Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[Walterscheid]

Minu loogika selline, et need siseruumide omad hapramast terasest, nagu kipsi kruvi. Õues vihma käes laud paisub ja tõmbab kruvi pooleks. Pole veel õigeid väistingimuste kruve testinud, kas seal on ainult korrosioonikaitse vahe või on terase vahe samuti.

[pikk88]

Vahepeal olen saanud isegi paar päeva tööd teha. Selle tulemusena sain endale eelmise nädalaga karkassi ehitamiseks 5x15 prussid hankida ning objektile vedada.
Õnnestus peale pikki otsinguid osta Hiinalinnast ühe umbkeelse vanamehe käest hoonele ka päris korralik metalluks mõõtudega 200x250. Müüja küll reklaamis seda tulekindla uksena, kuid selles osas on mul mõningaid kahtlusi. Minu teada peaks ju tulekindlatel ustel olema ka sellekohane märgistus peal ning vähemasti väljastpoolt peaks ustel ümberringi valts ulatuma servaga ka lengide peale? Sellel, mille mina ostsin, pole ühtegi kleepekat ega ka muud tähist ja ka tihendid ning muud ekstrad pole päris sellised nagu minu tühiste teadmiste järgi olema peaks. Valtsid ulatuvad küll lengide sees külgedel avast sissepoole ja uksepakk on roostevaba, kuid muidu on lengid parajad nikastused. Isegi mu korteriuksel on leng kokku keevitatud paksemast karprauast, kui antud isendil. Aga arvestades seda, et hoone ise on üleni puidust ja moodustab projekti järgi ühe tuletõkketsooni siis ei mängiks ka see erilist rolli, kui peale õnnetust uks üksinda püsti jääks seisma
Samuti leidsin lõpuks kopajuhi, kes tegi vundamendile tagasitäite ära ning jõudsin ka alumise vööprussi paika kruvida. Nüüd oleks vaid natuke paremaid ilmasid vaja, et asjaga jätkata ning hakata seinu püsti ajama.

Eelneva rangipainutusteema osas veel lisainfoks niipalju, et "komistasin" vahepeal ühe teenusepakkuja otsa ning uurisin palju maksaks 8mm rauast 20x20 rangide tegemine. Vastus oli, et 1.45.- pluss km. Kui maksta kohapeal sulas siis saaks kogu komplekti, 200 tk kätte 300 euroga. Mina maksin armatuuri eest 65€. See isepainutamine tasub rahalises mõttes ära küll.

[pikk88]

Kuivõrd eelmisel neljapäeval s.o. 26 septembril oli ilus ilm ja linnud laulsid täiest kõrist siis sai karkassi ehitamisega otsast pihta hakatud. Nädalavahetusega jõudsin ühe poole putka seinadest püsti ajada. Uste-akende augud jäid veel vormistada. Vaja veel kiiremas korras kanali seinad ka lõpuni täis valada, ennem kui külmad selga tulevad. Ülejäänud osaga jõuab sellel aastal niikaugele kui jõuab. Mingeid erilisi illusioone endale looma ei hakka, sest ega see üksinda ehitamine pole naljaasi.

[pikk88]

