Kütesüsteemi valiku ees...

[Külaline]

Kas keegi oskab nimetada põhjust mis sunnib mingi kauba (paneelid) tootjat oma toodangu hinda alandama?
Ainukesed reaalsed põhjused oleks kas konkurents või dumping, sest mingi kauba tootmiskulude vähendamine ei pruugi mitte vähendada müügihinda vaid suurendab hoopis tootja kasumit.
Hiinal on juba paneeli tootmise monopol käes.
Vahepealne paneelide odav hind oli põhjustatud just hiina damping hindadest, et tappa teised tootjad.
Paneelide hind on viimase aastaga 10% tõusnud sest lõuna pool on tõusnud huvi ja võimalus paneelide kasutamiseks. Lõuna pool on paneelide tasuvusaeg hulga lühem kui põgjas.
Neid lolle kes elavad põhjas (meie) on nii vähe võrreldes enamuse inimeste elukohaga et meie turg ei saa maailma paneelide hinda mõjutada. Meie sõltume lõunamaade paneelide hindadest.
Kui Indialased hakkavad oma majadele paneele panema siis meil siin hind tõuseb ja meie ohkimine siin ei aita.
See, et mingid kogused suurte partiide lõpupaneele müüakse reklaamiks odava hinnaga ei tähenda, et paneelide keskmine hind langeb.
ping

Sinu seisukohad on laias laastus õiged, kuid see paneeliturg on ikka alles arengu alguses.
Hiinal ei ole monopoli, nad küll kasvavad kiiresti, kuid just nende odav hind sunnib teisi tootearendusega tegelema, ja seega ei saa ka nemad kõrgemat hinda küsida . Paneelid muutuvad lähitulevikus veel palju.
Hetkel määrab hinna siiski nõudlus ja see kasvab kiiresti.
Mitmetes euroopa riikides , kus eraisiku elektrihind on pigem 30 sendi ligi kui (võrdle meie pigem 10 senti ,oleks paneelid ammu vägagi tasuvad, kuid riigid ei ole suutnud paika panna mikro ja väiketootjate reegleid.
Meil Eestis kehtiv on iseenesest suht liberaalne vist...?

[raimz]

Tundub, et pv paneelidega tuleb veel oodata tõesti. Sain ma majale 10kw süsteemi pakkumise maasoojuspumbast ca 1.5x kallima.
Kuna majas abiks karmi külma perioodiks erineva funktsiooniga küttekolded sees, siis võiks vist õhk-vesi pumpa tõsisemalt kaaluda. Vaataks kuidas aasta keskmine püsikulu tuleb, vb aasta või kahe pärast on juba välja mõeldud parema tootlusega pv paneelid. Kui ise 2-3kw süsteem paigaldada, saab ka vajadusel pumba el.kulu allapoole viia.

no ära ole kade ja ütle palun see pakkumise number ka välja... teistelgi hea teada.
Kui andsid allkirja, et ei avalda, siis muidugi iseasi.

Hea odav ja mugav variant on õhk/õhk pump, annab suvel võimaluse ka jahutada, tagab talvel plussi hoidmise enda äraolekul ja tulevikus lihtne kasvõi ühe/kahe PV paneeliga katuseharjal seda faasi toetada kus see töötab.
Eriti jahutuse saaks siis suvel soodsamaks - jahutusvajadusel päike ju tavaliselt paistab.
Kui ikka külm on, siis kannatad ka selle puhumise ära, vähemalt niikaua, kuni ahju köetud saad....

Ei ole kade
Paigaldus koos materjalidega natke üle 10k + seadusandluse dokumendid(x teadmata kulu) ja leping energia firmaga et saaks tekkiva üleliigse võrku tagasi müüa 500.-
See siis selline "võtmed kätte" lahendus.

Majal suuri laest põrandani aknaid pole, et suvel väga palavaks võiks minna...soojustus peaks ka olema piisav. Kui aknad kinni hoida päevasel ajal ei tohiks eriti soojaks minna ega otsest vajadust jahutuse järele.

Nüüd peaks uurima kui head õhk-vesi pumbad saadaval on...peaks mõned pakkumised võtma. Ilmselt poleks paha kui nõks võimsam võtta kui küttepind ette annab kuna energiavajaduse arvutust pole tehtud. Võimsam võttes ähemalt pole ohtu et lahjaks jääb.

