aiatee ja parkimine

[Lainelaudur]

leidsin netist väga huvitava aiatee ja auto jaoks, ei tea, kes Eestis võib selliseid asju teha ja kuidas ta meie oludes kestab?
https://www.youtube.com/watch?v=DtpENNZazvI&t=49s

[RaJy]

Betoonist teid on ennegi rajatud. Saksamaal eelmise sajandi kolmekümnendatel olid vist kõik kiirteed betoonist. Meil Peterburi maantee üks lõik aluspõhi siiani alates eelmise sajandi neljakümnendate teisest poolest. Uuematest on paar aastat vana Paldiski maantee katsejupp Tallinna sissesõidul.

[RaJy]

Kusjuures olen oma sissesõidu peale mõeldes midagi taolist mõelnud, aga kuskohast saaks selliseid vorme? Ise teha on võimalik, aga töömahukas.

[Lainelaudur]

uurisin, vorme on võimalik netist tellida

[RaJy]

uurisin, vorme on võimalik netist tellida

Mingit linki ei raatsi panna?

[Prill]

Sellised betoonist sillutised, eriti majade sissesõiduteed on vist USA-s väga levinud, kas kõikides osariikides seda ei tea.
Kunagi jäi mulje, et kuumades osariikides eelistatakse maja juures betoonvalu sillutist, sest need asfaltkattega võrreldes päikese käes ei sula, kleepu ega haise.
Külmades vööndites tuleks jälgida võimalikku külmakerkeohtu, ja vastavaid vuuke, et tee ära ei murduks.
Asfaltkattega või laotud kivisillutisega väiksem aluspinna pinna liikumine ei ole probleem. Klassikalise kivisillutise pluss on, et vajadusel mõne trassi või kaabli vedamiseks saab sillutise suurema kuluta eemaldada ja tagasi laduda, asfalt- või betoonkatte kohal tuleb katend lõhkuda-utiliseerida ja pärast uus osta taastamiseks.
Ka võimalike vigade või vigastuste korral on laotud kivi korral kergem puuduseid kõrvaldada, näiteks ära vajunud koht üles võtta, täita-tihendada ning kivi tagasi laduda. Vajunud, mõranenud betooni või asfaldi korral on see komplitseeritum.
Hinna komponenti ei oska kommenteerida, kas betoonvalu tuleb odavam, kui sillutiskivid, küll vist betoonvalu tegemine ehituse mõttes on ilmastikukriitilisem, värskelt valu tuleks sademete kasside-koere ja kahejalgsete eest kivinemiseni kaitsta.

Muidu kompromissvariandina, kunagi hangeldati nende sillutiskivi vormidega ka, kus pimedatel talveõhtutel võib soojemas keldris-garaažis betooniga mökerdada ja sillutiskive vormide abil valmistada ning soojemal ajal omatoodang õues teeks laduda - kui on eriti vastapandamatu ja kange tahtmine ikkagi betooniseguga ise jännata

[RaJy]

Sellised betoonist sillutised, eriti majade sissesõiduteed on vist USA-s väga levinud, kas kõikides osariikides seda ei tea.
Kunagi jäi mulje, et kuumades osariikides eelistatakse maja juures betoonvalu sillutist, sest need asfaltkattega võrreldes päikese käes ei sula, kleepu ega haise.
Külmades vööndites tuleks jälgida võimalikku külmakerkeohtu, ja vastavaid vuuke, et tee ära ei murduks.
Asfaltkattega või laotud kivisillutisega väiksem aluspinna pinna liikumine ei ole probleem. Klassikalise kivisillutise pluss on, et vajadusel mõne trassi või kaabli vedamiseks saab sillutise suurema kuluta eemaldada ja tagasi laduda, asfalt- või betoonkatte kohal tuleb katend lõhkuda-utiliseerida ja pärast uus osta taastamiseks.
Ka võimalike vigade või vigastuste korral on laotud kivi korral kergem puuduseid kõrvaldada, näiteks ära vajunud koht üles võtta, täita-tihendada ning kivi tagasi laduda. Vajunud, mõranenud betooni või asfaldi korral on see komplitseeritum.
Hinna komponenti ei oska kommenteerida, kas betoonvalu tuleb odavam, kui sillutiskivid, küll vist betoonvalu tegemine ehituse mõttes on ilmastikukriitilisem, värskelt valu tuleks sademete kasside-koere ja kahejalgsete eest kivinemiseni kaitsta.