Täna oli igati aktiivne päev. Hommikul kell üheksa sõitsin sõiduauto järelkäruga Ropka betooni õuele, maksin poole kantmeetri betooni eest 43 euri ja sõitsin objektile oma kanali seinu valama. Kuigi Columbia kivi lehe peal kirjas olevate andmete järgi oleks pidanud mul kuluma lõpuni valamiseks veel 0,93 kanti betooni siis seekord usaldasin kõhutunnet ja see tasus ennast ära. Sellest kogusest tuli peaaegu välja. Paar auku jäid veel täis valada, kuid kui oleks terve kandi võtnud siis oleks see selgelt liiast olnud. Nüüd lähen ostan veel poest paar kotti segu ning teen käsitsi miksriga lõpuni.
Betooni toomise kohta veel niipalju, et kui võimalik, siis tasub see ise järelkäimine rahaliselt täitsa ära, arvestades seda, et poes maksab kott kuivbetooni ümmarguselt 3 eurot. Lisaks veel aeg, mis kulub käsitsi tegemisele. Minule tehti üsna paks segu. Nii, et segusõlmest kukkus auto kärusse ikka korralik hunnik, mis tuli hiljem labidaga kärus laiali ajada ja kohapeal pidin sinna vett lisaks panema ning kogu komplekti korraks segumasinast läbi laskma. Samas kulus kogu valamise peale aega ümmarguselt 1,5 tundi alates selles hetkest, kui seguhunnik peale sai võetud. Käsitsi tehes oleks kindlasti kauem aega läinud. Ja kui oleks olnud mingi mahuti kuhu sisse seda lasta kohe vedelamana siis oleks ilmselt veel kiiremini hakkama saanud. Hetkel vähemasti kogemus tulevikuks olemas.
Olin veel kahevahel, kas lasta sinna ka mingit külmaainet sisse segada, kuna väidetavalt lähemal ajal miinuskraadid tulekul. Kuid targemad nõuandjad teadsid rääkida, et juhul kui just peale valamist esimese 24 tunni jooksul temperatuur -5 peale ei kuku siis pole selleks ka mingit vajadust. See oli info mida ise netist leida ei suutnud. Ehk on tulevikus kellelegi abiks, sest ise oma peaga oletasin, et esimene nädal aega peale valamist peaks ikka temperatuur plussis olema, muidu läheb asi jamaks.

[ping]

Olin veel kahevahel, kas lasta sinna ka mingit külmaainet sisse segada, kuna väidetavalt lähemal ajal miinuskraadid tulekul. Kuid targemad nõuandjad teadsid rääkida, et juhul kui just peale valamist esimese 24 tunni jooksul temperatuur -5 peale ei kuku siis pole selleks ka mingit vajadust. See oli info mida ise netist leida ei suutnud. Ehk on tulevikus kellelegi abiks, sest ise oma peaga oletasin, et esimene nädal aega peale valamist peaks ikka temperatuur plussis olema, muidu läheb asi jamaks.

Betooni kivinemine on eksotermiline (soojust eraldav) reaktsioon. Külmaga (st väljas miinuskraadid) on mõistlik betoon isolatsiooniga kinni katta ja kontrolliks termomeeter sisse pista. Selle juures ei tohi unustada betooni veega hooldust. Külmatundlikkus oleneb ka detaili kujust ja asetusest.

Otsinguks märksõna "Talvine betoneerimine": https://www.google.com/search?q=talvine ... 41&dpr=0.9

https://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=82320

Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada kasvõi tavalisi sise/välis juhtmega õhutermomeetrit.
Mõned kõrijupid valamisel betooni sisse jätta ja pärast saab anduri kõrisse pista.
Enne kasutamist tasub termomeetrid ülekontrollida - andur (vihma)veetopsi ja tops sügavkülmikusse jäätuma. Kui siis jäätunud tops koos anduriga panna sulama, siis sulamise ajal (jää ja vee segus) peaks termomeeter nulli näitama. Kui näitab erinevat numbrit, siis saab seda erinevust hiljem parandustegurina kasutada.

[pikk88]

See jutt sai läbi loetud, kuid minu jaoks jäi too hetk natuke häguseks kui pikalt peale valamist peaks olema temperatuur üle nulli. Kas umbes nädal aega, kuni toimub oletuslikult betooni kuivamine, 28 päeva, kuni toimub betooni kivinemine või mõni muu aeg. Küsisin seda ka ühest tehasest ja seda ei osatud mulle telefonis hoobilt öelda, kuid lubati lahkesti selleks ajaks välja uurida kuni ma betooni ostma tulen. Sellepärast oligi minu jaoks kiireim ja usaldusväärseim lahendus helistada inimesele, kellel piisavalt praktilisi kogemusi betoneerimise osas. Kuna tema on kursis ka kõigega mis selle hoone ehituse juures toimub siis ei näe ma põhjust teda mitte usaldada
Üks jutt on see teooria ja tabelid mis netis üleval, teine asi on praktika. Nagu ma eelnevalt mainisin siis tabelite järgi oleks mul pidanud lisaks kuluma veel 0,93 kanti betooni, et plokid täis valada. Praktikas saan ümmarguselt 0,6 kandiga hakkama. Hinnavõrdlus taandub minu jaoks üldjuhul sellele, et mõnda asja on odavam ise teha, kuid mõnda asja on lihtsam sisse tellida ja see raha mujalt tagasi teenida. Kui oleks hakanud betooni hinda võrdlema ise kokku segatud kraamiga siis oleks see natuke tüsilik olnud kuna mul pole aia ääres ei liivahunnikut ega ka killustikuhunnikut. Ja investeerida nüüd poole kandi betooni valamiseks kõigepealt liivakoormasse ja siis killustikukoormasse... See tähendaks ju ümmarguselt 300€ investeeringut, pluss veel tsement vs 50€ valmis segu tarbeks. Need summad ei ole omavahel võrreldavad. Ainus millega seda minu meelest oleks võimalik võrrelda, ongi ju poes müüdav valmissegu...