[Külaline]

Võimsam võttes ähemalt pole ohtu et lahjaks jääb.

siin on just oluline optimaalsus , et saada parim kasutegur ja maksta parajat hinda.

[raimz]

Võimsam võttes ähemalt pole ohtu et lahjaks jääb.

siin on just oluline optimaalsus , et saada parim kasutegur ja maksta parajat hinda.

Ütle mulle ka siis mis se optimaalne võimsus oleks minu majale?(andmed esimeses postituses)

[Külaline]

Ütle mulle ka siis mis se optimaalne võimsus oleks minu majale?(andmed esimeses postituses)

srry ma ei ole kütteinsener , et sellel pädevalt vastata. maja energiakadude arvutamisest optimaalse küttesüsteemi valiku juures pääsu ei ole. see arvutus ilmselt maksab 150 - 200 euri. alustagi sealt ja saad teha parema valiku

[raimz]

Uurin seda

[raimz]

Asjad siis vahepeal liikunud nii palju, et sai tellitud soojusaudit.ee-st energiamärgis maja energia vajaduse väljaselgitamiseks. Arvutused tehti 3a tarbimisandmete põhjal.
Kokkuvõtlikult sain vastuseks:

arvutuslikult on kütteks vajalik küttevõimsus normaalaasta veebruaris 2,8 kW.
Kui õhk-õhk soojuspump, siis piisab kõige väiksemast 3 kW pumbast. Õhk-õhk soojuspumba puhul on aga ka küsimus, et kuidas õhk ruumide vahel liikuda saaks. Samuti ei saa sellega valmistada sooja tarbevett.
Õhk-vesi soojuspumba võimsused on suuremad ja kõige väiksemast 4 kW piisab ka sooja tarbevee tootmiseks.
Võib ka maasoojuspumpa kasutada, kuid investeeringud on suuremad.

Seega kui valin õhk-vesi pumba peaks täiesti piisav olema 4-5kw millega peaks suutma ka ilma liigse energiakuluta sooja tarbevee saama(...kas õhk-vee pumbale on mõistlik ka väike akupaak, 100-200l vahele panna et oleks vähem sisselülitamisi?).

[Külaline]

Eks selle õhk-vesi pumbaga saad oma vajaliku võimsuse kätte küll, aga teadma peaks ka seda, et korraliku külma ilmaga õhust pole võtta midagi ja pump kütab otse elektriga samamoodi nagu elektriradiaator ja elektriboiler.

[Külaline]

Seevastu mingit sorti kütust (olgu see siis tahke, vedel või gaasiline) põletavad süsteemid on stabiilse kasuteguriga, olenemata välistemperatuurist. Erandina näiteks kui näiteks pelletikatel on ilma akupaagita, siis hoopis külma ilmaga on kasutegur veidi parem kuna katel saab töötada pikemalt normaalsel töörežiimil, mitte pendeldada tihedate süütamiste ja seisatamiste tsüklite vahel.

[Külaline]

Kuna sul puupliit ja soojamüüriga kamin jäävad alles, siis on õhk/x igati OK.
Küll sa talvel pakasega puudega kütma kukud, aga paar nädalat või isegi paar kuud on see lõbus vaheldus. 9 kuud on see jah orjus.

[raimz]

Kuna sul puupliit ja soojamüüriga kamin jäävad alles, siis on õhk/x igati OK.
Küll sa talvel pakasega puudega kütma kukud, aga paar nädalat või isegi paar kuud on see lõbus vaheldus. 9 kuud on see jah orjus.

Just nimelt! Olen ka varasemates postitustes kirjutanud, et kui ilmad lähevad külmemaks kui -15C võib siibreid liigutada ja ahju või kaminaga juurde kütta. Aastas kokku vb 1-1.5 kuud võib korraliku külma teha, ülejäänud aeg ikka meie kliimas viimaste aastate näitel selline "sügisilm" kus õhk-vesi teeb vabalt kogu töö.
Aga mis mõtteid akupaagi oasas kellegil? On mõtet lisada või pigem ebavajalik lisakulu?

[Külaline]

Kindlasti vajalik.

[Külaline]

no ära ole kade ja ütle palun see pakkumise number ka välja... teistelgi hea teada.
Kui andsid allkirja, et ei avalda, siis muidugi iseasi.

