Energiamärgise vastavus tegelikkusele

[val]

Minu 80kWh/m2/a on reaalne kogu energiakulu koos saba ja sarvedega.

Vabandust, ajasin tõesti segasemaks. Ei tea ametlikku klassifikatsiooni, mis ütleks kas 80kWh/m2/a on palju või vähe, aga nett on täis eri arvamusi (enamasti kütte netovajaduse alusel klassifik) ...tavamaja 100, madaalenergia 40 ja passiivamaja <20 (http://www.omamaja.eu/maja_energiatarve.php) või passiivmaja kuni 30, madalenergia ~50 jne. Seda numbrit saad naabriga võrrelda eraldi teemas.

[jaakl]

samas selle paljulaidetud õlikütte koefitsient on 0.75? Oleks nagu vastuolu...

"§ 9. Energiakandjate kaalumistegurid
(1) Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
1) taastuvtoormel põhinev kütus (puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett) − 0,75;
2) kaugküte − 0,9;
3) vedelkütus (kütteõli ja vedelgaas) − 1,0;
4) maagaas − 1,0;
5) tahke fossiilkütus (kivisüsi ja muu selline kütus) − 1,0;
6) turvas ja turbabrikett − 1,0;
7) elekter − 2,0."
https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015015?leiaKehtiv

Ma saan aru nii, et energiamärgisega arvutatakse välja 'harju keskmine' energiakulu tuginedes valdavalt piirete soojuskadudest, kuhu mujale see energia ikka muidu minna saab. See sõltub piirete projektist ja teostuse materjalidest ja töö kvaliteedist. Maja pole tühi, vaid elav asi, seega vist arvestatakse sinna 'harju keskmine' pere oma elektrikulude jms energilise bilansiga sisse. See, kuidas sa seda kadu kompenseerid (ehk hoonet kütad), on põhimõtteliselt täiesti teine, järgmine küsimus juba.

Nüüd ülalolevast tabelist tundub, et 'harju keskmiseks' kütteliigiks loetakse maagaas, elekter on 2x kallim, kaugküte pisut odavam, puit veel odavam, ja soojuspumba veel väiksem koefitsent oli vist ka seal seaduses kusagil olemas. Üsna loogiline tundub. Seega vastavalt küttemeetodile arvestad koefitsendiga palju su KWh kulud sealt reaalses suurusjärgus võiksid olla. Sealt edasi eri KWh-d on ka pisut erineva hinnaga, aga eks nad seal elektri 0.1€ kanti ole, sealt saab rahalised kulud. Seda siis korrigeerid, tulenevalt oma pere elamise ja säästumustritele, soovitavale temperatuurile, reaalsele kliima soojenemisele jne, võrreldes 'harju keskmisega' et saada täpsem ennustus.

Aga siin ma pole veel mõistnud, et kas energiamärgise klassi jaoks tehtav arvutus arvestab juba konkreetset projekteeritud või ehitatud energia(kütte)allikat, ehk siis seal on küttemeetodi koefitsent juba sees? Ehk siis kui mul on hirmkallid päikesepatareid katusel, mis 2x enam toodavad kui küttele kulub, siis võin oma hundilaudast ka plussenergia maja saada?

[Külaline]

Tere. Reaalmaailmas peaks olema 2 õuna + 2 õuna = 4 õuna. Meie energiaideoloogid on leidnud, et 2 rohelist õuna tuleb arvestada koefitsendiga 2,0 ja 2 punast õuna tuleb arvutada koefitsendiga 0,75. Kokku on siis turumüüjal "harju keskmiselt" lihtlabase trikiga 5,5 õuna. Kui see on "harju keskmise arvutus", siis pean kaaluma oma lõpudiplomite tagastamist õppeasutustele, kes valetasid mulle ja õpetasid keskmise arvutumetoodikat valesti. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Maaküte ja soojuspumbad on elektriküte.

[jaakl]

Maaküte ja soojuspumbad on elektriküte.

