sissesõidutee

[karukusti]

Tervist, plaanis jupike sissesõidu teed ehitada ja küsiks kas ja mis ja kuidas-esmalt muidugi koorida, aga edasi? Sõber tegi nii et kooris ära, siis geotekstiil alla purustatud kruus peale ja kõik. Kas jääb pidama sedasi? Paar aastat on olnud ja siiamaani on tee hea!

[Urmas]

Aga kui sõbra teel on paari aasta pärast puuks ja sa oled tuginenud tema kogemustele, mis siis saab? Või, kas tema ja sinu sissesõidutee nn geoloogiline alusmaterjal on 1:1-le?
Näide mõtteaineks. Ühe maja täiskeldri viimistlemisel küsisin tellija käest, et kuidas sa said sellise koha peale täiskeldri teha, sest siinkandis ju ümberringi paas suhteliselt maapinna lähedal, siis vastati, et selle maja koha peal oli olnud puhas kruus. Aga ta näitas majast ca 300-400m eemal olnud paepaljandikule ja arvas, sinna täiskeldriga maja ehitamine oleks tunduvalt kallimaks läinud.

[karukusti]

Aga kui sõbra teel on paari aasta pärast puuks ja sa oled tuginenud tema kogemustele, mis siis saab? Või, kas tema ja sinu sissesõidutee nn geoloogiline alusmaterjal on 1:1-le?
Näide mõtteaineks. Ühe maja täiskeldri viimistlemisel küsisin tellija käest, et kuidas sa said sellise koha peale täiskeldri teha, sest siinkandis ju ümberringi paas suhteliselt maapinna lähedal, siis vastati, et selle maja koha peal oli olnud puhas kruus. Aga ta näitas majast ca 300-400m eemal olnud paepaljandikule ja arvas, sinna täiskeldriga maja ehitamine oleks tunduvalt kallimaks läinud.

meie majade vahe samuti 300-400 meetrit alusmaterjal tundub sama olevat, olin tal ise abis, vedasin kooritud mulda kopa alt minema.

[derD]

https://www.pytitalu.ee/toode/pinnase-t ... -ak-ankur/
selline variant ka olemas

[Urmas]

meie majade vahe samuti 300-400 meetrit alusmaterjal tundub sama olevat, olin tal ise abis, vedasin kooritud mulda kopa alt minema.

Tundub või on? Eks ole mindki see peetunne vahetevahel alt vedanud ja pärast asi lohkus. Loe uuesti ja mõttega minu eelmise kommentaari mõtet! Sa vist ei saanud aru. Eesti ei nagu Lääne-Sahara, mille pindalast 70% moodustab stabiilne liivapinnas, kus kõrbes ühes kohas kaevates ja seejärel 200km eemal kaevataes on ikka seesama liiv ka 5m sügavusel.
Ma usun, et see tee ei laguneks ära kui aluspinnaks oleks nagu ühte Märjamaa serva ehitatud maja, kus vundamendi valamiseks kooriti ära vaid 20+cm mulda ja saalungite jaoks ei taotud maase mitte vajasid vaid puuriti auke ankrute jaoks.
Mis või kes keelab sul rendist võtta nädalavahetuseks pinnasepuuri, Maximast mõned õlled ja oma raha kokkuhoiu mõttes puurida mõned augud ning vaadata, milline pinnas tuleb välja tuleviku sissesõidutee asukoha ca 50cm sügavuselt või sügavamalt?

[karukusti]

meie majade vahe samuti 300-400 meetrit alusmaterjal tundub sama olevat, olin tal ise abis, vedasin kooritud mulda kopa alt minema.

Tundub või on? Eks ole mindki see peetunne vahetevahel alt vedanud ja pärast asi lohkus. Loe uuesti ja mõttega minu eelmise kommentaari mõtet! Sa vist ei saanud aru. Eesti ei nagu Lääne-Sahara, mille pindalast 70% moodustab stabiilne liivapinnas, kus kõrbes ühes kohas kaevates ja seejärel 200km eemal kaevataes on ikka seesama liiv ka 5m sügavusel.
Ma usun, et see tee ei laguneks ära kui aluspinnaks oleks nagu ühte Märjamaa serva ehitatud maja, kus vundamendi valamiseks kooriti ära vaid 20+cm mulda ja saalungite jaoks ei taotud maase mitte vajasid vaid puuriti auke ankrute jaoks.
Mis või kes keelab sul rendist võtta nädalavahetuseks pinnasepuuri, Maximast mõned õlled ja oma raha kokkuhoiu mõttes puurida mõned augud ning vaadata, milline pinnas tuleb välja tuleviku sissesõidutee asukoha ca 50cm sügavuselt või sügavamalt?