Mis ajast hinnapakkumised sellised saladused on, et neid ei või avaldada. Kedagi ei huvita kas on mingi allkiri või mitte, avaldada võib alati. Sama teema enda palganumbriga- ükski tööandja ei saa seaduslikult keelata seda avalikustamast.

[2korda2]

Kui pumbaga sooja vett teha, siis kindlasti piisava suurusega boiler vahele (tonnisel akupaagil suurt mõtet ei näe). Kui on vann või suurem pere, siis 200l min. 5kW pole piisav sisuliselt läbijooksul sooja vee tootmiseks.

Minu jaoks on õhk-õhk vs õhk-vesi küsimus pigem hind vs kasutusmugavus. Kui õ-õ pumba poolt tekitatav õhuliikumine ja teatav müra ei sega, siis puudega köetava ahju/pliidi juurde sobib õ-õ suurepäraselt. Sooja vett teed tavalise elektriboileriga, sest õ-õ vs õ-v hinnavahe on nii suur, et selle raha eest võid aastaid sooja vett elektriga teha (sõltub tarbimisharjumustest).

[raimz]

no ära ole kade ja ütle palun see pakkumise number ka välja... teistelgi hea teada.
Kui andsid allkirja, et ei avalda, siis muidugi iseasi.

Mis ajast hinnapakkumised sellised saladused on, et neid ei või avaldada. Kedagi ei huvita kas on mingi allkiri või mitte, avaldada võib alati. Sama teema enda palganumbriga- ükski tööandja ei saa seaduslikult keelata seda avalikustamast.

see küsimus sai nagu vastuse eelpool postituses(lugege ikka kõrgemalt ka)

[raimz]

Kui pumbaga sooja vett teha, siis kindlasti piisava suurusega boiler vahele (tonnisel akupaagil suurt mõtet ei näe). Kui on vann või suurem pere, siis 200l min. 5kW pole piisav sisuliselt läbijooksul sooja vee tootmiseks.

Minu jaoks on õhk-õhk vs õhk-vesi küsimus pigem hind vs kasutusmugavus. Kui õ-õ pumba poolt tekitatav õhuliikumine ja teatav müra ei sega, siis puudega köetava ahju/pliidi juurde sobib õ-õ suurepäraselt. Sooja vett teed tavalise elektriboileriga, sest õ-õ vs õ-v hinnavahe on nii suur, et selle raha eest võid aastaid sooja vett elektriga teha (sõltub tarbimisharjumustest).

Olen varasemalt ka kirjutanud, et mulle küll meeldiks paigalduse ja kasutamise mugavuselt valida õ-õ pump, kuid kuna mul väikes kodus toad ja ruumid ustega eraldatud, siis ei usu et soe õhk piisavalt ja ühtlaselt kõikidesse ruumidesse levib. Teiseks ei meeldi üldse see puhumine ja tugev õhu liikumine, tolmu keerutamine.
Kolmandaks, mul on 0-korrusel sauna, kamina ja dušširuum. Dušširuum on hetkel el.põrandakütte peal. Valides õ-õ pump, pean edaspidigi maksma pidevalt kallist lõivu el.boileri ja mainitud el. põrandakütte eest.
Õhk-vesi pumba puhul kaovad kõik el. põrandakütted ja el.boiler(85l 2200w).
Ei ole arvanudki, tonnine akupaak oleks õige suurusega...mõtlesin pigem 200liitrist. Boiler oli plaanis 200l panna(4-liikm.pere).
Miks arvad, et 5kw õ-v pump pole piisav, kui lisaks maja küttele soojendada ka 200l boilerit? Kas oskad seda kuidagi põhjalikult argumentidega selgitada, või lihtsalt lennult sinu arvamus...või kogemus? Soojusauditi aruandest varasemate tarbimisharjumuste ja energjakulu arvutuste kohapealt peaks õ-v pumba puhul piisama lausa 4kw-ne(kui valiksin pigem väikse varuga 4.5- 5kw-se, kui on sedasi valida).
Õhk-õhk ja õhk-vesi pumba hinnavahe on küll 3 kordne, kuid mõne aasta pärast on see soetamise kulu tasa teinud.