Eks see on terminite kokkuleppe küsimus. Kas katusel olevad veega toimivad päikesekollektorid on sellepärast elektriküte, et soojuskandjat ajab elektripump ringi? Kas linna keskküte on gaasiküte, kui katlamajas on gaasikatel, ja kui on kombijaam/hakkekütte jaam, siis on puuküte? Kas elektriküte on põlevkiviküte, sest elektrijaamas tehakse elekter põlevkivist? Või on päikeseküte, sest põlevkivi energia on algselt fossiilselt salvestunud päikeseenergia; samamoodi maagaas? Vertikaalne maaküte on osalt maa sisemuse soojusenergia, horisontaalne puhtalt päikeseenergia, kas peaks neil eraldi mõisted tegema, kuigi praktikul pole seal eriti vahet? Kusagile pead mõistele praktilise piiri tõmbama.

Ma ütleks, et maaküte ja õhk-soojuspump on lokaalse päikese (vertikaalsel maaküttel ka maakera sisemise) energia kogumise lahendused, mida paratamatult käitatakse ja turgutatakse ohtra elektri abil. Maaküttel saadakse enamus energiast ikka maa kaudu, õhkpumbaga on selline 50/50 vahekord. Elektrikütte mõiste jääks siis otseseks elektrikütteks tennide, toaradikate ja IR-kiirgurite abil. Nii vist ka seadused seda mõistavad, sest nii on praktilisem.

[Külaline]

Tere. Kogu maakeral kasutatav energia on pärit Suurest Paugust. Selle edasine jaotus Maal on juba homo sapiensi subjektiivse interpretatsiooni küsimus. Terminoloogiline jaotus on kokkuleppeline ja see on juba tuhandete inseneride poolt juba kokku lepitud. Arvamus, et jaotus on valesti koostatud on vaja siis nende tuhandete inseneride ees ka akadeemiliselt tõestada.
Tasub äkki läbi lugeda energiabilansi (mitte energiamärgise) koostamise põhimõtted, siis saab eeltoodud retoorilistele küsimustele ka vastuse,
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Käsn]

Kogu see soojuspumpade promo on üks paras jamps selles mõttes, et elekter tuleb ikkagi Narvast kasuteguriga 30%. Ehk siis ajada sütt katlasse , mille kasutegur on 90% on samaväärne maasoojuspumbaga, mille cop on keskeltläbi 3.

[Külaline]

Kogu see soojuspumpade promo on üks paras jamps selles mõttes, et elekter tuleb ikkagi Narvast kasuteguriga 30%. Ehk siis ajada sütt katlasse , mille kasutegur on 90% on samaväärne maasoojuspumbaga, mille cop on keskeltläbi 3.

aga kui soojuspumba omanik ostab "rohelist elektrit"?

[Külaline]

Tere. Mis ühikute mõõdetakse ostetatvat "rohelist" elektrit? Ja "räpast" elektrit? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Prill]

Tere. Mis ühikute mõõdetakse ostetatvat "rohelist" elektrit? Ja "räpast" elektrit? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Skeem on lihtne, kui börsile toodetakse müügiks 10% rohelist elektrit, ja 90% räpast, siis jaelepingutega saab ka maha müüa vastavalt 10% ühte ja 90% teist. Kui tarbijad on nõus rohelise elektri eest maksma ja seekäbi rohelise elektri nõudlus suureneb, tähendab see tootjatele signaali, kus rohelise elektri tootmine on atraktiivsem/kasulikum. Tegelikkuses muidugi ei meeldi kellelegi rohkem maksta, ei elektri puhul, kodumaiste kallima munade või liha eest

Energiamärgis tundub olevat kompott enamast, kui ainult nimi "ENERGIAmärgis" lubab oletada. See märgis ei mõõda ainult energiakulu, vaid seal tundub kaudselt arvestatud ka keskkonna aspekt ja vist ka energiajulgeoleku poliitiline aspekt, kus läbi märgise riigi poolt suunatakse kasutama elamuenergiabilansis taastuvenergiat, misläbi väheneb ka kahjulik keskkonnamõju pikas perspektiivis.

