Üleminek ahjuküttelt puukatlale

[rokikas]

Varem, kui seal elatud sai, siis kulus umbes 10- 15 ruumi puid aastas.

[Madis_]

Siis pidi see kask (või mõni muu kõrge kütteväärtusega puu) olema.

[Urmas]

Ärme siiski unusta, et tegelikult 160 m2 suvila"soojustusega" maja pole võimalik 12000-18000 kwh eest soojana (vähemalt 20 C) hoida. On võimalik ainult perioodiliselt. Tean mida räägin, 120 m2 sarnane maja vajab juba veidi rohkem.

160m2 maja ei ole suvila, vaid päranduseks(vist?) saadud ja seni nüüdsel ajal suvel kasutatav maja. Kui 160m2 maja nimetatakse suvilaks, siis tegemist oleks rikkuritega ja nemad taolisest probleemist siia foorumisse ei oleks kirjutatud.

Puukatla välistan. Mõtlesin pelleti peale, kuid pelletikatla+põleti hind ja korraliku katlaruumi ehitamine+ korsten, hind läheb kuidagi väga käest ära. Hakkan vaikselt maakütte peale mõtlema.

Kas sa selle ei ole mõelnud, et miks on vaja ja miks sa peaksid maksta lisaraha halupuu transformeerumiseks pelletiks või hakkepuiduks? Kui viitsid otsida, siis siinses foorumis on olemas teema või minu kommentaar. Ei pruugi vastata sinu ootustle!
Vahepeal mainiti Stropuvat. Jah, korstent peab tihedamini pühkima. Kuna olen oma loomult laisk, siis muide, laiskus on üks edasiviimavaid jõude. Selleks, et mitte minna iga paari nädala takka katusele, läksin poodi, ostsin seitse 1,4m pikkust plastikust vart millede otsa käib hari, tegin augu korstnajalga ja nüüd saab korstna pühkimisega hakkama segi mu "raaamatupidaja". Nüüdseks juba 13 aastased Stropuva kasutamise kogemused. Peale 12 aastat vahetasime katla välja, sest katla seestpoolne veesärk läks kummi. Võib-olla oleks veel vastu pidsnud, aga ei riskinud.

Varem, kui seal elatud sai, siis kulus umbes 10- 15 ruumi puid aastas.

Rokikas, ära imesta! Kui meil maal veel vanad elasid, siis neil kulus umbes samapalju, kuid kui neile külla läksime, siis meie jaoks oli seal külm. Ju on tänapäeva inimeste temperatuuritaluvus teinud oma korrektuure. Vist oodatakse kliimasoojenemist, aga mida pole seda pole. Planeedi Maa klimatoloogilist korduvust arvestades ei ole isegi viimane jääaeg veel lõppenud.
Jääks arvamuse juurde, et miks on vaja lisatöötlust halupuule hakkepuiduks või pelletiks muutmiseks kui saab oma metsast tehtavad puud otse ahju(katlasse) ajada. Olen kindel, et kui on korralik põrandaküte( mis ikka ka akumuleerib soojust), korralikult soojustatud maja, siis 2-3 päeva jooksul 24 kraadilt 18 kraadile langenud toatemperatuur külmakahjustusi inimorganismi kudedele(naha) kahjustusi(külmaville) ei tekita.
Siinses foorumis on küllalt palju teemasid oma metsast tehtud puud vs müüa mets ja osta pellet ja vedeleda diivanil. Olen ise siiani arvamusel, et enda natuke liigutamine oma metsas tuleb odavam kui kui niisama diivani aktsendiks olemine. Stropuva katla omanikuna isegi suurte külmadega ei ole see katel veel stressi tekitanud!
Kui T 25 viitsib otsida, siis minu mingi postituse alt see katlale halgude automaatse ettekandega isend peaks olema leitav.Hetkel ei mäleta firma ega katla nimetust.

