Solar trackeri vundament

[insippo]

https://goo.gl/photos/oVCeRjWFXMkZH7qw5
https://goo.gl/photos/RhQjuogXZt8iP6dc7

Arvutuste järgi on auk maas 0,8m3 aga valasin kuhja peale. Millal võiks hakata kasutama ? Posti otsa tuleb raam ja sellele 6 paneeli. 200 kg umbes.

[ifffff]

Nädala võiks ikka kivistuda

[insippo]

Selle ma kannatan ära. Pärast hakkab logisema ka muidu.

[toomas]

Tere.

Kui valasid kuhja peale ja see on laiem maa-alusest osast, siis on külmakerke oht 99%.

Toomas.

[JyriPaike]

Uuemad PV paneelid on palju kergemad ja suurema kasuteguriga,
vaadake näiteks ->
http://www.akromex.com/eshop/et/paikese ... e-60w.html
Uue kaal - 1,35 kg, sama 100W vanemat tüüpi kaalub 8,25 kg, näiteks ->
http://www.sunstore.co.uk/12v-100w-Mono ... Panel.html
JP

[Külaline]

Uuemad PV paneelid on palju kergemad ja suurema kasuteguriga,
vaadake näiteks ->
http://www.akromex.com/eshop/et/paikese ... e-60w.html
Uue kaal - 1,35 kg, sama 100W vanemat tüüpi kaalub 8,25 kg, näiteks ->
http://www.sunstore.co.uk/12v-100w-Mono ... Panel.html
JP

Kuidas see antud teemasse puutub? See umbes sama hea soovitus nagu et pane rekkale lennuki rattad ja äkki auto tõuseb lendu. Viidatud paneelide kasutusotstarve on hoopis erinev.
Teemaalgatajat peaks huvitama, et kas keset põldu, toki otsa pandud 10m2 suurune puri lendab minema või vajub lihtsalt külili.
Kas teate kui suur on Eestis arvestuslik ja tegelik tuulekoormus kg/m2 ?
Nägin ühte raskustega tehtud maapinnapaigaldust mis oli julgestuseks köitega õunapuude külge seotud sest sügistorm oli seda mitu meetrit juba lennutanud.
ping

[insippo]

https://www.youtube.com/watch?v=BEmGntpX-Dk

Tuulega hakkab keerama ennast nagunii horisiontaali. Ma ei tea veel ainult mis asi hakkab päikest jälgima. Liigutavad seda lineaarsed aktuaatorid.

Kasvuhoonesse on ka vaja backuppi.65ah saab tühjaks ja 80w paneel ei suuda seda pilves ilmaga täis laadida.Vbl isegi akust piisaks.

[Külaline]

https://www.youtube.com/watch?v=BEmGntpX-Dk

Tuulega hakkab keerama ennast nagunii horisiontaali. Ma ei tea veel ainult mis asi hakkab päikest jälgima. Liigutavad seda lineaarsed aktuaatorid.

Kasvuhoonesse on ka vaja backuppi.65ah saab tühjaks ja 80w paneel ei suuda seda pilves ilmaga täis laadida.Vbl isegi akust piisaks.