Energiamärgise ja a'la "passiivmaja" rajamise maksumuse teema on üldse omaette teema ja olemuselt ei puuduta ju energiamärgist, see seos on lihtsalt kunstlik interpretatsioon, sest energiamärgise ellu kutsumise eesmärgiks ei tarvitsenud olla ehitusmaksumuse käsitlus.
Võrdluse võib tuua automaailmast, kus autod kulutavad aina vähem kütet ning saastavad aina vähem ja seda mitte tootjate vabatahtliku töö tulemusel, vaid ainult ja ainult kehtestatud nõutele vastamiseks. Ometi ei ole autod läinud või auto pidamine seeläbi odavamaks, sest säästlikuse saavutamiseks on autosse surutud erinevat keerulist tehnoloogiat, tehnoloogiat, mis ise maksab (mille tarbija kinni maksab), mis vajab hooldust ja mis on lisavidinad, mis lähevad katki-vajavad remonti. Teistpoolt autode puhul kui mobiilse seadme puhul kehtib loogika, kus mida kergem on auto, seda vähem kulub kütet ja seda lihtsam on täita saastenorme, on viinud surveni, kus kaalusäästu saavutamiseks tuleb kasutada võimalikult kergeid ja õhukesi materjale, mis omakorda on päädinud nurinaga, kus uute autode ajaline kestvus paistab väiksem, kui "vanal raual".

[Kalvis]

See on per.e kaudu hambaravi.
Kui elektri tootmine on saastav siis selleks on keskkonaatasud - iga heitmetonni eest makstakse riigile kahjutasu. Kui seda "kahjutasu" nõutakse energimärgise arvutustes siis on see justnimelt see mis enne väitsin. Praegu aga tekib tunne - et oo - A klassi energiamärgisega maja aga küttekulud on ikkagi suuremad kui naabri C märgisega majast. Et kes on siin loll?

Automaailmas on osalt samamoodi asi per.se keeratud. 9/10 viivad need kehtestatud muud saastenormid valede suunas. Näiteks NOx vähendamine põhjustab suuremat kütusekulu, mistõttu on küsitav, kas me üldse võidame. Sama on katalüsaatoriga - viimane tõstab auto kütusekulu. Seaduseandjad on praegu peavalu käes - soov diiselautodele ära teha viis ootamatu tulemuseni - nimelt kuna dislal on väiksem kütusekulu siis oli ta väiksemate saastenormidega aga seadusandjad tahtsid just disla ära keelata. Omaenda soovidele vasturääkimine.
Kasutajale on oluline tegelt vaid üks näitaja see on auto kütusekulu. Mida rohkem liitreid 100 km kohta on, seda saastavam auto. Püüdsin eestis otsida müügil automudeleid, mille kütusetarve oleks vähem kui 5 liitrit sajale (minu vana pann tarbib nii vähe). No ei leia. Aga kõik kohad on täis "rohelisi" autosi mis tarbivad 10 l 100 km kohta.

[Külaline]

Püüdsin eestis otsida müügil automudeleid, mille kütusetarve oleks vähem kui 5 liitrit sajale (minu vana pann tarbib nii vähe). No ei leia.

setaste otsisid, toyota hübriide Eestis päris palju müüakse

[Külaline]