[Küülaline]

Muidu huvitav jutt, aga selline mõõtühik, nagu Mpa kahandab firma usaldusväärsust kõvasti.

[aero]

Sinu jaoks on puuduv suurtäht räme viga aga paljud ei pane seda tähelegi.

[Urmas]

Sinu jaoks on puuduv suurtäht räme viga aga paljud ei pane seda tähelegi.

Kui seda mõõtühikut loeb mingi suvaline 6 klassilise haridusega külajorss, siis ei tema ehk ei jaga matsu, kuid ametlik firma ametlikku infot andes võiks olla siiski konkreetsem, sest sealt loevad infot ka teadlikumad.

[Küülaline]

Sinu jaoks on puuduv suurtäht räme viga

Seepärast see ongi räme viga, et paljud ei pane seda tähele.
Asjatundja, kes teab, et rõhu ühik on paskal [Pa] - lihtsalt EI SAA seda kogemata väikese tähega kirjutada.

[T25]

See oli info mida ise netist leida ei suutnud

Aga palun, eng tips forumist:
https://www.eng-tips.com/search.cfm?pid ... concreting

sealt leidsin ka viite mingile standardile:

http://www.sardiniaconcrete.com/concret ... reting.pdf

Enda valamised lõpetasin selleks aastaks ära, kuna ilmaolud on ikka juba kahtlase võitu.

[pikk88]

Paistab, et sellel aastal jääb talv vahele ning kohe peale sügist tuleb kevad. Seepärast pean tasapisi juba katuseehituse plaani. Katuseks tuleb põhimõtteliselt est-stein elegant plus katusekivi (vanem väljalase sellest mudelist. Praeguseks tootmisest juba maas.) Sarikad mõtlesin teha 5x15 prussidest, laetalad 5x20 prussidest. Hoone välimine laius on 6 meetrit ja kuna tahaks pööningut ka laoruumina kasutada siis mõtlesin piki hoonet ka ühe ematala laetalade alla paigaldada.
Katusekalle peaks tulema 45 kraadi ja hetkel on veel lahtiseid otsasid küllaga...
Esiteks räästa laius. Selle tahaks teha nii laia kui võimalik. See sõltub alustuseks sellest kui palju reaalselt kive jagub ning teiseks piirajaks on garaaziukse kõrgus. Ukse kõrguse tahaks teha 270cm. Siis jääb uksepealse silde kõrguseks vaid 30cm ülemise sidusprussini, mille peale hakkavad toetuma sarikad ja see piirab räästa laiust...
Teiseks mõttekohaks on nii roovi paksus, kui ka kinnitusvahendi pikkus. Aluskatet panna ei plaani, sest katuse kalle tuleb korralik ja pööning jääb igatepidi tuulduvaks. Kui nüüd sarika sammuks planeerida 60cm ja roovitus teha 5x5 reikadest, siis üldjuhul soovitatakse roov kinnitada 4x120 naeltega. Samas on küllalt ka neid inimesi, kes väidavad, et piisab ka 4x90 naeltest. Olen ka ise korduvalt näinud, kuidas plekk-katuse panekul kasutatakse Paslode'i naelapüssi ja need ju pikemaid naelu lasta ei võimalda? Lisaks pidi naelapüssi nael ka paremini sees püsima, kui käsitsi löödud nael, sest sellel on krassid sees aga tavaline nael on sile.
Viimasena liigub mõte juba ka lae soojustamise ümber. Lagi peaks tulema altpoolt ülespoole 8mm OSB, tolline laud 40cm sammuga ja soojustus talade vahele 20cm. Kõige ohutum oleks kasutada tavalist villa. Puistevilla paigaldada ei taha. Soovitatud on ka kergkruusa. See olevat samuti hea tulekindel materjal. Samuti ei roni sinna sisse igasugused närilised pesa tegema. Aga kergkruusa soojusjuhtivus on ligi kolm korda kehvem, kui villal. Ning lagi peaks olema ju korralikult soojustatud...