ei ole asi nii hull ka nagu mulle siin selgeks üritate teha, rääkisin ühe tee ehitajaga-vastus oli selline et kui valdavalt vaid sõiduautod kasutavad teed, pole mõtet killustikuga üldse jandama hakata ja kestab geotekstiili ja kruusaga ka väga hästi.

[Prill]

Ühe majapidamise sissesõidutee ei tohiks olla raketiteadus, enamik talude teid on aastakümnetega kujundatud, enamusel pole mingit koorimistki tehtud, hobese-vankriga täideti pehmemaid kohti, kolhoosi aegu haltuura korras kalluriga koorem kruusa jne, iga põlvkond on hoidnud tee sõidetavana.
Ise pealmise kihi teeks ikkagi killustikuga, peaks parem saama. Endal on sadakond meetrit saja aastast teed ja lappinud jooksvalt tekkivaid auke kruusaga, ka suurem osa mineraalset ehitusprahti aukudesse ära mahutanud, naaber samamoodi iga paari-kolme aasta tagant auke silunud, kuni ühel aastal tellis suurema fraktsioonilist killustiku, mille teele laotas - mina käin ikka kevadeti oma kruusas suuremaid lompe silumas, temal 5 aasta jooksul auke pole tekkinud.
Kruusateel ikkagi sõidukiratas märjaga pritsib peenema liiva fraktsiooni teelt ära, tekib lohk-lomp ja aina enam ning kiiremini hakkab materjali teepinnalt eemalduma, kuni klassikaline kruusatee tahab iga kevade järel teehöövliga silumist ning aegajalt kruusa lisamist. Sissesõidutee liikluskoormus on oluliselt väiksem ja kulub aastaid enne, kui päris raputavaks muutub aga see siiski juhtub varem-hiljem.
Jämedam killustik sedasi ei käitu ja märjaga määrib vähem autot ka võrreldes kruusateega, tolmavad paraku mõlemad, samas sissesõiduteel kiirused pigem tagasihoidlikud ja suuri tolmupilvi üles ei saa.

[Urmas]

Ühe majapidamise sissesõidutee ei tohiks olla raketiteadus, enamik talude teid on aastakümnetega kujundatud, enamusel pole mingit koorimistki tehtud, hobese-vankriga täideti pehmemaid kohti, kolhoosi aegu haltuura korras kalluriga koorem kruusa jne, iga põlvkond on hoidnud tee sõidetavana.

Loomulikult ei ole raketiteadus,aga ikkagi, tere tulemast tänapäeva! Tänapäeval võiks nagu ära unustada tolleaegsete transpordivahendite teljekoormused jms näitajad. Kuidas puutub teemasse taluteede kujundus? Uut teed tahetakse teha! Kui vanasti võis hobese-vankriga mõningaid pehmemaid kohti läbida, siis tänapäeval saadab prügifirma Keskkonnateenused tühiarve selle eest, et nende auto ei saanud prügikasti juurde sõita, sest 26 kogutonnise auto(teljekoormus jääks 10 tonni piiresse) oleks võinud teele kinni jääda. https://www.facebook.com/groups/1080009 ... 792855266/ Ja selle arve nad võivad saata ka ainult autojuhi arvamuse alusel. Et sa teaksid, siis hajaasustuses on samuti prügikasti tühejndamise teenus tehtud elanike jaoks kohustuslikuks, koguneb sul sodi või mitte, auto tuleb regulaarselt ikkagi. Ja hajaasustuses ei pruugi prügikasti veeretamine suure tee äärde, kuhu prügiauto kinni ei jää, piirduda 10-50 meetriga.
PS. Vaidluste ennetamiseks annan teada, et olen teadlik ka võimalustest hajaasustuses prügiveo teenustest loobumiseks.