Ma muidugi ei tea, et mida saadud energiaga tehakse (aku või võrku).
Probleemid tulevad sügisel ja talvel. Eesti ilm on muutlik (selle pärast ei suuda ka väiksed tuulegeneraatorid meie tuulega normaalselt töötada sest nende kontrollerid ei suuda nii kiiresti toimida kui tuul muutub). Puhanguline tuul rapsib nõrgukesed ajamid ruttu puruks.
Kord sajab vihma siis puhub tuul ja siis tuleb lumi. Lumega peaks paneelid püsti keerama ja pikki tuule suunda. Tuul tekitab paneelidele tuisuvaalu ja need lähevad tasakaalust välja mis koormab mehaanikat. Samal ajal hakkab mingi pilve tagant päike paistma jälle. Ühesõnaga pööramise/jälgimise seadmed peavad ööpäev läbi töös olema, ka siis kui päike ei paista.
Vaja on andureid nii päiksekiirguse suuna-, paneelide nurkade-, tuule kiiruse-, tuule suuna-, vihma-, lumesaju-, temperatuuri- ja päiksekiirguse hulga andur. Ja siis veel arvuti mis peab arvestama, et kas paneelide nurga muutmiseks vajalik energia on ikka väiksem kui loodetud energia voo tõus uuest suunast. Eesti omapära on väiksed rünkpilved mida võib 15min jooksul 3 tükki üle lennata. Kui pilv on päikse ees siis pilve kõrval olev teine pilv pilv võib olla heledam kui see pilv mille taga päike on. Tagajärjeks võib olla, et mehaanika ei jõua nii kiiresti järele kui arvuti ees töötleb ja kuigi silmaga nähtavat liikumist pole siis mootorid töötavad kogu aeg.
Kui saadud energia läheb akudesse siis saab teha ligikaudse (kogemustele tugineva) arvutuse siin avaldatud andmete alusel.
6 paneeli x 250W = 1600W. Kui ilm on vilets ja pime (pilve kiht on paks) siis heal juhul saab antud paneelide komplektilt 160Wh ööpäevas. (Möödunud talvel oli sellist ilma peaaegu 3 nädalat jutti).
Kuna jälgimisautomaatika peab 24h töötama siis 160/24=6,666.
Ehk kui automaatika tarbib üle 6,666Wh tunnis siis tuleb kuskilt puudujääv energia juurde hankida muidu on akud ruttu tühjad.
Nii väikse energiatarbega jälgimise automaatikat teha oleks kindlasti kallim kui kohe panna teine samasuur paneelikomplekt juurde (erineva suunaga nurga alla) ja kinnitada statsionaarsetele alustele.
Kaldenurga muutmise saab teha käsitsi: suveks laugemasse asendisse ja talveks tõstad 50-60 kraadise nurga alla.
Selline lahendus on töökindlam ja ei tarbi energiat.
Paneelid on nii odavaks läinud, et juba 4 aastat ei tasu meie oludes jälgimisautomaatikaga süsteeme teha.
(Näiteks 10kW paneele maksab umbes samapalju kui nende pööramiseks vajalik jalg. Aga lisandub veel vundament + asjaajamise kulu (tegu üle 60 m2 ehitisega) + hoolduskulud (automaatika + tarkvara).)
ping

[insippo]

See on teoreetiline osa. Praktikas on lood teisiti. Ma ei saa veel midagi öelda kuna kogemus puudub.

[insippo]

Minu jalg maksis 27€. Rauast osa ja mootorid 60€ 10 kw paneele ?&)(({#^* Kuhu sa selle elektri paned ? Panga % on suurem kui sa sealt saad kasumit.
Tegelikult on nii, et igast andureid pole sul nahhuidki vaja. Selleks on Raspberr Pi mis tõmbab ilmajaamast andmeid kui asi peeneks ajada. 40€. Milleks aga? Räägib seda teadust inimene kes sittagi ei oma. Ei kogemust ega praktilist poolt.
Kindlasti minu ehitatud nikerdus toob mulle tagasi kulutused 2 aastaga. 10 kw paneele tooks tagasi vbl 20 aastaga. Kui unistada.

[Külaline]

Minu jalg maksis 27€. Rauast osa ja mootorid 60€ 10 kw paneele ?&)(({#^* Kuhu sa selle elektri paned ? Panga % on suurem kui sa sealt saad kasumit.
Tegelikult on nii, et igast andureid pole sul nahhuidki vaja. Selleks on Raspberr Pi mis tõmbab ilmajaamast andmeid kui asi peeneks ajada. 40€. Milleks aga? Räägib seda teadust inimene kes sittagi ei oma. Ei kogemust ega praktilist poolt.
Kindlasti minu ehitatud nikerdus toob mulle tagasi kulutused 2 aastaga. 10 kw paneele tooks tagasi vbl 20 aastaga. Kui unistada.

See on teoreetiline osa. Praktikas on lood teisiti. Ma ei saa veel midagi öelda kuna kogemus puudub.

Ega ma sellest lünklikust tekstist suurt kokku ei pane aga selge on see, et kirjapildi järgi on kogemuste kogumisel veel arenguruumi.
Oleks mõni küsimus, siis võiks vastata, aga niisama üksikuid lausekatkeid kommenteerida ei näe mõtet.
ping

[insippo]

Küsimus oli alguses. Teema alguses. Tänaseks on see leidnud vastuse.
Kommenteerivad külalised on alati olnud siin sellist sorti inimesed kes avaldavad oma arvamust mis ei pruugi kokku minna teiste omaga ja , et mitte sattuda naerualuseks siis varjavad enda tõelist mina. Arvake mida tahate aga foorum on see koht kust ammutada tarkuseteri. Külaliste juttu ei saa ju tõeks pidada. Sama nagu, et naised saunas rääkisid. Ühesõnaga on igast lolle maapeal.