluks! Miks arvatakse, et ollakse ise ja kaasfoorumlased on projekteerijast targemad? Kui ollakse nii tark, siis võiks need vaidlused ju vaielda projekteerija või lausa erinevate projekteerijatega kui ühte ei usaldata.
Mind vedas küll hiljuti alt see kogemuslik peršetunnetus!

[nuutsu]

Kivikbetooni ehitamine võtab aega, kivide pesemine , sättimine jne. Kui sa pirni kohale tellid, siis lihtsalt ei ole aega kividega mässamiseks.

[Külaline]

Ma ei saa aru, miks kõik teemaalgatajat paranoiliselt projekteerija juurde saadavad? Miks siin ei või argumenteeritult vaielda ja omasid tõdesid otsida? Mina käisin enne ehitust kolme projekteerija juures, kõik arvasid omamoodi ja kõigil oli ka justkui õigus. Mille järgi ma siis projekteerijat valima pean, kui kõigil on õigus, samas lahendused erinevad? Selleks on just hea mõni erialane raamat läbi lugeda ja ka siin nõu küsida, et üldse oskaks projekteerijalt mõni nn loll küsimus küsida ja panna teda põhjendama oma pakutava lahenduse õigsuses erinevates aspektides.

[Kalvis]

Mõlemad variandid on õiged - võid valada nii betoonist (viskad kive sisse) vundamenti, kui ehitada väikeplokkidest koos armeeringuga. Eks see ole rahaline küsimus kumb odavam tuleb ja kumma osas oskused suuremad on.
Päri olen ka winzi arvamusega et seespool välist perimeetrit võib kandvate seinte puhul mitte täis sügavusele teha. Aga eks see külmumispiiri tunnetus ole sõltuvuses kas ikka külm tuleb ja kui kaugele tuleb vundamendist. Kui põrand tuleb hästi soojustatud ja maja soojustatud sein lõpeb põranda tasapinnast siis ikka väga palju soojem seal allpool ei ole. See sõltub põrand-vundament soojustusest. Kuigipalju kütab maa oma soojusmahtuvusega. Kui teha see sisevundament mittevajuva ja inertse materjaliga siis on ohud elimineeritud. Naabrimees ehitas omal kogu maja vundamendi nii (pinnaseks savi leetmuld) - kuni maapinnani olid vaid kivid ja liiv, sealt edasi valas betoonist. Ja majal on kõik korras. Ka ise olen üksjagu valanud nii mittevarisevate pinnaste puhul - kuni maapinnani polegi saalungeid, on vaid sama lai kraav ja sinna palju kive koos seguga. Maapinnast edasi on klassikaline saalung ja sinna betoon mõõdukalt kividega.
Seni olen saalungeid valmistanud nii laudadest kui vanast mööblist. Vundamendi sügavus ongi olnud 1,2-1,5 meetrit. Kui soojustad vundamendi võib veelgi madalam olla.

[Külaline]

Tere. Vundamendi kandekonstruktsiooni osas on teadmised keskpärased. Asja filosoofilisemast küljest: Algteadmised saab Veske aabitsast. Kui ehitada selle allika järgi, siis on praktika najal leidnud kinnitust, et vundamendid kestavad üle 50 aasta. Seal on ka tingimuseks külmumissügavus. Selle vähendamine on juba vähendaja (ja nende jäljendajate ) risk, mis on Eestis juba masslevikuga.
Selles raamatus ei ole ka ujuvaid põrandaid. Kui sellest joonest kinni pidada, siis pole vaja diskuteerida muude probleemide üle. Ujuvad ja pinnasele toetuvad põrandad ning külmumissügavust eiravad vundamendid ei kuulu minu soovitusnimekirja.
Eirates Veske soovitusi tuleb hakata võitlema igasuguste probleemidega. Lahendusi tuleb igast toanurgast, milledest ükski ei ole insenerlikus mõttes lollikindel. Alati jääb sisse (suuremal või vähemal määral) mingi probleem, mille esinemise tõenäosust ei oska ka väga hea insener ennustada.
Seetõttu kui soovite eirata klassikalisi lollikindlaid lahendusi ja sisse programmeerida riske, siis peate ise oskama riske hinnata, kusjuures hindamiskriteeriumi (odavus, kestvus, soojapidav, niiskusprobleemivaba, lihtsus, tugevus, radoonivaba, jm) peate ise määrama. See on väga paljude muutujatega võrrand, mida antud foorumis kompleksselt lahendada ei ole võimalik (õigemini on suure töömahuga = pädeva projekteerimisega, mida võib ka ise teha). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere.Maja 1,5 kordne Aeroc ecotherm 300 + kivivill 75 mm.
Lugupidamisega
Andraes.

