Õhk katla ja akupaagi vahel

[Rostfrei]

Siit saab veidi materjale. http://www.kolmeks.fi/Download/21901/sp ... 446-00.pdf

[Külvaja]

Kuidas mullid kõrgemasse kohtadesse jõuavad, kui osa nendest on lahustunud?
Ei saa projekteerida nii, et hoones oleksid ainult sirged torud!

Seepärast tulebki mull kinni püüda katlast väljumisel. Hallil ennemuistsel aal projekteeriti katlast väljuv torule vähemalt 2-3x suurema läbimõõduga torulõik vahele. Seal aeglustus vee voolukiirus ja õhumullid tõusid selle toru ülaossa, kust need käsitsi ventiili kaudu eemaldati.
Automaatseid õhuteid ei tasu üldse toppida. Kui siis spetsiaalsed separaatorid, millest siin ka eelnevalt juttu on olnud. Eramajal väikesel süsteemil pole seegi investeering mõtekas. Kui aga on ette näha lekete ja remontide olemasolu, siis võib ehitada igasuguseid vigureid lisaks.

[harilik]

Hetkel ajutiselt probleem lahendatud, aitas nädal aega aeglasema pumba kiirusega kütmine. Ehk siis pumbal on kolm kiirusastet ja algusest peale töötas ta kõige kiirema astmega, panin teise astme peale. Siin kohal tuleb öelda jah, et vahepeal sai süsteemi vett lisatud. Nüüd olen kaks korda jällegi kolmanda kiirusega kütnud ja probleemi pole täheldanud. Paigaldaja ütles, et see väike kalle tõusuga katla poole ei ole probleemiks kuna sellel sundringlus pumbaga. Pakkus 38 euri tunnis ümberehitust mulle...

Küsiks veel, et kui akupaak on ca 1,5 meetri kaugusel katlast, mis vahet on kui ma kütan kas kolmanda või teise kiirusega? Katla peal olev termomeeter on nii uimane, selle pealt küll mingit temperatuuri kõikumisi välja lugeda ei saa. Endale tundus et teise astmega soojenes akupaak kauem. Täpset aega ja puude kogust ei mõõtnud muidugi. See vist oleneb sellest ka kui ägedat tuld all hoida, naine on mul 3 tunniga akupaagi ka üles kütnud, endal on ka 6 tundi kulunud. Viadrus on vist vaikselt küttes efektiivsem?

[kyt]

Loogiline on, et kui vee läbivool on aeglasem (2. kiirus), soojeneb kauem.

[dumbuser]

Kusjuures midagi pole lahendatud. Kiirem pump tekitab lihtsalt rohkem hõrendust. Kui ta sul seal kiirema uhamisega kuu aega eraldajast õhku välja ajab alles siis võid lahenduse teemal mõelda. Märksõna on kavitatsioon.

[Külaline]

Loogiline on, et kui vee läbivool on aeglasem (2. kiirus), soojeneb kauem.

Ehk Loogik soovitaks veel võimsamat pumpa, siis ehk loogiliselt läheks akupaagi soojenemine veel kiiremini

taastaja

[ernst 100]

Kõikide hädade algus on ikkagi valesti ehitatud torustik. Mõned elementaarsed asjad võiks ikka järgitud olla .Esiteks peab olema katlast väljuv torustik tõusuga akupaagi poole et veega koos liikuv õhumull jõuaks akupaaki,seal on tal aega küll ja küll tõusta akupaagi ülaossa ja sealt õhueraldaja kaudu süsteemist väljuda.Teiseks õige läbimõõduga torud katla ja akupaagi vahel,teemaalgataja pildil tundub see vist tolline olevat,õige on vähemalt 1,5 tolli,sellised on ka Viadruse ja akupaakide otsad. Mitte ei saa aru mis sunnib ehitajaid sinna kitsenevaid üleminekuid panema.50 mm torustikku nõuab ka katla paigaldusjuhend.Nimetatud vead on ka äärmiselt ohtlikud kui keset kütmist peaks äkiliselt kaduma elektrivool-sel juhul peab säilima piisav loomulik tsirkulatsioon et katel õhku ei lendaks.Praegusel juhul see täidetud ei ole.Mõned märkused veel -õhu eraldamiseks kallite separaatorite paigaldamine on sellises süsteemis küll hullem kui suurtükiga varblase tapmine-õigesti ehitatud süsteemis ajab asja ära kõige odavam 5-6 eurone õhueraldaja.Ka teemaalgataja väide et temal akupaagi temperatuur üle 70 ei lähe on enam kui imelik,jääb mulje et laddomat süsteem on valesti paigaldatud-see ei piira mitte katlast väljuva vee ja akupaagi temperatuuri vaid juhib katlasse siseneva vee temperatuuri.Lõpetuseks tahaks öelda et ei ole torumees vaid täielik diletant,aga enda elamisele ise kokku kruvitud-keevitatud katlamaja(viadrus 26/10,põrandaküte,radiaatorküte,kahesüsteemne boiler) hakkas koheselt tööle ja käib probleemideta 6-ndat talve.P.S. Nn.odavaid automaatõhutajaid kasutanud igal pool-katlamajas,kollektoritel,trasside kõrgeimates punktides-kõik töötavad.

