Kood: Vali kõik
-> Betoon
-> Tõrvapapp
-> Pruss (laag?)
Kood: Vali kõik
-> Kergkruus prusside vahele (5-8 cm)
-> Vill (otse kruusale peale)
-> OSB
-> Aluskate ja siis parkettKood: Vali kõik
-> aurutõke
-> minimaalse liivaga loodi
-> penoplast 10cm , (50mm kahes kihis, kui mahub rohkrm siis 100mm +50mm )
-> OSB ühes - või põrandakips kahes kihis
-> Aluskate ja siis parkett
Kui kasutan mõlemat, kas on probleemne? Asi selles, et materjal on juba tellitud. Just mõtlen seda, et kas see tõrvapapp ei tekita kondensi kogu selle kupatuse all?Kalvis kirjutas:Kergruusa asemel kasuta kohe villa.
Villa soojustakistus (U arv) halveneb oluliselt niiskudes, erinevalt vahtplastist, mis säilitab oma soojusparameetrid isegi vees.Kalvis kirjutas:Villa (vahtplasti) U arv on oluliselt parem kui kergkruusal.
Tavaliselt keldriseinad (keldrilagi) on niiskemad ja niiskus ei liigu ülalt alla vaid tõrvapapp on hüdrotõkkeks keldri betooni niiskusele liikumisel ülesse. Seega puitprussid põrandas jäävad üsna raskesse olukorda. Villa, vahtplasti või kergkruusaga ei juhtu midagi.
Kui vahtplasti all pead silmas EPS-i siis sul küll õigus ei ole. Vettib ja isolatsioonivõime halveneb kohe kindlasti.xil kirjutas: Villa soojustakistus (U arv) halveneb oluliselt niiskudes, erinevalt vahtplastist, mis säilitab oma soojusparameetrid isegi vees.
Peale 28 päevast täielikult uputatud olekut on kõige tavalisema EPS-i veesisaldus 3 mahu% ja ta on säilitanud 75% kuni 80% (sõltub temperatuurist) oma soojustakistusest. Peale veest välja võtmist, õhu käes, hakkab EPS-i veesisaldus suht kiiresti vähenema ning esialgne soojustakistus taastub täielikult.rokikas kirjutas:Kui vahtplasti all pead silmas EPS-i siis sul küll õigus ei ole. Vettib ja isolatsioonivõime halveneb kohe kindlasti.xil kirjutas: Villa soojustakistus (U arv) halveneb oluliselt niiskudes, erinevalt vahtplastist, mis säilitab oma soojusparameetrid isegi vees.