[T25]

15 ruumi kulus alumise korruse kütmiseks ning tõepoolest ahjuküttega olid soojad toad, kuid mõlemad köögid allkorrusel olid suhteliselt külmad. Urmase stropuva kiidulaul hakkab mulle tegelikult vaikselt üha rohkem meeldima. Kuidas selle stropuva kütmine käib. Kas viskad kolu täis ja jätad podisema ning järgmisel päeval viskad jälle juurde jne. Sellise asja kannataks küll välja, kui ei peaks katla juures kogu aeg passima.

[Urmas]

Urmase stropuva kiidulaul hakkab mulle tegelikult vaikselt üha rohkem meeldima. Kuidas selle stropuva kütmine käib. Kas viskad kolu täis ja jätad podisema ning järgmisel päeval viskad jälle juurde jne. Sellise asja kannataks küll välja, kui ei peaks katla juures kogu aeg passima.

Ehh, ära nüüd minu jutust eufooriasse ka mine. Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest nagu Agu Sihvka(Jaan Rannap). Oli aasta 2006 suve lõpp. Ostime kõrvalkorteri, mille tahtsime olemasolevaga kokku ehitada. Algselt oli mõlemas korteris plekkahi, mis küttis kahte tuba. "raamatupidaja" tahtis ahjud alles jätta, kuid olemasolevad olid nii amortiseerunud, et oleks tulnud ehitatada uued. Panin "raamatupidaja" valiku ette, et kas hakkab tema keldrist puid tassima ja ahjusid kütma või teen põrandakütte, mille kütmine hakkaks käima keldrist ja toad jäävad puhtaks + 3m2 lisaruumi tubades(2x1m2 ahi + 2x0,5m2 ahjuesist). Võimalus oli teha "katlamaja keldrisse. Suutsin ära veenda! Jee, nüüd ei taha ta muust küttevariandist midagi kuulda. Olgu, hakkasin otsima katlavarianti. Tavalise katla oleks saanud, aga probleemid tekkisid akupaagiga. Akupaakide tellimisjärjekord oli tol ajastul aasta ja + ?aeg(eelmise ehitusbuumi aeg). Langes ära. Hakkasin netiavarustest uurima ja sattusin Stropuva peale. Oli teine suhteliselt uudne tolle aja kohta. Helistasin maaletoojale, tahtsin näha töötavat värki, käisime koos raamatupidajaga vaatamas, mõtlesin natuke, arvutasin keldri mõõtmetega, müügimehe jutt oli ilus, tarneaeg sobis(talveks soovisin sooja tuba edasisteks remanditöödeks) ja olime nõus. Jah, selle katlaga tahab korsten tihedamat harjaga läbitõmbamist kui tavalise(?) ahjuga. Puhastamine ole raske, vaid lihtsalt tuleb enda ja "raamatupidaja" jaoks kergeks teha. Mul on vist laisa jaapanlase mõtlemine, et kui ise ei viitsi teha, siis tuleb selle töö tegemine teha naise jaoks lihtsaks(loe eelmist kommentaari).
Kütmisest. Väga külmal perioodil(nädal aega -25*) oli ca 1,+ tsükkel ehk kui hommikul tegin, siis õhtul viskasin natuke juurde. Järgmine kütmine järgmisel hommikul. Tavaline kütmine oli 1,0 ehk hommikust järgmise hommikuni. Sügisel-kevadel 0,75 tsükkel ehk kui oli hommikul tehtud, siis järgmine õhtu sai järgmine küttekord. Praeguste ilmadega on olnud nii 0,75 kui ka 0,5 ehk kui hommikul tehtud, siis järgmine katlatäis hakatakse ülejärgmine hommik. Keskmiseks toatemperatuuriks nõuab "raamatupidaja ca 24* Celsiuse järgi.
Kütmise tehnoloogiast. Kütame katelt OMA(tegelikult raamatupidaja, mul mingi suurushullustus) metsast tehtud puudega. Kuna olen potentsiaalsele ämmale sunnitud tegema ca 50cm ahjupuid, siis toome sama pikkasid ka meie keldrisse. Katlasse panemiseks saen need pooleks. Olen teinud selleks rakise(pilt peaks olema siinses foorumis leitav). Põleb üks katlatäis ca 10-14 tundi. Kuna oleme raamatupidajaga mõlemad tervistkahjustavate eluviisidega(suitsetajad), toas suitsu ei tee, vaid käime keldris, siis tahes-tahtmata viskame pilgu peale ka katla termomeetrile ja kui on normaalne, siis teeme rahulikult rahupiipu. Katlasse puude panek võtab aega ca 5-10 minutit, pealt süütamine ja natuke aega ootamine, veendumaks, et hakkas korralikult põlema, võtab aega umbes samapalju. Need, kes räägivad, et ei viitsi enam katlakütjad olla, on lihtsalt laiskvorstid. Kui perearst paneb laiskadele diagnoosiks liikumisvaegus, siis need mugavuse harrastajad ostavad enda jaoks jõusaali kasutamise piletid, mis minu arvates on pere eelarve exceli tabelis mõtetu kuluartikkel. Loomulikult,ma saan aru, et kõigil ei ole võimalust oma metsast, oma vabast ajast, oma mugavuse hüvanguks.
Kokkuvõtteks, kui on huvi, võid tulla Märjamaale, näitan oma kütte süsteemi, võin rääkida nüanssidest, plussidest-miinustes,näed oma silmaga, varjama midagi ei hakka(ei ole Stropuvade müügimees), võin anda kontakte, kus kohast saab ca 350-400€ odavamalt kui meie riigi edasimüüjate käest jnejne ja kui käid läbi poest ja ostad midagi, mis päästab mu keelepaelad valla, siis juttu jätkub kauemaks.