Aga miks mitte 200mm plokk 200mm soojustust, saad sama raha eest hulga soojema seina?

[winz.]

Tere.

Mõlemad variandid on õiged - võid valada nii betoonist (viskad kive sisse) vundamenti, kui ehitada väikeplokkidest koos armeeringuga. Eks see ole rahaline küsimus kumb odavam tuleb ja kumma osas oskused suuremad on.
Päri olen ka winzi arvamusega et seespool välist perimeetrit võib kandvate seinte puhul mitte täis sügavusele teha. Aga eks see külmumispiiri tunnetus ole sõltuvuses kas ikka külm tuleb ja kui kaugele tuleb vundamendist. Kui põrand tuleb hästi soojustatud ja maja soojustatud sein lõpeb põranda tasapinnast siis ikka väga palju soojem seal allpool ei ole. See sõltub põrand-vundament soojustusest. Kuigipalju kütab maa oma soojusmahtuvusega. Kui teha see sisevundament mittevajuva ja inertse materjaliga siis on ohud elimineeritud. Naabrimees ehitas omal kogu maja vundamendi nii (pinnaseks savi leetmuld) - kuni maapinnani olid vaid kivid ja liiv, sealt edasi valas betoonist. Ja majal on kõik korras. Ka ise olen üksjagu valanud nii mittevarisevate pinnaste puhul - kuni maapinnani polegi saalungeid, on vaid sama lai kraav ja sinna palju kive koos seguga. Maapinnast edasi on klassikaline saalung ja sinna betoon mõõdukalt kividega.
Seni olen saalungeid valmistanud nii laudadest kui vanast mööblist. Vundamendi sügavus ongi olnud 1,2-1,5 meetrit. Kui soojustad vundamendi võib veelgi madalam olla.

Vot taolist diskussiooni ootasingi, kui foorumisse kirjutasin - normaalne Mis puutub majasisese vundamendi sõgavuse vähendamisse, siis seda võib teha VAID astmeliselt ,infoallikas: http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Urma ... mendid.pdf . Seega lihtsam(kuid arvatavasti kallim) on teha kõik kraavid ühe sügavusele.

Kivikbetooni ehitamine võtab aega, kivide pesemine , sättimine jne. Kui sa pirni kohale tellid, siis lihtsalt ei ole aega kividega mässamiseks.

Sul võib õigus olla, olen selle peale mõelnud, peab sugulased/sõbrad appi kutsuma selleks päevaks, talgud või nii, pärast teadagi mis

Ma ei saa aru, miks kõik teemaalgatajat paranoiliselt projekteerija juurde saadavad? Miks siin ei või argumenteeritult vaielda ja omasid tõdesid otsida? Mina käisin enne ehitust kolme projekteerija juures, kõik arvasid omamoodi ja kõigil oli ka justkui õigus. Mille järgi ma siis projekteerijat valima pean, kui kõigil on õigus, samas lahendused erinevad? Selleks on just hea mõni erialane raamat läbi lugeda ja ka siin nõu küsida, et üldse oskaks projekteerijalt mõni nn loll küsimus küsida ja panna teda põhjendama oma pakutava lahenduse õigsuses erinevates aspektides.

Nõustun 100% öelduga ning sellega on ka Urmasele vastus olemas.

Lugupidamisega
Andreas.

[winz.]

Tere.Maja 1,5 kordne Aeroc ecotherm 300 + kivivill 75 mm.
Lugupidamisega
Andraes.

Aga miks mitte 200mm plokk 200mm soojustust, saad sama raha eest hulga soojema seina?

Tere
U-arv minu variandil 0,18, sinu variandil 0,14. Tõesti soojem, aga ma arvan ,et marginaalselt, ühed soojad mõlemad. Soovituslik U väärtus Eestis on 0,2...0,25, seega ületavad norme mõlemad.Hoopis suuremat tähelepanu tuleks pöörata uste/akende tihendamisele ning ventilatsiooni lahendusele. Aga ecotherm 300 + vill tundub mulle lihtsalt parim lahendus,kuna maja peab ka soojustuseta normaalselt sooja(U - 0,28) ning see periood tuleb aerocmajas läbi teha, 1 või 2 talve maja kasukata, et saavutada plokis ettenähtud niiskustase, siis vill selga.Ning materjali hinnalt soodsam, kui nt. ecoterm 375, samas soojem. Teine põhjus võiks see olla, et 200 soojustust ... mis seda kivi seal enam mõtet lappida, lihtsam siis juba võtta seesama puit(mis tuleb kasutada, et see vill sinna seina kinni saada) ja teha puitkarkassmaja. Penoplasti ei taha maja seina, ei hinga, on tuleohtlik ja mürgine, ei ole looduslik - maitse küsimus. Hea oleks, kui külmema poole minnes materjalide auru läbilaskvused paraneksid, peno puhul me sellest rääkida ei saa - peno puhul peab vent väga hea olema, mis niiskuse välja viib. Seega vill nagu rohkem kindlapeale minek, mis muidugi ei tähenda, et venti poleks vaja, ikka on vaja ja väga head, soojustagastiga jne.Ja üks põhjus veel miks selline lahendus - tahan aerocist maja, aga puitfassaadi, seega peab karkassi niikuinii lööma, parem siis juba vill ka vahele.

