akupaagi temp

[aaaai]

tere teadjad . akupaak 3 m3 kas see on normaalne kui vee temp üleval ~70c keskel 40c ja all 30c paak ise on mitte püsti vaid horisontaalselt, sellesmõttes et kui ma kogu paaki ei küta soojaks siis pole asjal vast mõtet kas kuidagi kogu paagi temppi ei saaks ühtlaseks? või on see natuke loll küsimus

[Tupsik]

Võid ju eraldi segamispumba panna, kui paagi väljavõtted seda võimaldavad. Iseküsimus on, mida see külmem vesi kütmise seisukohast juurde annab?

Kui suur on katla võimsus, äkki see 3000 liitrit on natuke liiga suur valitud?

Loodetavasti on akupaak ikka põrandale toetuv, mitte seina külge kinni tõmmatud ?

[aaaai]

no katel on ikka vastavalt maja ruutudele ja aku paak vastavalt sellele siis ja toetub täitsa põrandale

[Tupsik]

no katel on ikka vastavalt maja ruutudele ja aku paak vastavalt sellele siis ...

väga diplomaatitine vastus
Paraku ei selgu siit ei katla mark ega võimsus.

Kui kõik nii hästi arvestatud on , siis ei saa aru, mille üle üldse nurin? Kütad kauem, on paak soe ja kõik korras

Loogiline on see, et soe vesi on üleval ja külmem all. Selle vastu ei saa, olgu paak püsti või pikali.

....kas kuidagi kogu paagi temppi ei saaks ühtlaseks? või on see natuke loll küsimus

Ühtlaselt soe on siis, kui akupaaki enam rohkem sooja ei mahu. Sealt edasi küttes läheb süsteem ilmselt keema (lahtise süsteemi korral ) või kuumeneb lihtsalt üle lubatud töötemperatuuri (suletud süsteem) Enamus kateldel lubatud piir 95 kraadi. Pärast seda näiteks Atmosel peaks voolu välja lülitama, kui tootjat uskuda.

[asendaja täna]

Arvan, et ka Tupsik ei usu oma väidet, et võiks paagile oma pumba panna (kui vastavd otsad oleksid!). Ilmselt on aaaai katlamaja ülimadala laega, et pidi paagi pikali panema. Muidygi, kui see nii on, siis polegi paremat lahendust võimalik teha. Soojuse akumuleerimise eesmärk paaki on ikka saada võimalikult kiiresti soojus paagi ülemisse ossa, et peale katla küdema panekut esimene soojus majja saaks minna. Kui nüüd tekitada kunstlikult paagisisene ringlus, oleks see lausa rumalus. Rohkem ei saa seletada, sest reklaamipaus saates "tandsud tähtedega" lõppes ära

[Tupsik]

Arvan, et ka Tupsik ei usu oma väidet, et võiks paagile oma pumba panna (kui vastavd otsad oleksid!). Ilmselt on aaaai katlamaja ülimadala laega, et pidi paagi pikali panema. Muidygi, kui see nii on, siis polegi paremat lahendust võimalik teha.

Usun küll. Ikka saab pumbaga ühtlaseks segada. Asjale aga mõtet küll ei näe.

Soojuse akumuleerimise eesmärk paaki on ikka saada võimalikult kiiresti soojus paagi ülemisse ossa, et peale katla küdema panekut esimene soojus majja saaks minna. ..

No sin vaidleks küll vastu.

Eesmärk on ikka üle jääva soojuse salvestamine.
Külma süsteemi kütma hakates läheb normaalse paigalduse korral soe vesi ikka kõigepealt otse keskkütte segamissõlme. Alles siis, kui sealt midagi üle hakkab jääma, läheb midagi üle jäävat ka akupaaki.

Seega kütmine toimub nagunii. Vahet pole, millise temperatuuriga vesi pärast salvestamist jääb, sooja on sinna antud ikka ühepalju.

Põrandakütte kasutusel pole üldse probleemi, radikate puhul on jama külmemate ilmadega. Salvestatud soe on liiga madala temperatuuriga, et segamiseks kaua jaguks.

[evaldcer]

Tere, hr. Tupsik!
Muidugi vaielda võib iga asja üle. Kui just tegemist ei ole mõttetute vaidlustega, või kui on tegemist oluliselt uue ning parema avastusega, sünnib vaidlustes enamasti ka parim (kas just 100%-lin tõde, kuid sinnapoole küll).
Minu pikaajaline (ca 25 aastat) töö ja uuringud soojustehnika valdkonnas, sealhulgas ka 90-ndatel TPI, kopli laboratooriumis, minu esimese variandi puugaasgenereerimisega katla kasuliku mudeli katsetused (kasuliku mudeli patenditunnistus nr. EE 94 00001 U) ja soojuse salvestamise viisid nn. akumulaatorpaaki.
Nüüd Sinu vastuvaidlemisest "No sin vaidleks küll vastu ...#..." tundub, et on tekkinud põhimõtteline möödarääkimine või ehk Sa ei ole süvenenud akupaagi tegeliku eesmärgi olemusse.
Lühidalt:
Akupaagis tuleb viia sisemine ringlus võimalikult miinimumini. Niipalju kui annab katel sinna kuuma vett, niipalju võetakse ka põhjast katlasse külma vett. "Nüüd ütled kindlasti, et tead seda isegi" Ok! Katlast tulev kuum vesi peab rahulikult kihistuma akupaaki ülevalt allapoole ilma paagisisese tsirkulatsioonita. See kuum vesi, mis tuleb otse katlast, et tohi intensiivselt seguneda akupaagis oleva jahedama veega, vaid esimene kuuma vee kogus peab minema paagi kõige kõrgemale keevitatud otsast 3-T segamisventiili kaudu maja küttesüsteemi. Igal juhul peab 3-T ventiili juhtima automaatne kütteregulaator, sest akupaagis kihistuva kuuma vee temperatuur ja kogus muutub õige võimsusega katla puhul väga kiiresti ja maja küttesüsteem saab kuuma vee pärast katla termosõlmes termostaadi avamist ca 10-15 minutiga kätte. Edasi katlast tulev kuum vesi hakkab maja kütmisest ülejääva soojusenergia arvel asendama jahedat vett ja peab akupaagis rahulikult kuuma kihina allapoole liikuma ulatuses, mis katla põhjast (jahe vesi) liigub sama hulgana katla termosõlme kaudu katlasse.
Ei tea, kas liiga keeruliselt seletasin!
Kui akupaagil oleks palju termomeetreid, siis oleks näha, kuidas kuuma vee kiht liigub allapoole, kuini täidab terve akupaagi ja siis on aeg ka kütmine lõpetada. Nüüd köetakse maja küttesüsteemi akupaagi ülemisest kihist võetava kuuma veega (kuum vesi hoiab juba oma termilise jõu tõttu ikka ülespoole). Kuna maja vajab seda oma keskkonna soojendamiseks, siis tagastuv vesi on juba tunduvalt jahedam, kuid mitte külm ja seda vett ei ole õige lasta tagasi akupaagi põhja. Kuhu siis – küsid! Vot nüüd lõpetan, sest on kiire ja pealegi tuleb siin appi võtta juba termodünaamika põhialused ja valemid.
Loodan, et asi polegi nii keeruline, et kohe rangelt vaidlusesse minna.