[val]

...Sõber tegi nii et kooris ära, siis geotekstiil alla purustatud kruus peale ja kõik. Kas jääb pidama sedasi? Paar aastat on olnud ja siiamaani on tee hea!

Kui raskeveokite jaoks ei tee ja tingimused "normaalsed", siis ei ole geotekstiil vajalik.

[ping]

Killustiku peal ei saa ju keegi sõita. Purustatud kruus tuleb panna pealiskihiks (vähemalt 10 cm) või veel parem- freesasfalt.

Mina rumal ei usu sellist juttu (vaatamata killumüüjate lobile) ja olen just autotee ja parkimiskohad teinud jämedast (32-64) killustikust.
Pole lompe ega pori. Talvel pole nii libe kui jäätunud kruusa peal ja kevadel sulab päikselise päevaga kuivaks.
Päris ukse ette, kus ka jala käiakse, sai koorem peenemat fraktsiooni (16-32) ka peale laotatud.

[pikk88]

Mul samuti ühe uskumatuna tehtud sissesõidutee killustikust. Teejupp sai rajatud otse põlluservale, kus varem asusid kartulikuhjad. Alla läks koorem kruusa, peale koorem 16-32 killustikku. Ei toimunud mingisugust kallete andmist ega rullimist. Teed kasutatud praeguseks seitse aastat ja kõik ok. Järelikult oli siis algaja õnn, et sattus olema hea aluspinnas ja kuiv kant. Muidu oleks praeguseks juba ammu sinna teepeale ära uppunud...

[ping]

Usku on raske muuta. Aitab, kui vibrorulliga kinni lasta, ilma selleta ei kõlba kuidagi. Kui kinni rullinud pole, siis ma ei usu, et üldse oled 32-64 otsas ukerdanud. Nii, et täielik usuteema. .

Teeehitajad teevad nii kohaliku tähtsusega kruusatee puhul:
-koorivad kuni mineraalse aluseni puhtaks,
-alla purustamata kruus, liiv, aheraine või mida iganes mineraalset,
-siis 10 cm 16-32 killustikku,
-peale 10 cm purustatud kruusa.
Kõik kihid rullitakse eraldi üle.

Avalike (kiir)teede teeehituse norme oskan ma ka ise lugeda.

See pole mitte "pime usk" vaid aastatepikkune isiklik kogemus, mitmes elamises.
Praegune sissesõit on mul ca 100m "avalikku kruusateed" (naabritega ühiskasutuses), mida vaatamata järjekindlale hööveldamisele, enamus aega 1 käiguga sirgelt läbi sõita ei saa. Tihedalt löökauke ja loike täis.
Oma valduses on mul tee (32-64) ja seda sõidan 2 käiguga, kuigi ma seda kunagi hööveldanud ei ole. Kopp silus sahaga ainult, kui maha laotas.
Laste jalgrattaga on muidugi paha jämeda killu peal sõita ja tuleb serva hoida, aga suure rattaga sõidan küll.

[Urmas]

Kui raskeveokite jaoks ei tee ja tingimused "normaalsed", siis ei ole geotekstiil vajalik.

Esitaks uuesti oma mõtteavalduse prügiautode regulaarse sissesõiduteel sõitmise kohta- kas prügiveoautod kuuluvad sõiduautode või raskeveokite kategooriasse? Idee järgi käib prügiauto vähemalt 1x, kui mitte 2x kuus. Ise mõtleks rohkem 10+ aasta perspektiivis, mitte, et 2-5 aasta jooksul ei ole ehku peale tehtuga midagi juhtunud.
Ma ei tea miks, aga ikkagi jääks arvamuse juurde, et sissesõidutee ehitus ei sama, mis toa seina värvimine või tapeetimine, et kui 3-4 aasta pärast ära tüütab, värvime üle või kisume vana tapeedi maha ja paneme uue.
Ärge arvake, et ma ei oska vahet teha ajutisel ja sellel, mis võiks vastu pidada natuke kauem ja tehtud kvaliteetsemalt. Aga noh, pole midagi igavikulisemat kui ajutiseks tehtu!

[Prill]

Esitaks uuesti oma mõtteavalduse prügiautode regulaarse sissesõiduteel sõitmise kohta- kas prügiveoautod kuuluvad sõiduautode või raskeveokite kategooriasse?