[T25]

Urmas, ma ilmselt millalgi tulengi vaatama, enne kui lõplikult otsustan , milline katel paigaldada. Selge on see, et kui puidukatel panna, siis midagi stropuva laadset, kuigi on vist teisigi tootjaid ning Kalvis kirjutas, et on ka altpõlemisega katlaid, mis sarnase põhimõttega töötavad. Hind on ka mõistlik, leidsin läti lingi , kus see 40 kw stropuva sai 1000 euriga kätte ja pidi kütma 400 ruutu. Ma tõesti kartsin selle katlatüübi puhul pigitumist kõige rohkem. Ma mõtlesin, et kui pigi juba tekkinud on, siis lihtsalt harjaga läbi lükkamine seda enam lahti ei tee. Kuid lugesin siin teemadest, et on võimalik kasutada pigieemaldus pulbreid vms, mis pigi lahti võtavad ning siis saab harjaga kätte.

[Madis_]

15 ruumi kulus alumise korruse kütmiseks ning tõepoolest ahjuküttega olid soojad toad, kuid mõlemad köögid allkorrusel olid suhteliselt külmad.

Hakkab tulema. Nagu arvasin, et 10-15 rm ei saa olla sellise maja puhul 160 m2 küte. 25-30 juba hakkaks lubama.

[T25]

Nii, olen nüüd asju kaalunud küll niipidi ja naapidi. Lugenud võimalikult palju katelde kohta ning tee mis tahad, kui pellet välja arvata, on puidkatlaga majandamine ikkagi liiga tülikas teema , sõltumata katla tüübist. Vajavad tihedat puhastamist, nõgitavad, pigitavad ja tagatipuks tuleb neid ikkagi sättida ja kruttida pidavalt , et põlemine oleks korralik. Et siis kokkuvõttes olen ikkagi ringiga tagasi jõudnud ahjukütteni. Praegu elan ahjuküttega korteris ja ahjuga on ikka üllatavalt lihtne, sületäis alla , süütetablet halgude vahele , tikust tuld ning voodi peale vedelema. Pooleteist või paari tunni pärast roobiga lükkan korra läbi, et tukke poleks jäänud ning sulen ukse. Tehtud. Isegi kahe ahju kütmine ei ole võrreldes katlaga eriline probleem. Seega lasen korstna seguga ära renoveerida ja hakkan ahjumeistreid otsima.