[ping]

Paistab, et ...
Aluskatet panna ei plaani, sest katuse kalle tuleb korralik ja pööning jääb igatepidi tuulduvaks. ...

Pane kohe aluskate paika, sest hiljem pööningul kaussidega/kiledega sahmerdamine on päris tüütu.
See mõnikümmend kokkuhoitud raha pole sääst, vaid koonerdamine tuleviku arvelt.

[rokikas]

Sarikad mõtlesin teha 5x15 prussidest, laetalad 5x20 prussidest. Hoone välimine laius on 6 meetrit ja kuna tahaks pööningut ka laoruumina kasutada siis mõtlesin piki hoonet ka ühe ematala laetalade alla paigaldada.

https://www.youtube.com/watch?v=0Y6n6kf7vdY
Lihtsalt ajaviiteks või nii.

Viimasena liigub mõte juba ka lae soojustamise ümber. Lagi peaks tulema altpoolt ülespoole 8mm OSB, tolline laud 40cm sammuga ja soojustus talade vahele 20cm. Kõige ohutum oleks kasutada tavalist villa. Puistevilla paigaldada ei taha. Soovitatud on ka kergkruusa. See olevat samuti hea tulekindel materjal. Samuti ei roni sinna sisse igasugused närilised pesa tegema. Aga kergkruusa soojusjuhtivus on ligi kolm korda kehvem, kui villal. Ning lagi peaks olema ju korralikult soojustatud...

Mis vahet on seal tulekindluse seisukohalt kas kergkruus, kivi või klaasvill vahelae peal? Kas ükski neist kustutab maja ära?

[pikk88]

Asi polegi kokku hoitud paarikümnes euros vaid pigem selles, et hetkel ei näe sellel aluskattel mingit mõtet(võimalik, et kogenematusest? Ja alati on võimalus, et mõtlen veel ümber) Ega see katus ju ladinal vett läbi laskma ei hakka. Tuttaval on täpselt samasugusest kivist tehtud väiksema kaldega täiskelp katus. Toiminud ilma igasuguse aluskatteta juba 20+ aastat. Teine tuttav paigaldab enda majale praegu kivikatust. Samuti ilma aluskatteta. Küll aga tekitab ehitamise käigus tulevaste põlvede elu lihtsustamiseks kohe võimaluse ühel ilusal päeval sarikate vahele tuuletõkke paigaldamiseks. Endal on olnud õuepeal kaks eestiaegse betoonkiviga kõrvalhoone katust ning kumbki pole tilkagi vett läbi lasknud. Nii, et milleks?

Rokika postitatud ajaviide on igati mõnus ajaviide. Ja kindlasti leiab sealt ka midagi õppida. Seda on alati mõnus vaadata, kuidas inimesed tööd teevad. Eriti veel siis kui nad teavad mida ja kuidas teha.
Tulekindlust ma taga ei ajagi. Pigem panustan sellele, et tulekahju kunagi üldse ei tekiks. Ja seda loomulikult, et üks pole teisest parem. Lihtsalt väike sõnastusprobleem

[ping]

Asi polegi kokku hoitud paarikümnes euros vaid pigem selles, et hetkel ei näe sellel aluskattel mingit mõtet(võimalik, et kogenematusest? ...

Katusekivi ei loeta ehitustehniliselt "katuse vett pidavaks kihiks".
Katusekivi peab kaitsma aluskatet (vett pidavat kihti) looduse kahjuliku mõjutuse (päike, lumi, rahe) eest.