[2korda2]

5kW pole piisav läbijooksul(!) sooja vee tegemiseks (eriti, kui samal ajal vaja ka maja kütta). Selle tarvis ongi vaja piisava mahuga boilerit. Eraldi akupaagi vajaduses pole ma väga veendunud - lisainvesteering ja lisakaod.

Õhk-õhk ja õhk-vesi pumba hinnavahe on küll 3 kordne, kuid mõne aasta pärast on see soetamise kulu tasa teinud.

Kui sa selle "mõne" all ei mõelnud pigem kahekohalist arvu, siis vaevalt - küttevajadus on sul väike. Lisaks õ-õ ja õ-v hinnavahe on rohkem kui kolmekordne - arvestama peab kogu süsteemi hinda. Õ-õ saad töötava süsteemi alla 1,5KEUR. Õ-v puhul on pump üksi 4,5KEUR, lisada tuleb torud, radikad ja paigaldus.
Kuivõrd oled õ-õ just kasutusmugavuse pärast välistanud (täiesti OK põhjus), siis võid rahulikult õ-v poole vaadata.

Kas oled läbi arvutanud ka "panen igasse tuppa elektriradika" lahenduse? Soovitan. Kui küttevajadus on nii väike (ja lisaks on võimalik puuküttega järgi aidata), siis võib vastus tulla üllatav.

[raimz]

Millegipärast ei taha nõustuda sellega, et 5kw ei küta tarbevett ära....200l peaks ju olema piisav maht boileril?
Võtan võrdluseks kõrvale maasoojuspumba...(alguses mõtlesin selle paigaldusele, kuid läheb liiga kalliks minu jaoks). Samuti 5kw maasoojuspump arvestuste järgi peaks minu majale sobima, millega saab kätte ka tarbevee. Miks see õ-v pump nüüd nii palju kehvem on?

Plaanisin paigaldada mõrandakütte kõikjale. Radikatega tekib ikka see, et kuskile jäävad külmemad nurgad. Põrandaga küttega on soojus ühtlasemalt jaotunud tubades.
El.radikad kuivatavad ju õhku...siis vaja veel mingeid õhuniisuteid osta.
Arvestuste järgi peaks õ-v pumba kasutusele võtu järel maja üldine elektrikulu vähenema ca 25%(kaovad ära siis 3x el. põr.kütet ja el.boiler).
Nalja pärast võiks ju teha arvutused paberil kui palju kuluks energiat el.radikatele, kuid arvan et see pigem tõuseb .

[2korda2]

raimz,
on vaks vahet kas "200 liitrine boiler" või "läbijooksul". Minu väide oli rõhutatult läbijooksu lahenduse kohta. 200l boiler peaks olema piisav, kui ei ole suuremat veetarbimist.

El.radikad kuivatavad ju õhku

Küttekeha ei kuivata õhku (kui tegemist pole spetsiaalse niiskuse ärajuhtimise süsteemiga). Radikas ei kuivata õhku mitte grammigi rohkem kui põrandaküte. Kuhu see ära võetud niiskus kaob? Täpselt analoogne muinasjutt on ka "leiliruumist köetav keris võtab hapniku ära". Tegemist on lihtsa füüsikaga. Külmal ajal tuleb ventilatsiooniga peale kuivemat õhku, kui ventilatsioon ära annab. Sõltumata kütteviisist. Põhjuseks õhu imetabane omadus siduda kõrgemal temperatuuril rohkem vett. Kõik.

[Külaline]

no ära ole kade ja ütle palun see pakkumise number ka välja... teistelgi hea teada.
Kui andsid allkirja, et ei avalda, siis muidugi iseasi.

Mis ajast hinnapakkumised sellised saladused on, et neid ei või avaldada. Kedagi ei huvita kas on mingi allkiri või mitte, avaldada võib alati. Sama teema enda palganumbriga- ükski tööandja ei saa seaduslikult keelata seda avalikustamast.

see küsimus sai nagu vastuse eelpool postituses(lugege ikka kõrgemalt ka)

Tean, minu postitus oligi lihtsalt hinnapakkumiste avaldamise kohta, et vahet pole kas keegi andis allkirja või mitte, avaldada võib ikka.

[raimz]

raimz,
on vaks vahet kas "200 liitrine boiler" või "läbijooksul". Minu väide oli rõhutatult läbijooksu lahenduse kohta. 200l boiler peaks olema piisav, kui ei ole suuremat veetarbimist.