[kyt]

Odavad õhutajad võivad põhimõtte poolest oma eesmärki täita küll, kuid nende lekkekindlus on kehv. Olen korduvalt kokku puutunud nende leketega, kallimad on veidi teistsuguse ehitusega ja lekete oht minimaalne.

[harilik]

Akupaagi ja katla vahelise torude välisläbimõõt on mul 42mm. Akupaak ei lähe üle 70 kraadi, sest laadimispumbas (LUK) on selline termostaat. Kas see on normaalne? Kuidas teistel u26 kütjatel katla pealse termomeetriga kogemused on, mul tunne et mul valetab rohkemaks, näitab 80 kraadi stabiilselt aga laadimispumba 3 termomeetrit ja akupaagi 3 termomeetrit pole kordagi niipalju näidanud. Ehk siis ülesköetult igalpool 70, aga katlatöötemp kogu aeg 80 näitab. Või on kaod siis nii suured selle väikse maa peale?

[Adlolf]

Tere!
Töötamise põhiprintsiip.
Pakutav keskküttesüsteem jaguneb oma otstarbelt ja töötamise eesmärgilt kaheks iseseisvaks osaks, mis
on omavahel seotud soojaakumulatsioonipaagiga. Esimene osa, ehk kütmise osa koosneb katlast, katla
segamissõlmest ja ühendustorustikust. Kütmise osa eesmärgiks on tagada akumulatsioonipaagis pidevalt
õige (piisav) temperatuur sõltumata tarbimisest. Akumulatsioonipaagi temperatuur on soovitav hoida
vahemikus +62 kuni +98 C. Teine osa ehk tarbimise osa koosneb küttesüsteemi ringlussõlmest,
küttetorustikust ja kütteelementidest (radiaatoritest, põrandakütte kontuuridest jne.) ning nende tööd
reguleerivatest klappidest, ventiilidest. Tarbimise osa eesmärgiks on tagada ruumide (ka tarbevee)
soojavajadus kasutades säästlikult akumulatsioonipaaki salvestatud soojaenergiat.
http://www.kyte.ee/userfiles/files/U26juhend.pdf

[dumbuser]

Midagi on sul seal siis valesti. See 70 kraadi on see mille juures klapp on täiesti lahti ja köetud vesi suunatakse akupaaki. Katlasse läheb siis osa sooja vett ja paagist tulev külm vesi. Kui paagis enam külma vett ei ole siis lähebki klapp täiesti lahti.

[rst]

Kui kasutusel on segamissõlm (Laddomat või Termovar näiteks), siis tegelikult see 2" toru nõue on üle paisutatud. Kui te vaatate nende segamissõlmede kuulkraanide avasid, siis need on umbes 20mm läbimõõduga. Sellest ka segamissõlmede ühendus otsad on enamasti 1 1/4" (~32mm toru).
2" toru katlast väljumisel tuleb kasutada vabavoolu süsteemi puhul.
Akupaagi temperatuuri hoidmine temperatuuri vahemikus +62...+98 kraadi tundub küll lollus. Ma saan aru, kui selline temp on katlas, siis see tundub normaalne. Veidike kahtlane tõlge tundub olevat antud juhendis.
Segamissõlme kasutades saavutab õigepealt kogu akupaagi ulatuses ligikaudu segamissõlme asuva termostaadi temperatuuri. Alles pärast seda, hakkad sa kütma sellest termostaadist kõrgemaks temperatuuri akupaagis aga see võtab aega.

[harilik]

Ma ei saa üle 70 minna, mul kütmise alguses veesurve 1,2bar ja 70 juures 2 bar, paigaldaja ütles, et üle kahe ei tohi. Akupaak on 1000 liitrit ja paisupaak 100 liitrit, siis peaks suurem paisupaak olema, kui ma tahan üle termostaadi temperatuuri minna?

[dumbuser]

Sul seal mingit ülerõhu klappi ei olegi ?

[Külaline]

On küll, 3 bar, kohe katla taga.