Tere. Ma küsisin ju, et mis ühikutes mõõdame elektrit (võib ka üldiselt, et mis ühikutes mõõdame energiat?). Minu koolitarkus ütleb küll, et mitte protsentides. Hoone energiabilansis (nagu nimetuski ütleb) on 2 poolt: + pool , ja - pool. (-) on siis hoonest väljuv energiahulk ja (+) pool hoone sisenev energiahulk tasakaalu tingimustes (23 C). Need omakorda on jaotatavad eri kategooriatesse. Bilanss tähendab, et (-) = (+). Energiamärgise ideoloogid on aga leidnud poliitilise "uue bilansi tegemise meetodi" , kus (-) = Tambovi konstant x (+), kusjuures Tambovi konstant on muutuv suurus ja sõltub missugusest torust Suure Paugu energiakogus hoonesse jõuab. See ei ole enam füüsika, vaid poliitika füüsikaliste terminite soustis. Sellist "bilanssi" ei saa nimetada bilansiks. Proovige raamatupidajale öelda, et korrutame mõne üksiku bilansikirje nt 1,5 ga. Liberaalmajandustingimustes toimub ühe või teise energiatoru kasutuse mõjutamine hinna-(monopoolse energiakandja puhul) või aktsiisipoliitikaga (turumajandusliku energiakandja puhul) või jah keskkonnatasude näol, aga mitte meil.
Teemapealkirja juurde tulles: ENDISELT EI VASTA.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Igasuguseid hübriide müüakse aga nende kütusekulu näitajad on sulaselge pettus! Hetkel kehtiv testitsükkel on sellise pikkusega, et laetud akuga hübriid sõidab suurema osa sellest vahemaast aku pealt ja loomulikult siis kütust väga ei kulu. Peagi hakkab kehtima uus ja realistlikum testitsükkel. Saab olema huvitav vaadata millised kütusekulu numbrid hübriidautodega uues olukorras saavutatakse.

[Külaline]

Igasuguseid hübriide müüakse aga nende kütusekulu näitajad on sulaselge pettus! Hetkel kehtiv testitsükkel on sellise pikkusega, et laetud akuga hübriid sõidab suurema osa sellest vahemaast aku pealt ja loomulikult siis kütust väga ei kulu. Peagi hakkab kehtima uus ja realistlikum testitsükkel. Saab olema huvitav vaadata millised kütusekulu numbrid hübriidautodega uues olukorras saavutatakse.

Hübriidauto on ehitatud selliselt, et ta oleks ökonoomne kui ta enamuse ekspluatatsiooniajast veedab ummikutes, kus teda patarei abil edasi liigutatakse.
Igapäevasel, ühtlasel maanteesõidul, ökonoomia puudub.
ping

[Kalvis]

Peab eelkõnelejaga nõustuma - hübriidautode tootjad kiidavad liigselt kõike muud aga mitte kütusekulu. Kuskil autoajakirjas lugesin, et kuigi hübriid teoorias aitab säästa kütust (salvestab pidurdusenergiat) siis praktikas ei õnnestu tootjatel mitte kuidagi ajada alla kütusekulu 100 km kohta võrreldes tavaautodega. Võit on komakohas.
On üksikuid erandeid - miski elektrikäru kuskil tehti kus mingi hästi kerge mootor tiksus pagasnikus olles sisuliselt laadija aga sääst saadi sellega, et mootor töötas ainult ideaalses tööpunktis ja muus osas oli masin ülikergeks elektrikäruks tehtud.

[val]

Tänane PM kirjutab, "...veel sel aastal vaadatakse eramutele kehtestatud nõuded üle. ...
Väikemajasid käsitletakse seal senisest täpsemini ja nõuded on jaotatud kolme kategooriasse, üle vaadatakse energiakandjate kaalumistegurid.
Samuti on kavas langetada energiatõhususe arvutusmetoodikas sätestatud õhulekke koefitsienti. Külmasildade täpsemaks käsitlemiseks on välja töötatud joonsoojusläbivuste kataloog, mis on Tali sõnul Kredexi kodulehel juba kättesaadav."

Tavaliselt on määruste muutmisel kaasatud kõiksugu asja puutuvad organisatsioonid. Kas loota, et energiamärgise määruse muutumisel head tööd tehakse või peaks ka ehitusfoorumi poolt ettepanekuid tegema

[ehhhh]

..juba dets.2017 on sisuliselt kokkulepitud..

a klass, liginullenergiahoone:

kuni 120rm--100kw rm a
120-220rm--80kw rm a
220+rm 50kw rm a

..ei ole vaja muretseda, need numbrid on sisuliselt samad mille järgi praegu ehitatakse. 220+rm on jah väljakutse, kuid neid maju suht vähe ja rikkal pisar silma ei tule...

[Kalvis]

Seal oli kirjas palju olulisem asi - EL ei nõua mingeid liginullenergia hooneid. Meist põhjapool on kehtestatud mõistlikud normid, erandina eesti on kehtestanud kõige absurdsemad normid...