Ehk kui katusel mõraneb näiteks 20 kivi, siis saab nõuda katusemüüjalt ainult kivide vahetust, mitte läbi sadanud vee poolt tekitatud kahjude hüvitamist. Ka kindlustus ei hüvita veekahjusid, kui on ehitatud mitte tootja poolt ettenähtud juhendeid järgides.

[pikk88]

Sattusin katusekivide paigaldusjuhendeid sirvima ja lugesin välja, et alla 20 kraadise katuse puhul on aluskate kohustuslik. Kui katus on järsema kaldenurgaga siis on see oma vaba valik. Hoone jälgimine, et kõik oleks korras(uksed-aknad terved, katus ühes tükis, korsten pühitud jne jne) peaks olema osa iga hooneomaniku päevaplaanist ja hetkeseisu järgi on ainus kindlustus, keda mingi õnnetusjuhtumi puhul sõimata, mina ise.
Kui nüüd karta, et mingil põhjusel hakkab katus aeg-ajal läbi tilkuma siis oleks vist kergkruus isegi ohutum laepeale paigaldada, kui vill. Ei lähe hallitama ja kuivab ka kordades paremini.

[Prill]

Väidetavalt eterniitkatuse puhul, ja ka kivikatuse korral, kus katusekattes on eriti palju lahtisi "vuuke" pidavat tuisu korral lumi pööningule hangesid tekitama. Olen ise kogenud kus paneelika ebatihedalt sulguva akna praost võib tuppa üllatvalt suure hange tekitada.
Arvatavalt ka nende aluskatteta eterniit ja kivikatuste puhul tekib pööningule aegajalt hangesid ja nende sulamisel imbub sulavesi laekonstruktsiooni ning soojustusse. Ju see sulavesi tuppa ei ulatu ning tuulduva pööningu korral tuuldub-kuivab kahjudeta ning enamik majaomanikke isegi ei tarvitse teada neist pööninguhangedest, sest pööningule pole liiga tihti asja.
Tugeva tuule ja tormiga võib ka vihm katustpidi ülespoole voolata ja sedasi pööningule pääseda, jällegi suured tormid on harvad nähtused ja sedasi pööningule sattunud veekogus ei tarvitse siseruumidesse märkamiseks ulatuda.
Samas tänapäeval ollakse ka soojustuse märgumise suhtes hellad, sest märgunud soojustus ei pea hästi sooja ning mitmed villad kipuvad märgumise all ka kuju muutma ehk kokku vajuma, mis omakorda soojapidavusele kasuks ei tule.

Muidu tänapäeval katuse aluskate on suuresti ka ehituse ajalistel põhjustel, kus ehitusgraafikud on pingelised ning kui maja katuse alla ehk veekindlaks saab võimaldab see paljude töödega edasi minna, muidu peaks kõik need soojustajad, siseviimistluse ja paljud teised spetsialistid ootama katusekatte firma taga, kes omakorda võib hädas olla oma töögraafikutega, mis lisaks sõltuvad veel ilmataadist. Kui katusekonstruktsioon valmis ja suhteliselt kiirelt paigaldatav aluskate muudab ehitise taeva poolt veekindlaks, võib neid katuseplekke ja kive stressivabalt järgnevate kuude jooksul paigaldada.

On õnnestunud näha eelmise buumiaja müügiks tehtud kivikatusega palkmaja, kus selle ostnud omanik mõni aastat hiljem ladus ilusa nädalavahetusega talgu korras kivid maha ja paigaldas aluskatte ning kivid tagasi. Mis häda seda tegema sundis paraku küll ei tea.

On veel tutvusringis kogemus, kus suur torm murdis puult oksi, mis mitte isegi otse lähedalt puult suutsid tormiga lennutada horisontaalselt vastu katust kineetilise energiaga, mis katuseplekki augud tekitas. Peremees oli tormikahjude kontrolli järel rahulik, katuses olid küll augud aga aluskate pidavat terve olema, elamisele veekahjude ohtu ei ole ning las kindlustus tegeleb katkise plekiga.

Ma ise ei aluskatte arvelt ei koonerdaks, kui just päris kuuri-saraga tegemist pole.