[Külvaja]

Imelik on see, et nii vastutusrikas asi nagu on küttesüsteem, kasutavad inimesed endiselt sosseppade abi. Saab küll jube odavalt, aga ka tulemus on vastav. Kas oma äsja liisitud autoga käite ka kuskile garaažide taga hoolduses?
Aga edu! Eks ise/ümber ehitamine ja asjade selgeks õppimine peabki käima kooliraha tasudes.

Mis jutt see on, et surve süsteemis ei tohi üle 2 bari minna, kas akupaak ei kannata??? Mille jaoks siis kaitseklapp on 3 bari-ne??? Vastasel juhul tuleks ka kaitseklapp välja vahetada. Mis kasu on 3 baarisest kaitseklapist, kui süsteem laguneb juba varem ära.
Samuti tahaks teada, milline on paisupaagi eelrõhk?
Samuti võiksid teada anda, mitme korruseline hoone sul on, mitmendal korrusel asub katel, paisupaak.

[dumbuser]

Ei saa kah aru mis jura seal kokku on tehtud. Segusõlm töötab justkui tagurpidi, kaitsesüsteemid rakenduvad siis kui pole enam midagi kaitsta ... MIlleks siukest lollust vaja on ?

[Külvaja]

Teema algatajale tuline soovitus - joonista katlamaja skeem, kus oleks näha katel, pump, paisupaak, akupaak, segamissõlmed, jne. Ühesõnaga kogu süsteem. Tee katla tagant ühendusest ka foto, kus oleks ühendused (Laddomat või mis iganes klapisüteem seal on) näha.
Harutame selle asja juba täielikult lahti.

[heixx]

Tere

Kindlasti on siin foorumis katlatarkasid. Ning kas oleks keegi abivalmis kellele võiksin ma paar küsimust privaatsõnumi kaudu edastada?

Ettetänades.

[harilik]

Teisel korrusel on 3 radikat, esimesel korrusel on 2 radikat ja lisaks köögis ning dušširuumis põrandaküte. Kõik radikad lähevad soojaks samuti ka põrand. Süsteemi võiks jaotada kaheks, majas oli juba suvel sisse kolides elektrikatel ja pioneerpliit ilma akupaagita, mis soojendas nii tarbevett (kahesüsteemne boiler, suvel sai ka ilma) kui radikaid ja põrandakütet, seal on ühe toru peal vildikaga kirjas 1.0 - 2.0 bar ja vana omanik ütles, et tema üle kahe ei lase sellel. Samuti ütles ka praegune paigaldaja, et kaks on maksimum, ilmselt samal põhjusel, et süsteem on tundmatu? Kui rääkida üldse küttepuudega kütmisel mugavusest siis olemasolev pioneer seda kindlasti ei ole ja puukatlaga saan omal jooksvad kulud väiksemaks. Niisis on garaažis nii öelda teine, ehk uus osa, mis septembris sai tehtud, ehk siis akupaak, katel, laadimisautomaat ja paisupaak, paisupaagis külmalt 1,4 bar ja paak on tühi, katlas on külmalt umbes 1,2- 1,3. viimasel ajal olen palju vett süsteemist välja lasknud ja uuesti asemele, ehk siis õhutamise eesmärgil ja vahetasin õhuklapid nii katla peal kui toas.

Pilte kah, skeemi on raske joonistada, tundub, et erinevatel aegadel on erinevaid asju sinna juurde lisatud:

[Enry]

Ja kas süsteemiga mingi probleem ka on?

[Külaline]

Hetkel pole nagu muid hädasi täheldanud.

Küsimus ka, kas põrandakütte torustikus kasutatakse põranda all ühendusi ka või veetakse painduv toru, ehk kas põranda alt võib lekkima ka hakata. Küsimuse mõte siis selles, et tahaks teada saada selle süsteemi nõrgima koha, võibolla proovida, siis kuumemaks ka seda akupaaki ajada. Korra kui õhutasin seda siis lasin tegelt 2,2 bar peale ka, ei juhtunud midagi esialgu.

[Enry]

2-3 bar pole mingi rõhk. Ilmselt pole olemas ühtegi elamute veesüsteemi (ei sooja/külma vee ega kütte) jaoks mõeldud toru, mis ei võiks töötada rõhul vähemalt 6 bar?

[tom2]

Kas sa akupaaki tõsta ei saa?Vaatan et katla torud akupaagi küljes "ameeriklastega",teisi torusid ei näe.Piisaks paarist cm.See oleks lihtsam variant ja vast ka kõige odavam.

[Adlolf]

Tere!
paisupaagis külmalt 1,4 bar ja paak on tühi, katlas on külmalt umbes 1,2- 1,3.

0,1 bar vastab 1m veesammast. Sellest algrõhust jätkuks 4-korruselisele majale. Algrõhk võiks olla 0,7-0,8 bar.
Millisele temp. on seadistatud tagasivool ja katla õhu klapp.