Sõidukite teljekoormus on ainult üks nüanss, mis teedele mõjub. Palju olulisem, kui üksikud raskesõidukid on pidev, ka mõõdukas koormus. Näiteks sildadel on oma kandevõime, ometi veetakse vajadusel erakorraliselt üle sildade ka oluliselt raskemaid koormaid - üks on projekteeritud liikluskoormus, teine kandekoormus, kus sild kannatab lühikeseks ajaks oluliselt suuremat koormust, aga igapäevane suurem koormus viiks silla kiire lagunemiseni-kandevõime kaotuseni.
Heaks näiteks on ka kergliiklusteed, mille konstruktsioon ei ole üldse sõidukitele mõeldud (õhem asfalt jt kihid), ometi nende kergliiklusteede hooldus käib tehnikaga, mõnel juhul ka rasketehnikaga nagu suured traktorid, veokid. Ometi on suur vahe, kas ööpäevas sõidab kergliiklusteel 1x see raskeveok või 2000x.

Veokijuhid risti ette ei löö, oled ehk ise ehitusplatsidel näinud kuidas koormad tuuakse kohale seda teed pidi, mis kasutada on ja mõnikord ka ei ole, kui alus enam veokit ei kanna, koorem killustikku ja ehitus objektil jätkub.
Prügiveo teemaga on mul endal veits hell kogemus, kus suure tee pealt majani on sadakond meetrit minu sissesõiduteed. Üle 10 aasta sai prügiveoauto konteineri tühjendatud maja juures, kuni tehti muudatus, kus nemad enam minu maja juurde ei sõida ja pean konteineri tühjendamiseks suure tee äärde viima. Sai igati vastu punnitud aga ikka tehti suure tee pealt telefoniga pilt - kliendi konteiner puudu ja tühiarve mulle. Muudatuse põhjuseks olevat, et neil tööjõupuudus ja varasema 2 mehega prügiautol ajavad läbi ühe mehega ja seepärast nad enam ei saa igale poole kliendi väravasse kohale sõites graafikus püsida. Lisaks juhiti tähelepanu lepingupunktile, kus tupikteed nagu minu sissesõidutee on, selle lõpus peab olema vähemalt 25 meetrise raadiusega ümberpööramise koht prügiautole - mul seda ümberpööramiseplatsi tõepoolest ei ole, suviti poleks probleemi, mahuks ka muru peal pöörama aga pehmemal ajal keerulisem ja lumisel talvel ma sellist ala puhastada vist ka ei jaksaks-viitsiks.
Tõsi on, et see kümmekond aastat prügiauto tagurdas see sada meetrit täitsa sirget teed pidi mu prügikastini.
Kusjuures linnas näen prügiautode poolt suurepärast tagurdamisoskust, kus kitsastes oludes manööverdatakse slaalomit parkivate autode vahelt, sisesõudes-kangialustes kenasti prügikonteinerini.
Tee läbivajumisega pole mingit probleemi olnud, kui kuskil lohk-lomp tekkinud olen selle ära lappinud - ei meeldi endalegi mööda kuumaastikku koju liigelda.
Nii vedingi oma täis konteinerit 2x kuus tühjendamiseks suure tee äärde, loo püandiks on, et neil on juba mitu aastat prügiautot opereerimas taas 2 meest
Linnamajades vast rohkem rahvast ja suudavad prügifirma diktaadile vastu seista, muidugi prügikastid ka suuremad, mida ei jaksaks elanikud inimjõuga tänava äärde tühjendamiseks vedada. Kuigi välismaa filmidest tähele pannud, et seal ka tihti prügipäevad, kus elanikud kuhjavad oma prügikotid tänavale, kus tänaval veereva prügiauto operaator need käsitsi kasti loobib.

[val]

...Ma ei tea miks, aga ikkagi jääks arvamuse juurde, et sissesõidutee ehitus ei sama, mis toa seina värvimine või tapeetimine, et kui 3-4 aasta pärast ära tüütab, värvime üle või kisume vana tapeedi maha ja paneme uue.

Kas geotekstiil igaks-juhuks maha pannes tagab pikaealisuse ? Ma arvan, et tekstiilist on olulisemaid aspekte. Kui keegi teab mis teeb, siis ma saan aru, aga plastikut igaks-juhuks maha matta ei tundu mõistlik.