Elektriline soojussalvesti

[Küülaline]

Põletan kaske, keskmiselt u. 2 kg päevas

Tähendab 2 puuhalgu paned ahju ja kogu lugu Aga pane siis juba 4 halgu ja elektrit ei kulugi

[M metsast]

See kamin kõiki 4 tuba + kööki ja vannituba ikka ära ei kütaks mitte mingil juhul, isegi kui viitsiks terve õhtu kütta iga päev. Nii suured halud muidugi ei ole, et 2 kg ainult 2 halgu oleks, ikka 5-6 tk kindlasti, eks muidugi kõik oleneb suurusest, lõhutud suhteliselt peeneks parema kuivamise eesmärgil ja pikkus u. 20 cm. Umbes nii 2 kg päevas arvestan, sest maal on pandud võrkkottidesse kasepuud ja ükskord visaksin ühe kaalu peale, kaalus 15 kg, seda põletame nädal aega.

[Külaline]

mitu ruutmetrit su korter on?

Kui elad suht keskel ja su naabrid armastavad sinust tunduvalt soojemat tuba, siis võid üsna odavalt hakkama saada.

Olmeelektrit peaks tavaperel jämedalminimaalselt minema 1500 kWh aastas, kui on elektripliit, siis 2500-3000, kui teed veel el. boileriga sooja vett, siis 5000-6000 kWh.
Kõik ülejäänu võid arvestada kütteks kulununa.

Aga elektriradikad on ikka mõtet vahetada kasvõi õ/õ pumba vastu (õigemini pump juurde lisada), kui sise- ja välisarhidektid loa annavad. Saab suvel ka jahutada, teinekord on hea kiiresti pesu kuivatada muide kah. Paned pumba uhama ja tõstad pesuraamiga sinna ette - veerand tunniga on õhemad asjad valmis.


Pumpade COP-id lähevad aina paremaks.

[M metsast]

Nö. tavaelektri kulu koos boileriga ja el. pliidiga on reaalselt suvekuude pealt näha, siis ju kütet ei kasuta, suvel kulub keskmiselt 317 kWh kuus, seega 3804 kWh aastas.Tegelikult muidugi kulub otseselt kütmise jaoks elektrit veidi vähemgi kui mainitud 3390 kWh, sest arvatavasti sügisel-talvel-kevadel kulub tavaelektrit veidi rohkem kui suvel, aga seda erinevust ma mõõta ei saa ja see pole ka väga suur. Eks näiteks valgustuse peale kulub talvel rohkem, aga samas külmkapp jällegi tarbib suvel rohkem.
Korter on 80 m2 ja asub viimasel korrusel. Soojuspumpa välja ei saaks kindlasti panna, iseasi kuidas pööninguga oleks ja kas see tehniliselt sinna üldse sobiks panna?
Aga kuna elektrit kulus kütmisele 460 eur aastas ja oletan, et soojuspumbaga oleks see 2x väiksem, siis ega tasuvusaeg väga lühike ei tuleks (pump+paigaldus). Tervet korterit see arvatavasti ainukese kütteallikaga ära ei kütaks ka, sest on ju erinevad ruumid, millel aeg-ajalt vaheuksed kinni.

[-virks-]

Öise ja päevase elektri hinnavahe on ka praegu u. 3,3 senti/kWh.

Arvestasid ka võrgutasu öist ja päevast erinevust?

[Külaline]

Nö. tavaelektri kulu koos boileriga ja el. pliidiga ...., suvel kulub keskmiselt 317 kWh kuus, seega 3804 kWh aastas.Tegelikult muidugi kulub otseselt kütmise jaoks elektrit veidi vähemgi kui mainitud 3390 kWh, sest arvatavasti sügisel-talvel-kevadel kulub tavaelektrit veidi rohkem kui suvel, aga seda erinevust ma mõõta ei saa ja see pole ka väga suur. Eks näiteks valgustuse peale kulub talvel rohkem, aga samas külmkapp jällegi tarbib suvel rohkem.
Korter on 80 m2 ja asub viimasel korrusel. Soojuspumpa välja ei saaks kindlasti panna, iseasi kuidas pööninguga oleks ja kas see tehniliselt sinna üldse sobiks panna?
Aga kuna elektrit kulus kütmisele 460 eur aastas ja oletan, et soojuspumbaga oleks see 2x väiksem, siis ega tasuvusaeg väga lühike ei tuleks (pump+paigaldus). Tervet korterit see arvatavasti ainukese kütteallikaga ära ei kütaks ka, sest on ju erinevad ruumid, millel aeg-ajalt vaheuksed kinni.