Muidu kompromissvariandina, kunagi hangeldati nende sillutiskivi vormidega ka, kus pimedatel talveõhtutel võib soojemas keldris-garaažis betooniga mökerdada ja sillutiskive vormide abil valmistada ning soojemal ajal omatoodang õues teeks laduda - kui on eriti vastapandamatu ja kange tahtmine ikkagi betooniseguga ise jännata

Betoonteid on rajatud ka muutliku ilmaga riikides. K. a. Eestis. Ja seda väga edukalt. Sillutuskivide vorme on ka praegu võimalik osta - ma millegipärast arvan, et ka tehased kasutavad vorme - lihtsalt suuremas koguses mis võimaldab hinda allapoole tuua kui 1-2 vormiga nikerdajal. Talvel keldris valada? - aga miks mitte suvel aianurgas.
Minu küsimus oli ajendatud pigem sellest esimeses postituses olnud videost - mitte ei olnud täisvorm vaid pigem šabloon millega värskele betoonile jäljend teha. Tee jagaks vastavalt jäljendile deformatsioonivuukidega osadeks mis peaks mõranemise välistama. Valan ise kuna suurem osa materjali omal olemas. No umbes sama miks ma ei osta turult maasikat vaid kasvatan oma aias need mõned kilod ise - no olen selline isetegija.

[Prill]

Hindadest saab aimu:
https://www.decorativeconcrete-europe.c ... ncrete?p=2

[RaJy]

Hindadest saab aimu:
https://www.decorativeconcrete-europe.c ... ncrete?p=2

160€ eest olen nõus ise nikerdama.

[Prill]

Hindadest saab aimu:
https://www.decorativeconcrete-europe.c ... ncrete?p=2

160€ eest olen nõus ise nikerdama.

Anna minna, hoia meid ka kursis, kuidas kujunes, kaua aega kulus, vaeva-raha, kas tulemusega rahul ning kas esines tehnoloogiast tulenevaid probleeme.

Kindlasti ei ole see võimatu tehnoloogia aga nagu näha töövahendite maksumusest, ühekordseks üritamiseks mitte kõige odavam mõte, eriti kui videotes jääb mulje, kus neid silikonn-kummi jäljendeid oleks vaja vähemalt 2-3 tk. Samas internetist jäi silma ka vastava rulliga mustri kandmine betoonile, mis peaks palju jõudsam olema.
Lisaks tundub lisaks matriitsidele veel toonimispulbrid, kamaluga muid silujaid-tööriistu ning nagu mitmete muude töödega on igal tehnoloogial omad nipid-nüansid, kus reklaamvideost paistab proffide käes töö lendlevat, ise hakkad tegema on nokk kinni-saba lahti, õige tulemus ei taha kuidagi tulla, ammuilmagi lihtsalt ja kas lõpuks ebakvaliteetse tööga ise rahul olla saab.
Võimatuid asju ei ole, piisava aja, proovimise-õppimise korral on kindlasti paljud asjad tehtavad.

Mis veel antud tehnoloogia puhul ja laiemalt betooni kasutamisel teede-platside ehitamisel ettevaatlikuks teeb - miks seda meil tehnoloogiana ei kasutata, kas ükski ärimees, arendaja pole avastanud head, tootlikku konkurentsivõimelist tehnoloogiat, või on kuskil konks, miks meil see levinud ei ole.
Kui jätame Eesti kõrvale, mine tea kohalikud matsid ehk ei küünigi betoontööde kõrgete kunstideni, kas on ehk meie naabrite juures antud tehnoloogia laialt kasutuses, Venemaal, Lätis-Leedus-Poolas, Soome-Rootsi-Norra - teab keegi kosta, kas seal on antud tehnloogia kasutuses - juhul, kui ei ole, kerkib sama küsimus - miks, kas nemad ka ei küüni või on kuskil konks, kas tehnoloogiast tulenev või hinna konkurentsivõime poolelt.
Olenemata, mis põhjuseks on, kas isetehes, see põhjus lakkab.

Vaatamata mu pessimismile - hoia meid ikkagi kursis

[aero]

Armatuuri nad sisse ei pannud, deformatsioonivuuke ei teinud. Ju siis UK-s pole vaja külmumise pärast pabistada ja loodavad, et praguneb (kui üldse) siis mööda matriitsiga vajutatud jooni. Vaja tuua segumasin, kuivbetoon või tsement ja liiv. Transpordikulude mõttes kindlasti mõistlik. Soojas kliimas, väikeses kinnises hoovis - miks mitte. UK-s on üldiselt kõrged aiad ja müürid. Koerad üle ei saa, kassid ei tee sügavaid jälgi.