Lugupidamisega
Andreas.

[Urmas]

Ma ei saa aru, miks kõik teemaalgatajat paranoiliselt projekteerija juurde saadavad? Miks siin ei või argumenteeritult vaielda ja omasid tõdesid otsida? Mina käisin enne ehitust kolme projekteerija juures, kõik arvasid omamoodi ja kõigil oli ka justkui õigus. Mille järgi ma siis projekteerijat valima pean, kui kõigil on õigus, samas lahendused erinevad? Selleks on just hea mõni erialane raamat läbi lugeda ja ka siin nõu küsida, et üldse oskaks projekteerijalt mõni nn loll küsimus küsida ja panna teda põhjendama oma pakutava lahenduse õigsuses erinevates aspektides.

Nõustun 100% öelduga ning sellega on ka Urmasele vastus olemas.

Lugupidamisega
Andreas.

Kahjuks on see vastus, Andreas, sind rahuldav, aga mitte mind! Ja see ei olnud mitte vastus, vaid eriarvamuste paljususe konstanteerimine.
Huvitav, kas ma olen ajas nii mahajäänud relikt, teadmata sedagi, et nüüd võib igaüks, vastava erialase kõrghariduseta endale majaehitaja ise projekteerida vundamendid, seinad jne, KOV tegelinski kirjutab alla ja tegutsema. Siiani olen aru saanud, et arhidekt/projekteerija projektile allkirja andes kinnitab, et kõik on õigesti ja võtab endale ka vastutuse võimaliku nihuminemise eest.
Kui kolm projekteerijat ajavad erinevat juttu, siis tuleks otsida veel, küsida niikaua kuni vähemalt paar tükki ajavad sarnast juttu ja selle variandi juurde jääda. See on lihtsalt minu arvamus.
Nõustun 100%-lt Piirfeldi kommentaariga ja eriti selle lausega:
"See on väga paljude muutujatega võrrand, mida antud foorumis kompleksselt lahendada ei ole võimalik (õigemini on suure töömahuga = pädeva projekteerimisega, mida võib ka ise teha)."

[rokikas]

Tõesti soojem, aga ma arvan ,et marginaalselt, ühed soojad mõlemad.

Miks mitte siis 200 aeroc classik (või hard vajadusel) + 150 mm. villa? Odavam, toast vaadates ikka "kivi"maja, väljast puitmaja nagu plaanisid, vundamendi võiks poole kitsama teha, avadest pääseks rohkem valgust tuppa, jne.
Kui plaanid tuulduva fassaadi teha siis ei ole erilist vajadust oodata paar küttehooaega ploki tasakaaluniiskuse saavutamiseks. Mida soojemasse keskkonda plokk jääb seda rutem kuivab ning välimisest villast ei ole nüüd mingit takistust selles suhtes.
Villa asemel võiks (mõneti isegi lollikindlam) ka eps olla aga kui ikka "hingamine" http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf, "tuleohtlik" http://www.reideniplaat.ee/images/stori ... us_eps.pdf, "mürgine" http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=37 "ei ole looduslik" (milline su plaanitava seina komponent on otse loodusest võetud ilma keemiatööstuse sekkumiseta?) mängus on siis .... maitseasi tõesti.

[Kalvis]

Rahaliselt on asi lihtne - aeroci või muu väikeploki soojapidavuse hind võrreldes villa või vahtplastiga on üsna kirves. 1,5 kordsel majal on piisav 20 cm väikeploki kandevõimest, vähem ei või teha sest sein võib välja nõtkuda. Töömaht on peaaegu ühesugune kui laod 300 mm aerocit ja 75 villa või 200 mm aerocit ja 150 villa. Rahaliselt on 200 mm aerocit või muu väikeplokk ja 150 mm villa palju odavam, kusjuures arvutuste järgi on see variant ka soojem. Lisaks oma projekteerija sõnad - lisakiht villa soojustust on kogu maja hinda arvestades sedavõrd odav, et igal juhul tasub panna villa rohkem kui vähem.