[Urmas]

Nii, olen nüüd asju kaalunud küll niipidi ja naapidi. ....

Vau, millest selline planeedi Maa kliimasoojenemise põhimõtetele vastuvoolu ujumine? Kas sa õhu reostamise pärast "roheliste" kättemaksu ei karda? Äkki tulevad ja kambas pasandavad su korstna umbseks?
Tegelikult oled siinse foorumi arvamusi arvestades üks väheseid, kes ei ole arvestanud foorumlaste nõuandeid ja kui sa laisk ei ole, maja peab enam-vähem sooja, siis ahjuküte on ka tänapäeva millepärast viimase aja aktuaalseks muutunud probleemi puhul kriisolukorras ainuvõimalik variant talvel mitte surnuks külmuda. Ole valmis, et kriisiolukorra puhul(ma ei tea muidugi millisest kriisist meedia viimasel ajal räägib) kõik Õismäe, Lasnamäe, Mustmäe, Kristiine jnejne linnaosade elanikud tulevad sinu ahju äärde sooja. No kui mitte kõik, siis vähemalt minu eelmainitud piirkondades elavad sinu sugulased kohe kindlasti.
Väike OT. Käis meil hiljuti Päästeameti kontroll, korteris oli kõik korras ja eks nad olid kohustatud rääkima ka kriisiolukordadest. Küsiti, et mida teed kui tekib kriisiolukord? Püüdsin täpsustada, et mida tähendab kriisiolukord. Mainiti elektrienergiaga varustamise puudumist. Ütlesin, et lähen maale. Söögivarusid on? On, järgmise hooajani ja varude eest hoolitseb hoolitseb suveks maale "küüditatud" potentsiaalne ämm-äi. Tuli küsimus kiiritusreostuse kohta. Tegin suured silmad, sest isegi eelmise riigikorra ajal olid olemas tsiviikaitsepunkrid, mitte küll kogu tolleaegse ENSV elanike jaoks, aga midagi ikkagi. Vastasin eelmise riigikorra ajal kehtinud standardvastusena, et võtan valge lina ja hakkan vaikselt Viilumäe(kohalik surnuaed) poole minema.
T25, sul on viimane hetk varuda bensiini sae jaoks, sest kriisiolukord on tulemas ja maailmaturul nafta barreli hind on kiirel tõusuteel.
Kiirustage, seltsimehed, kiirustage!

[vennike]

Urmas, see stropuva variant selle meeldib, et väga kompaktne, vist hüdrofoor ja pump ainult vahele? Ja väikses majakeses nagu mul , isegi kui vahelagi osaliselt avatuks teisele korrusele jätta, ülemistesse nurkadesse vist väga soojus ei kipu? Moodulahi vist ka ei sobi, sest ta küll pikalt soojendab, aga kui väga hea soojustus pole, siiis peaks vist mingi lisaküte olema. Bensu asi, jama on küll, kui käsisaega pead metsa tegema kriisi ajal

[T25]

Maakoha üheks miinuseks ongi sagedased elektrikatkestused ja täiesti pealtnäha normaalsete ilmaolude korral. See jälle tähendab, et pelletikatel vms automatiseeritud lahendus vajab upse, akusid , lisagenekat jms vidinaid, mis kokkuvõttes ajavad asja keeruliseks. Siis veel oleks vaja internetti ja nutimobsi , et kogu seda asja kaugelt monitoorida ja näppida. See kriisi teema mul alateadvuses vaikselt kogu aeg tiksub, sest tõepoolest, kui ükskord tekib olukord, kus odavat vedelat fossiilkütust enam ei jätku piisavalt, siis on tegemist TEOTWAWKI-ga( the end of the world as we know it). Ma väga loodan, et minu eluajal see veel ei juhtu, kuid samas pole see ka välistatud.

[Madis_]

Aga huvitav tõesti, mida tõsises kriisiolukorras ette võetakse kui keset külma talve elekter kaob ja sajad tuhanded (ilmselt üle Eesti 500 000+) inimesed külma kätte jäävad. Kuhu nad paigutatakse?