[pikk88]

Mul on olnud keset hoovi vana sõjaaegne? esimese vabariigi ajal toodetud katusekividega kaetud sara. Umbes 5x15m mõõtudega. Aastas läks umbes 3-4 kivi katki, kuid kordades suurem kogus lund (ja ilmselt ka vett) sattus pööningule avatud räästaalustest ning oma aja ära elanud otsaseina laudisest, millel olid suured praod sees. Ja neid hädasid poleks likvideerinud mitte mingisugune aluskate. Katki läinud kivid probleeme ei tekitanud, sest need said avastatud paari päeva jooksul ning ega meil nüüd kõik päevad ka sajused pole. Praegu on hoovipeal paar aastat olnud 4x5m varjualune samade kividega katus peal. Samuti ilma igasuguse aluskatteta. Siiani on katki läinud üks kivi. Sisse ei tuiska midagi. Kuivõrd katusealune on avatud, ilma vahelaeta, siis on suurepäraselt näha, kui kusagilt oleks vett sisse tulnud. Katus on ehitatud risti valitsevate tuulesuunadega. Ma ei nimetaks seda koonerdamiseks vaid tõesti ei näe mitte mingit vajadust selle paigaldamiseks. Eluhoonega oleks ilmselt teine lugu, sinna paigaldaks selle aluskatte küll, sest alustuseks juba siseviimistlus kordades väärtuslikum, kui kui kõrvalhoone oma.

[Crown]

Katuse aluskate on nagu auto airbäg.
Seda küll ei kasuta tihti kuid jube hea on selle olemasolu kui seda vaja läheb.
Samamoodi on ka turvavööga, ma ju ei plaani avariid teha kuid vöö panen peale kui sõitu alustan.
Miks siis peaks aluskatte jätma panemata?

[pikk88]

Võrdlus airbagiga on natuke kohatu. Turvavarustust kasutan ma ikkagi esmajärjekorras seetõttu, et kardan teise autoga liikuvat joobarit, kes oma võimeid üle hindab. Ise olen oma võimetes kindel. Sõidan kaine peaga ja kiirust ei ületa. Turvavööst oleks rohkem kui küllalt.
See oht jääb paraku kõigi katuste puhul, et kusagilt midagi laseb läbi. Ja seda ohtu ei likvideeri paraku ka aluskate. Küllalt siin lugenud neid jutte, kuidas aluskate lekib. Kuivõrd tegemist kõrvalhoonega millel korralikult ventileeritav pööning siis vähemasti hetkel ei näe selleks mingit vajadust. Kivikatusel pole ju ka sellist kondentsvee ohtu varitsemas nagu seda on pleki puhul. Võimalik, et kui suvel tegudele jõuan ja kusagilt odava raha eest ka aluskatte saan siis paigaldan selle, kuid hetkel ei näe selleks mingit vajadust. See on see risk mille olen nõus hetkel võtma, täpselt nagu autosõidul ei saa välistada seda, et metsavahel jookseb sulle viimasel hetkel täiskasvanud põder sarvedega esiklaasi ning siis ei pruugi ka airbäg päästa...

[pikk88]

Vahemärkusena kirjutan üles, et õnnestus hankida endale tuleviku tarbeks umbes 150 šamottkivi (pärinevad iidsest nõukaajast) ja plekkahju kest.

[rokikas]

õnnestus hankida endale tuleviku tarbeks umbes 150 šamottkivi (pärinevad iidsest nõukaajast)

Millise markeeringuga? Osad kõlbavad ahjus kasutada aga osad ei kõlba!

[pikk88]

Vot seda ei taipanud vaadata, sest eeldasin oma lolli peaga, et minu vajadused rahuldavad nad igaljuhul ära. Plaan nad esmajärjekorras nö välikaminalaadsesse toodangusse paigaldada aga vaatan kindlasti lähemal ajal järele. Saab ise ka targemaks, et kas sobivad ahju ka või mitte.

[pikk88]

Lõppudelõppudelõpuks jõudsin varasalvest läbi käia ja kivide markeeringust pildi teha . Ootan nüüd teadjamate inimeste kommentaare, kui ämbrisse ma oma tehinguga kukkusin