Sellise kulude jaotuse puhul v.o peaks juba mõtlema päikesega vee soojendamise peale.....

Minul 140 ruuduses majas urab üks soojuspump aasta ringi, ja tarbis miski 3000 kWh.
01.01.14 panin teise juurde - varsti saab aasta täis, siis oskan õelda, kuidas tarbimissuhe muutus.

Vanasti puhta elektrikütte peal oli kogu maja elektrikulu koos olmega 19 000 kWh aastas.

[M metsast]

-virks-, ikka jah reaalse elektri hinna järgi ehk nii elekter + võrk.
Arvan, et päikesega sooja tarbevee tegemine väga ei tasuks mul (kui saakski, tegemist kortermajaga). Olen mõelnud, et võiks huvipärast elektrienergiamõõtja (see pistikusse käiv) boileri ahelasse panna, aga teoreetiliselt peaks sooja vee peale kuluv summa jääma vahemikku 15-18 eur kuus. Aastas kuni 216 eur. Ainult päikesega arvatavasti talvel sooja vett kätte ei saa, seega saadav kokkuhoid oleks kindlasti väiksem kui 216 eur aastas. Kui nüüd süsteemi välja ehitamise kulud jagada aastas saadava säästuga, siis neid tasuvuse aastaid tuleks vist liiga palju...

[Kalvis]

Kõige lihtsam ja üsna soodsalt ehitada on põrandaküte. Suur mass, peaaegu käraks ära. Paraku on öise ja päevase elektri erinevus üsna pisike nagu eespool öeldi. Et ma pigem kütaks öösel tavaliste radiaatoritega kõrgemale temperatuurile ja päeval mängiks kaminaga. Investeeringu vajalikkus väike, väikest säästu saaks.
Kui tahad rohkem salvestada siis peaks põrandaküte olema tehtud akupaagiga ja elektriboileriga lisaks. Ma eelistaks pigem kaminaga kütta, on odavam. Kui tõmmet jätkub siis väikse soemüüri saaks juurde liita (NB! siis kahe haluga kütta ei või, pigitub soemüür).
Mitte järgi teha, kuid odavaim öine elektrisalvestaja on õliradiaator keset telliskivi hunnikut. Asotsiaalid ja maapiirkondade inimesed harrastavad sellist lahendust, mis teha kui raha vähe. Aga pole ohutu.
Ah soo üks võimalus oleks osta kamina asemele pelletikamin. A nii ropp kallis on, et kuigi saaksid hea tulemuse siis pelletikamina hinnad on jõle kirved.

[M metsast]

2014 aastal kulus elektrit kütmisele kokku u. 420 eur eest. Ega arvatavasti ei ole mõtet väga mõelda millegi ümberehitamisele, sest ümberehitamise tasuvusaeg tuleks suhteliselt pikk. Mõtlesin, et seda kaminale soojamüüri asja võiks kaaluda, kuid kui jällegi kainelt mõelda, et elektriga kütmisele kulus vaid 420 eur aastas ja juhul kui selle soojamüüri abil saaks elektriga kütmise kulu 50% vähendada, siis oleks sääst 210 eur aastas. Ei tea palju see soojamüüri tegemine maksma läheks, mõttekas oleks niimoodi teha, et kütaks kahte tuba, sest kamin seisab kahe toa vahelise seina ääres. Vist vähe usutav, et selle 1000 eur-ga tehtud saaks, vastasel juhul läheks tasuvusaeg üle 5 aasta, mis minu jaoks muudaks asja mõttetuks.

[Külaline]

Majas elamine on üldse mõttetult kallis lõbu... ühikatoas olek palju odavam, mis sest, et kulud ruutmeetrile on seal suuremad.

