Maasoojuspump jäätab pinnase

[olev]

Minul täna +5 ja +2. Kui sul temperatuuride vahe 3 kraadi siis peaks ringlusega kõik korras olema.

[Oravaonu]

Kas need +5 ja +2 olid töötsükli lõpus ?

[olev]

Just, lõpus.

[kütja2]

Mul täna +3 sisse ja -0,2 välja

[MSP on saast]

kas põhjuseks on liiga kuiv suvi, maasoojuspumba tarkvara uuendus ( pidi kuidagi teisiti juhtima seda väliskontuuri ringlust) või äkki sai kannatada maakonntuur

Viga on selles, et tegu on maasoojuspumbaga.

[Külaline]

kas põhjuseks on liiga kuiv suvi, maasoojuspumba tarkvara uuendus ( pidi kuidagi teisiti juhtima seda väliskontuuri ringlust) või äkki sai kannatada maakonntuur

Viga on selles, et tegu on maasoojuspumbaga.

“All publicity is good publicity” ("There is no such thing as bad publicity")
American showman P. T. Barnum (1810-1891) is often credited for having said, “I don’t care what people say about me as long as they say something.” “He doesn’t care what his enemies say about him so long as they say something” was written about a person in 1879; this was said to be “like Barnum.” It’s not known if Barnum ever said the quote for which he has long been attributed.

Oscar Wilde (1854-1900) wrote in the novel, The Picture of Dorian Gray (1910), something similar to the Barnum-attributed remark:

“It is silly of you, for there is only one thing in the world worse than being talked about, and that is not being talked about.”

[Oravaonu]

Minul täna +5 ja +2. Kui sul temperatuuride vahe 3 kraadi siis peaks ringlusega kõik korras olema.

Maasoojuspump kasutusel kolmas aasta ja ei usu, et maa nii läbi külmunud on ja energiavaene, kuna suvel on sissetuleva soojuskandja temperatuurid ikka tublisti üle +10 kraadi.
Ju siis tuleb ennast lohutada sellega, et maapind ei saanud see aasta väheste vihmade tõttu piiavalt niiskust ja soojust salvestada. Maapind on küll savine, aga krunt asub üsna kõrge koha peal. Oktoobri lõpus väikest aialappi kaevates oli küll maa nii kuiv, et peaaegu tolmas... Praegu on maa küll saanud niiskust, aga see vihm on juba külm, k.a. maapind ehk kust see soojus sinna enam peaks saama.

[Coolhouse]

Nii savi , liiv kui ka graniit, paekivi , savi-liiv jne esinevad maakera eri paikades. Seega ei peaks arvama et Eesti maapind on kuidagi eriline. Erinevad teadlased on uurinud kivimite soojusjuhtivust. Seda saab teha laboris ja puudub vajadus võtta eraldi proove just Jüri või Jaani õuelt. Samuti on Eesti pinnas küllalt hästi uuritud. Seega saab asjatundja keskkonnandmetest uurida, mis pinnasega tegemist.
Laboriandmed (kuid sarnane on suhtarvude mõttes ka tegelik pinnase soojusjuhtivus W/mK)
Kuiv savi soovitus 0,4 min 0,4 maks 0,9
Märg savi 1,6 ..... 0,9 .... 2,22
Kuiv liiv 0,4 .... 0,27 .... 0,75
Vesiliiv 2,4 .... 1,73.... 5,02
savine pae puru segu 2,0 .... 1,49 .... 2,52

!! Jää 0C..-10C 2,2 .... 2,2 .... 2,32

St jää on soojusjuht. See on vaid meie ettekujutus et jää on külm jne.
Kuid teisalt on aurusti ( ülekandepinna) jäätumine tagajärg ehk iseloomustab raskesse olukorda sattunud soojuspumpa (sest soojemas keskkonnas ehk piltlikult ilma jääta oleks kasutegur parem)

[aero]

Peaks ju olema mõistetav, et küttesüsteemi tarnija üldjuhul ei ole ehitanud seda maja, kuhu süsteem läheb. Mil moel peaks SP müüja lubama elektrikulu numbreid kui maja soojustus ja tarbimisharjumused ei sõltu temast? Keegi trollib, üritab vaidlust käima tõmmata.

Võrdlen oma praegusi SP kulusid korteriga, mis ei olnud ka kulukas (soojustus, pakettaknad, tasakaalus süsteem.) Köetavat pinda nüüd 3,5x rohkem aga jooksvad kulud ei olegi väga muutunud. Elektrit läheb samas suurusjärgus summa eest mis korteris kulus küttele + elektrile. Mingi 10-15% ehk rohkem.

[Külaline]

Kuiv liiv 0,4 .... 0,27 .... 0,75
Vesiliiv 2,4 .... 1,73.... 5,02

Kas vesiliiva all mõeldakse siin vet täis imbunud liiva ?

Mul kakras maja nõmmel ja samas maal krunt järve ääres kus ka liivane pinnas ...
Ehk Nõmmel peaks kontuur 6 korda pikem olema...?

[Hiid]

vesiliiv=paskliiv.
Midagi sellist, nagu järve kaldal. Patsutad 2x ja vesi väljas.

[Coolhouse]

vesiliiv=paskliiv.
Midagi sellist, nagu järve kaldal. Patsutad 2x ja vesi väljas.

Originaalis on sand, dry ja sand, saturated. Kuna küllastatud(küllastunud?) liiv tõlkes eriti ei kasutata siis tundus ehitajat kahele jalale tõstev mõiste vesiliiv (nii on ka kuskil tõlgitud) sobivana.
Sinna vahele jääb veel sand, moist: min 0,58 keskm 1,0 maks 1,75

Arvututes ei kasutata piirväärtusi kuid antud juhul on eesmärgks võrreda suurusjärke ja kummutada puudulikust infost kujunenud valestimõistmist.

Lihtsamalt: kui kaevata liiva auk ja see täitub kaevamisel veega siis on liiva soojusjuhtivus hea.
Või näiteks puurimisel on veetasapinnast allpool olev liiv hea soojusjuht.

[val]

Kuiva ja põhjaveega küllastunud pinnase vahe võib olla rohkem kui 3x:

Nr Pinnase tüüp Erivõimsus (W/m2)
1 Kuiv liivane pinnas 10–15
2 Niiske liivane pinnas 15–20
3 Kuiv savine pinnas 20–25
4 Niiske savine pinnas 25–30
5 Põhjaveega pinnas 30–35
https://et.wikipedia.org/wiki/Maapinnal ... ollektorid