Meie kliimas mina küll ei riskiks nii suurt pinda monoliitselt valada. Meie plaatvundamendid on palju paksemad, armeeritud, soe maja peal, külgedelt soojustatud... Kindlasti tuleks jagada pind vuukidega väiksemateks plaatideks ja kui plaan autoga peal sõita siis kindlasti armatuur sisse. Kõik see teeb töö tunduvalt keerulisemaks paraku.

[Lainelaudur]

https://shop.mycona.ru/crushed-stone-catalog/
mina leidsin vene omad

[Lainelaudur]

venemaalt tellides tuleb küll toll juurde, aga see pole nii suur väljaminek

[aero]

Mitte toll vaid impordimaksud. Sisuliselt km.

[RaJy]

Mitte toll vaid impordimaksud. Sisuliselt km.

MTA andmetel võivad impordimaksud sisaldada nii tolli,- käibe- kui ka aktsiisimaksu. Sõltuvalt kaubast ja kauba väärtusest. Alla 22€ saadetised on üldiselt maksuvabad. Üle 22€ puhul tuleb tasuda km ja sõltuvalt kaubagrupist tollimaks ja aktsiis.

[xil]

Selline betoonilahmakas läheb kalliks, kui ta rajada selline, et "külmapragusid" ei tekiks (betooni paksus (+ armeerimine) + liivapadi). Kange betoon peab olema ning õige niiskusesisaldusega ja madala killustiku sisaldusega, et külmumine pealispinda ei rikuks, mustrit peale teha saaks ja "tsemendipiima" peale ei tekiks. Esimese korraga ei pruugi õnnestuda. Kuiva liivase pinnase puhul on pragude tekkimise oht väiksem. Kindlam variant on väikesemõõdulistest betoonitükkidest - "tänavakividest" - laduda.

[aero]

Mitte toll vaid impordimaksud. Sisuliselt km.

MTA andmetel võivad impordimaksud sisaldada nii tolli,- käibe- kui ka aktsiisimaksu. Sõltuvalt kaubast ja kauba väärtusest. Alla 22€ saadetised on üldiselt maksuvabad. Üle 22€ puhul tuleb tasuda km ja sõltuvalt kaubagrupist tollimaks ja aktsiis.

Antud teema kontekstis pole vaja heietada aktsiisist või maksuvabast miinimumist. Tööriistade importi kindlasti ei maksustata aktsiisiga. Väga suure tõenäosusega ei lisandu ka tollimaks. Ehk siis sisuliselt km.

@xil: kild peaks olema mingi peenem fraktsioon (+ plastifikaator), mis lubab vormi peale vajutada. Vajab katsetamist. Miks tsemendipiim probleem on? Pinnakihi tugevdamiseks on mingid pulbrid.

[Kurikas]

Naastrehviga sinna peale ilmselt ei kannata minna, toonitud kiht varsti kadunud.

[Prill]

Mehaanilise kulumise vastu ei pea ükski kate igavesti, ka sillutiskivi ja asfaltkate võib koledaks kuluda.
Muidu nõuka aja meistrid nimetasid seda betoonipinna viimistlemist tsemenditolmuga vist "rautamiseks", mis pidavat eriti sileda ja eriti tugeva betoonipinnakihi tagama.
Osavamad tegid ilusaid treppe sedasi, aga sellel tehnikal oli suur miinus, selliselt viimistletud pind osutus märjaga, veel enam jäite ja jääga ääretult libedaks - seega välistrepi pinnakattena ebasobivaks, lausa ohtlikuks.

Teede ja kõnniteede puhul tuleks samuti seda jälgida, et liiga sile pind ei ole kasutatavuse mõttes parim, ka kiviimitatsiooniga pinna võib kergesti silmale ilusa saada aga jalale libeda.
Võimalik, et need lisapulbrid, mida koos matriitsidega samas kategoorias müüakse võivadki olla nii toonimiseks, kui pinna kareduse tagamiseks.
Umbes sama nagu keraamilise plaadiga, kus silmale paistavad kõik sarnased aga põrandaplaati seinaplaadist eristab suuresti libisemiskindlus, mis on vastava pinnakatte viimistlusega saavutatud.