Mina kavatsen kamina asemele ahju ehitada

[Küülaline]

Majas elamine on üldse mõttetult kallis lõbu

Vastupidi. Kui 30-aastast eluasemelaenu ei ole, on väiksemapoolses st. kuni 200m2 majas elamine kindlasti odavam, kui keskmises Lasnamäe korteris.

[EMS]

Majas elamine on üldse mõttetult kallis lõbu

Vastupidi. Kui 30-aastast eluasemelaenu ei ole, on väiksemapoolses st. kuni 200m2 majas elamine kindlasti odavam, kui keskmises Lasnamäe korteris.

Ei saa öelda, et kindlasti nii on, võib nii olla, võib mitte olla. Üks keskmine lasnamäelane arvatavasti ei vaja igapäevaste asjaajamiste jaoks autot, saab kasutada ühistransporti. Palju aga ühel linnast väljas elaval ja linnas tööl käival inimesel auto peale kulutused on? Liising, kasko, kütus, hooldused... ikka vähemalt paar tuhat eur aastas. Kindlasti annab siia veel võrdlusi juurde tuua.

[Küülaline]

saab kasutada ühistransporti ... Liising, kasko, kütus, hooldused

Ära hakka savisaaretama, kui räägitakse MAJA vs KORTER kuludest.

[EMS]

Jah, korteri asukohaks Lasnamäe, aga maja asukohta ei olnud täpsustatud, valisin selleks linnas väljas asuva maja. Arvan, et enamus selliseid inimesed kes Lasnamäe korteris elada ei taha, ei taha üldse suures linnas elada, kus ka enamus eramajad peaaegu külg-külje kõrval asuvad.

[Küülaline]

inimesed kes Lasnamäe korteris elada ei taha, ei taha üldse suures linnas elada

Mina rääkisin endast, 18 aastat Lasnamäel ja nüüd 12 aastat Muugal, majas kulud kindlasti väiksemad (laenu ei ole).

[EMS]

Mina rääkisin endast, 18 aastat Lasnamäel ja nüüd 12 aastat Muugal, majas kulud kindlasti väiksemad (laenu ei ole).

Eks ongi nii, sinul on võibolla väiksemad, aga mõnel teisel oleksid suuremad. Reeglina ikkagi enamike inimeste jaoks on vaja eluaseme soetamiseks selle eest raha välja käia (kas siis laenuga või muud moodi) ja siis kipub pilt pigem ikka selliseks minema, et majas elamise eest on vaja kokkuvõttes rohkem kulutusi teha.

[Külaline]

Eks ongi nii, sinul on võibolla väiksemad, aga mõnel teisel oleksid suuremad. Reeglina ikkagi enamike inimeste jaoks on vaja eluaseme soetamiseks selle eest raha välja käia (kas siis laenuga või muud moodi) ja siis kipub pilt pigem ikka selliseks minema, et majas elamise eest on vaja kokkuvõttes rohkem kulutusi teha.

sai just aasta tagasi kalkuleeritud ja Tallinnas Kristiines 55m2 korter maha müüdud, laenu juurde võetud ning ostetud majaosa Tallinnas Kristiines (paarismaja, soojustatud) 160m2 (köetavat pinda 120m2) kus igakuised kulud koos laenuga samas suurusjärgus kui kommunaalid,remondifond jne olid korteris. Majas ahiküte, elektriküte ja soe vesi boileriga , kõik see muutub kallimaks kui euribor tõuseb, aga pinda ka 3x rohkem. Kui euribor tõuseb tasub küttesüsteemi muuta, hetkel mitte. Samas laenuraha on hetkel odav ja õhk-õhk või õhk-vesi ehk oleks ennetavalt mõttekas realiseerida peab arvutama

[2korda2]

