Vundamendi soojustus

[Külaline4]

Tere

küsin arvamusi, võibolla ennatlikult, kuna pole veel vundamenti lahti kaevanud. 80-ndate alguses ehitatud betoonvundamendiga ja tuhaplokist maja. Osaliselt all kelder, koos tuulutusavadega. Maja asub kõrgemal ja liigse vee või niiskuse probleemi pole siiamaani olnud. Vajalik on seinte ja vundamendi soojustamine, kuna muidu jääb alles külmasild ning põrandad on ikka külmad. Alt põranda soojustamine ei oma mõju, kuna külm tuleb läbi sokli betoonpõrandasse. Olen lugenud kõvasti foorumeid ja ka mujalt infot (nt tarmatrade lehelt erinevaid infomaterjale). Seintega on lihtne, kuid vundamendiga keerulisem. Seinte ja vundamendi vahel peaks hüdroisolatsioon olema, vähemalt on näha mingi must võõp. Vundamendile vertikuaalselt selle tegemisega probleemi ei ole. Samas taldmiku (kui see üldse on) ja vundamendi vahelisest hüdrost pole aga hetkel aimugi. Enne kui suur töö ette võtta ja kõik lahti kaevata, uuriksin, et kas järgmine konstruktsioon oleks põhimõtteliselt mõeldav vundamendi soojustamisel, juhul kui taldmikule hüdrot ei tee. Eesmärk oleks just võimaliku vundamendi kapillaarniiskuse välja juhtimine.
1) vundamendile hüdro bituumenmastiksiga
2) maa sisse XPS soojustus kuni pinnaseni
3) maa peale sokli osale kuni seina soojustuseni panna mineraalvill Paroc GRS 20 ja sinna peale kas mineraalkrohv või tuulutusvahega mõni katteplaat (nt tempsi).

Kuna mineraalvilla diffusioonitakistus on võrdne seisva õhuga (?), siis peaks see ju ideaalis liigse niiskuse välja laskma. Samuti on Paroc GRS 20 mõeldud isegi maaaluseks soojustuseks. Seega, kas olen väga valel teel?

Küsimus kaob muidugi ära, kui lahtikaevamisel selgub, et taldmiku hüdro on olemas.

[Külaline4]

Keegi ei taha midagi arvata? Isegi Alar Piirfeld ei tahaks seda lahendust maatasa teha?

[jato]

Kahtlane, et taldmikul on hüdro kui vuldamendil endal ei ole.
Mina tegin eelmine suvi nii nagu plaanid. Seest seina alumised servad on niiskeks länud, järelikult imeb niiskust üles.
Nüüd teeks nii, et jätaks maaseest üldse soojustamata ja alustaks soojustusega kuskil 10 cm maapinnast kõrgemalt.

[Külaline4]

Igaks juhuks küsin paari asja:

Kuidas sa villa väljast katsid - kas krohvisid või jätsid tuulutusvahe? Kui krohvi all siis on vist niiskuse väljumine raskendatud?

Kui seinad alt märjad, siis seina ja vundamendi vahel sul hüdrot ei olnud?

Kui 10cm jätta maapinna soojustamata, siis poleks soojustusest ka väga suurt tolku, põrandani oleks soojustatud osa ainult 30cm ja seega põrandad jääksid ikka külmaks.

[Külaline]

Kindlasti taldmiku ja vundamendi vahel horisontaalset hüdrot pole. Ja kui oleks, siis ei oleks sellest midagi kasu kui vundament vertikaalselt mõlemalt poolt hüdroisoleerimata. Ega niiskus ei tule ainult alt üles, vaid ka külgedelt läheb vundamendi sisse.
Saan aru, et horisontaalne hüdro on vundamendi maapealse osa, ehk sokli ja seina vahel.


Mina ka maa alla üldse ei läheks. Teeks ainult maapealse osa.
Raha mis kulutaksid maaalla, las läheb hoopis kütteks natuke juurde.

[jato]

Niisked on keldri seinad seest alumised servad umbes 30 cm kõrguseni. See tõttu arvan, et vist ei oleks olnud mõttekas maa seest vundamenti soojustada.
Maja seinte ja vundamendi vahel ikka on hüdroisolatsioon olemas ja üles ei ole niiskus tulnud. Kõrgemalt on vundament penoga, mitte villa nagu sina plaanid. Eks vill laseb ka sissepoole niiskust läbi, ei oska seda kommenteerida.

[voolukivi]

Küsiks ka vundamendi soojustusest. Vundament on paekivist laotud ja krohvitud. Maja põrand on puittalade peal ja sellepärast on ka mõned tuulutusaugud vundamendis. Küsiksin nii. Kas on üldse mõtet sellist vundamenti soojustada. Piisaks vast parema väljanägemise pärast katta vundament näiteks tepmsi plaadiga. Korralikult peaks olema soojustatus sellel juhul ju põrand ise??
Need õhutusaugud ju nullivad soojustuse ära. Kas on nii? Samas kui peno ikkagi panna kas või maapinnast allapoole siis kas sellest on ikka mingit kasu?

[Kalvis]

Senise konstruktsiooni juurde jäädes pole mõtet vundamenti soojustada.