[val]

Direktiivis selgelt juttu, et liginullenergiahooned on eesmärk, aga tavaliselt jätab direktiiv väga laialdase valikuvabaduse eesmärgi saavutamiseks. https://eur-lex.europa.eu/legal-content ... M%3Aen0021
Mis täpsemalt häda artikkel ei selgita. Vale fakti ümber ei lükata (kogu artikkel sellel põhinebki) ja nii tekibki müüt, et keegi paha kusagil on teinud lolli seaduse mis kogu elu pea peale keerab. Umbes sama oli hõmglampide keelamisega ...mäletate. Hirmus paanika oli, aga kas oli põhjust ?

[Kalvis]

Artikli põhisõnum on õige - teeb ehitamise kallimaks. Majanduslikult on kahjulik taga ajada liginullenergia mõõdet, kogu see jama on pastakast välja imetud nagu unistus et homme oleksid elektriautod tänavatel. Jah, tegu on identse lolluse propageerimisega nagu oli hõõglambi keeld.
JAH, me teame, et seadusi ostetakse, nii ostsid lambitootjad hõõglambi keelu ja teatud tööstusringkonnad selllegi eesmärgi. Ega nad ei varjagi oma soove. Identsed lauslollused on tolmuimejate keeld, kartulipraadimise keeld, kaneeli kasutamise keeld, ... see nimekiri on nii lõputu ja lõppu ei paista tulevadki.
Kes kaotajad on, loomulikult tavainimesed. Tegeliku säästu asemel tuleb meil rohkem pappi välja köhida, siiski on see suht pisike, mistõttu rikkam Lääne inimesele on see lumma kusta. Meil ei tasuks siin vaesemas eestis arulagedalt igat idiootsust taga ajada.
Selle artikli teine sõnum oli et soomlased, rootslased ja enamus EL muid liikmesriike olid targemad - nad kasutasid minimaalse U arvu mõtet, mis on neil ilusasti seatud majanduslikult otstarbekalt.

[Prill]

Kalvis, kes keelab sul hõõglampe kasutada, viska oma lollusest soetatud kallid säästu ja led-id minema ning jätka nagu vanasti http://elektritarbed.ee/hooglambid
Minul on ka veel paaris kohas hõõglamp kasutusel, varuks ka mõned - ei ole keegi keelama tulnud. Täitsa ise ja vabatahtlikult olen ostnus säästu- ja led lambindust.

[Kalvis]

Ma kasutangi peamiselt hõõglampe. Kahjuks on probleeme nende saamisega. Väidetavalt pidi toll isegi saadetisi puistama, et ega sa äkki illegaalselt ei ürita Narvast hõõglampe oma tarbeks tuua.

[Külaline]

Mul on hõõglambid. On ka elektriküte, nii et kokkuvõttes vahet pole kas radikas kütab näit. 450 W võimsusega ja laes põleb 22 W LED-lampe või põleb 150 W hõõglampe ja radikas peab sama temperatuuri hoidmiseks kütma 322 W võimsusega. Suvel küll kütta pole vaja, aga ka lisavalgust praktiliselt pole vaja.

[Käsn]

Kogu see nullenergia majandus ja roheline elekter on ilmselt kaasaegse fossiilkütuste põletamisel põhineva tsivilisatsiooni viimane tõmblus enne suurt kollapsi.
Vaadake , mis juhtub Saksamaal, kes oma tuumajaamad kinni paneb ja rohelisele energiale üle üritab minna:
https://www.thelocal.de/20170302/over-3 ... -each-year

Ehk siis elektri hind läheb nii kalliks, et miljonid inimesed lihtlabaselt ei jõuagi enam elektrit osta.
Lugesin mõnda aega tagasi, et brasiilia hakkab oma seni puutumatuid vihmametsi raiuma. Eks saksamaa rohelised katlad vajavad pelletit.
Roheline energia on tore asi, aga tõeline rohelise energia revolutsioon toimub ikkagi alles siis, kui iga viimanegi kättesaadav fossiil on enne seda ahju aetud.