Kes väidavad keskmises majas elamise odavamaks keskmises korteris elamisest, unustavad tüüpiliselt maja puhul remondifondi ära. Rusikareegel: elukvaliteedi ja vara väärtuse säilitamiseks peab aastane remondifond olema 2% maja ehitusväärtusest. Kui maja ehitaks 100KEUR eest, siis tuleks igal aastal kõrvale panna 2000EUR. Korteri puhul paistab see remondifond igakuisel arvel kenasti kätte ja sellega osatakse arvestada. Maja puhul selgub aga näiteks X aasta pärast, et küttesüsteem vajab vahetamist. Siis on vaja korraga välja käia märkimisväärne summa.
Lisaks "ununeb" maja puhul kuludesse arvestada ka oma töö - kasvõi lume lükkamine.
Ma tean oma vanemate näitel kenasti, kuidas "majas on odavam elada". Elasid 90-ndate algul valminud ridaelamus ja mingit remondifondi ei olnud. Eelmise aasta algul said lõpuks aru, et 20 aastat remondita olnud maja tänapäevaseks korda tegemine käib neil ilmselgelt üle jõu. Kolisid korterisse ja on nüüd rahul.
Jah, majas on rohkem ruumi ja rohkem privaatsust. See maksab.

[Külaline]

Kes väidavad keskmises majas elamise odavamaks keskmises korteris elamisest, unustavad tüüpiliselt maja puhul remondifondi ära. Rusikareegel: elukvaliteedi ja vara väärtuse säilitamiseks peab aastane remondifond olema 2% maja ehitusväärtusest. Kui maja ehitaks 100KEUR eest, siis tuleks igal aastal kõrvale panna 2000EUR. Korteri puhul paistab see remondifond igakuisel arvel kenasti kätte ja sellega osatakse arvestada. Maja puhul selgub aga näiteks X aasta pärast, et küttesüsteem vajab vahetamist. Siis on vaja korraga välja käia märkimisväärne summa..

hoolduskuludega peab muidugi arvestama mis maja ja oma kinnistu puhul erineb on see, et te ei ole kohustatud neid kulutusi otseselt tegema, ei pea remondifondi puunitama kui raha ei ole , ei pea hoolet tellima . korteris ja ühistutes on sageli need kulud vältimatud. Töötuna tekib raskusi, oma krundil võid rahus nälga kärvata.

Lisaks "ununeb" maja puhul kuludesse arvestada ka oma töö - kasvõi lume lükkamine. .

see on vist selle foorumi eripära, et kõikidele siin makstakse ka vaba aja eest tehes vabast ajast tasustamata tegevusi ei ole vahet mida parasjagu tehakse, kui selleks on lume lükkamine, maja värvimine jne hooldetöö mis füüsiliselt ja oskuste järgi jõukohane, siis on paratamatult saadud mingi tulem odavamalt, kui teenusena ostes. ei tahaks uskuda, et ka ehitajad ise omi kodusid ei paranda , hoolda ja tellivad kõik teenusena. Müts ja püksid muidugi teie ees maha, kui nii kunnilt elate, et vaba aeg ka sama taksiga kinni taotakse.

Ma tean oma vanemate näitel kenasti, kuidas "majas on odavam elada". Elasid 90-ndate algul valminud ridaelamus ja mingit remondifondi ei olnud. Eelmise aasta algul said lõpuks aru, et 20 aastat remondita olnud maja tänapäevaseks korda tegemine käib neil ilmselgelt üle jõu. Kolisid korterisse ja on nüüd rahul.
Jah, majas on rohkem ruumi ja rohkem privaatsust. See maksab.

no a kes keelab sul selle peale oma investeerimisplaane tegemast kui kinnisvara on hea asukohaga, siis korvab aeg selle 2% unustatud investeeringu niiehkna juba pelgalt kinnisvara hinnatõusu kaudu. Mingi hetk vahetati ka selle näite puhul kallim vara odavama vastu ja ollakse valikutega õnnelikud ja rahul, sest see valik vältis palju tülikaid protsesse. See vahetus vastupidisel liinil: amortiseerunud korterist korras majja ei oleks ilma lisainvesteeringuta nii reaalne, muidugi kõiki detaile ei tea