El.radikad kuivatavad ju õhku

Küttekeha ei kuivata õhku (kui tegemist pole spetsiaalse niiskuse ärajuhtimise süsteemiga). Radikas ei kuivata õhku mitte grammigi rohkem kui põrandaküte. Kuhu see ära võetud niiskus kaob? Täpselt analoogne muinasjutt on ka "leiliruumist köetav keris võtab hapniku ära". Tegemist on lihtsa füüsikaga. Külmal ajal tuleb ventilatsiooniga peale kuivemat õhku, kui ventilatsioon ära annab. Sõltumata kütteviisist. Põhjuseks õhu imetabane omadus siduda kõrgemal temperatuuril rohkem vett. Kõik.

Vabndust, ei saanud kahjuks aru mida pidasid silas "läbijooksu" puhul?

Mõtlesin el. radikate puhul seda, et see küttekeha tekitab sellise vastikult kuivuse ninas ja kirbe haisu...kuid seda ilmselt avatud küttekeha puhul(tolm langeb peale).Ilmselt on ka el. õli radikaid või kinnise küttekehaga radikaid-pole väga huvi tundnud nende vastu.

[plb]

Ei tekita ta midagi, kui radikad on õigesti dimensioneeritud ja küttevee temperatuur kah regullitud nagu vaja.
Kui keldris Viadrus kivisütt täis ja vesi jookseb omapäi otse radiaatoritesse, siis võib jah radikas kärsata.
/ Ma oma eelmises elamises renoveerisin otseküttega katlamaja, mis oli nelja korteri peale. Salvesti, laadimissõlm, kütteregulaator. Ülalt naabrinaine virisena, et radikate peal ei saa enam pesu kuivatada. Küsisin, et kas tuba on külm või mis? Ei ole, aga pesu ei saa kuivatada radika peal

[raimz]

Ei tekita ta midagi, kui radikad on õigesti dimensioneeritud ja küttevee temperatuur kah regullitud nagu vaja.
Kui keldris Viadrus kivisütt täis ja vesi jookseb omapäi otse radiaatoritesse, siis võib jah radikas kärsata.
/ Ma oma eelmises elamises renoveerisin otseküttega katlamaja, mis oli nelja korteri peale. Salvesti, laadimissõlm, kütteregulaator. Ülalt naabrinaine virisena, et radikate peal ei saa enam pesu kuivatada. Küsisin, et kas tuba on külm või mis? Ei ole, aga pesu ei saa kuivatada radika peal

Pidasin kirbehaisu alla silams just el. radikaid milllel lahtine küttekeha...see kuumeneb mitusada kraadi jz toas ringlenud tolm ladestub sellele ja kärssab...
Tava veega radikad ei lähe ealeski nii kuumaks.

[plb]

Pidasin kirbehaisu alla silams just el. radikaid milllel lahtine küttekeha...see kuumeneb mitusada kraadi jz toas ringlenud tolm ladestub sellele ja kärssab...
Tava veega radikad ei lähe ealeski nii kuumaks.

Tegel't sama teema: tuleb valida termostaadi õige asend, siis ei lähe kärssama. Ja mitte püüda ühe radikaga 25-ruudust tuba kütta. Mitu radikat madala temperatuuriga. Õliradikaga on muidugi lihtsam.

[meelis11]

Pidasin kirbehaisu alla silams just el. radikaid milllel lahtine küttekeha...see kuumeneb mitusada kraadi jz toas ringlenud tolm ladestub sellele ja kärssab...
Tava veega radikad ei lähe ealeski nii kuumaks.

Tegel't sama teema: tuleb valida termostaadi õige asend, siis ei lähe kärssama. Ja mitte püüda ühe radikaga 25-ruudust tuba kütta. Mitu radikat madala temperatuuriga. Õliradikaga on muidugi lihtsam.

Mis see termostaadi "õige" asend muudab? Tavaline termostaat on ju on/off - ehk kui reguleerid termostaadi väiksema numbri peale, siis tarbib 1000W radikas sees olles ikkagi 1000W, kui termostaat lülitab välja, on ka küte väljas - tarbib 0W. 1000W radikal väiksem termostaadi asend ei tee teda veel 400W radikaks. Seega küttekeha on ikkagi kütmise ajal sama kuum sõltumata termostaadi asendist.