[Veikko]

hoolduskuludega peab muidugi arvestama mis maja ja oma kinnistu puhul erineb on see, et te ei ole kohustatud neid kulutusi otseselt tegema, ei pea remondifondi puunitama kui raha ei ole , ei pea hoolet tellima . korteris ja ühistutes on sageli need kulud vältimatud. Töötuna tekib raskusi, oma krundil võid rahus nälga kärvata.

see on vist selle foorumi eripära, et kõikidele siin makstakse ka vaba aja eest tehes vabast ajast tasustamata tegevusi ei ole vahet mida parasjagu tehakse, kui selleks on lume lükkamine, maja värvimine jne hooldetöö mis füüsiliselt ja oskuste järgi jõukohane, siis on paratamatult saadud mingi tulem odavamalt, kui teenusena ostes. ei tahaks uskuda, et ka ehitajad ise omi kodusid ei paranda , hoolda ja tellivad kõik teenusena. Müts ja püksid muidugi teie ees maha, kui nii kunnilt elate, et vaba aeg ka sama taksiga kinni

no a kes keelab sul selle peale oma investeerimisplaane tegemast kui kinnisvara on hea asukohaga, siis korvab aeg selle 2% unustatud investeeringu niiehkna juba pelgalt kinnisvara hinnatõusu kaudu. Mingi hetk vahetati ka selle näite puhul kallim vara odavama vastu ja ollakse valikutega õnnelikud ja rahul, sest see valik vältis palju tülikaid protsesse. See vahetus vastupidisel liinil: amortiseerunud korterist korras majja ei oleks ilma lisainvesteeringuta nii reaalne, muidugi kõiki detaile ei tea[/quote]

Suht ebakompetentne jutt.

[2korda2]

Ma tean oma vanemate näitel kenasti, kuidas "majas on odavam elada". Elasid 90-ndate algul valminud ridaelamus ja mingit remondifondi ei olnud. Eelmise aasta algul said lõpuks aru, et 20 aastat remondita olnud maja tänapäevaseks korda tegemine käib neil ilmselgelt üle jõu. Kolisid korterisse ja on nüüd rahul.
Jah, majas on rohkem ruumi ja rohkem privaatsust. See maksab.

no a kes keelab sul selle peale oma investeerimisplaane tegemast kui kinnisvara on hea asukohaga, siis korvab aeg selle 2% unustatud investeeringu niiehkna juba pelgalt kinnisvara hinnatõusu kaudu. Mingi hetk vahetati ka selle näite puhul kallim vara odavama vastu ja ollakse valikutega õnnelikud ja rahul, sest see valik vältis palju tülikaid protsesse. See vahetus vastupidisel liinil: amortiseerunud korterist korras majja ei oleks ilma lisainvesteeringuta nii reaalne, muidugi kõiki detaile ei tea

Funktsionaalne lugemisoskus vedas külalist seekord alt. Kordame üle:

elukvaliteedi ja vara väärtuse säilitamiseks peab aastane remondifond olema 2% maja ehitusväärtusest.

Niisama seisev hooldamata kinnisvara kallineb 2% inflatsioonist kiiremini (NB! just see on oluline!) vaid erandjuhtudel (näiteks asukoht muutub ihaldusväärseks). 9/10 juhul hoolduseta vara väärtus langeb. Tihtipeale ka nominaalis, inflatsioonist rääkimata.

[Külaline]

Niisama seisev hooldamata kinnisvara kallineb 2% inflatsioonist kiiremini (NB! just see on oluline!) vaid erandjuhtudel (näiteks asukoht muutub ihaldusväärseks). 9/10 juhul hoolduseta vara väärtus langeb. Tihtipeale ka nominaalis, inflatsioonist rääkimata.

pole need nii erandjuhud midagi, võta suur Tallinn kus sageli maksabki asukoht ja vahest on hooldamata maja seal peal just suuremaks võimaluseks väärtuse kasvatamisel , kinnisvara on sellesuhtes eraldi vaadeldav vara liik ja võib tihti olla ka vastupidi kus vara on hästi hooldatud , aga olenemata vara olukorrast ei taha seda keegi asukoha pärast osta jne. Me muidugi ei tea mis juhtum su vanematel oli kas neil maksis asukoht või priskem rahakott uue korteri kinni jne. läheb väga teemast välja ka