Avatud elektriturg - minu esimene leping

[Kalvis]

Valitsuse seisukohast see ei lahendaks ju midagi. Lahenduse hinnaks oleks korralik auk eelarves, peaks hakkama makse tõstma. Seadused tulevad Riigikogust. Valitsuse määrused ja otsused täpsustavad seaduste rakendamist.

Oot oot - kus kohast peaks valitsus midagi peale maksma? Praegu teenib valitsus muidugi ERAKORRALIST tulu CO2 maksust! Varem ta seda ei teeninud. JAH, ja summad pole väikesed, loomulikult EI taha valitsus lisatulust loobuda.
Rahva kannatustelt suurim teenija on valitsus, kes just seepärast ongi põikpäine...

[Kalvis]

Kalvis teeb oma jutus arutlusvea, millel isegi ajakirjanikud mõnikord kipuvad libastuma, kus käsitleb Eesti energiatootmist-turgu justkui Eesti enda oma, kuigi juriidiliselt see enam ammu nii ei ole. Ei eksisteeri mingit Eesti enda elektritootmist, mida justkui müüakse Eesti tarbijale, Eesti on osaline NP börsisüsteemist, mis moodustab ühtse tootmise- ja tururuumi, tehnilisest aspektist on olukord veel keerulisem, kus end Venemaa sageduse tagamisest tahta välja lülitada, peab Eesti enda võrgud piisavalt siduma euroopa suuremate võrkudega ehk juba mõnda aega ehitatakse kümnete, terve Balti regiooni peale veel enamate miljardite eest uusi ülekandeliine. Õnneks sellest suure osa maksab kinni see "napakas rohepöördeline" euroopa maksumaksja ja Balti regioon on endiselt doteeritud ülekandeliinide rajamisel.

Kui tahta ette kujutada, et Eesti viskab kõik need börsid ja euroopa ühtse energiaturu põhimõtted üle parda ja hakkame siin saastavat põlevkivi ahju ajama ning odavat elektrit nautima - olen pessimistlik ja millegipärast arvan, et seda pigem ei juhtu.

NPS ei kao kuhugi, sellest ei loobuta ja pikemas perspektiivis jääbki vaid NPS. Ei, viga ei olnud arutluses. NPS on siiski vabatahtlik elektri ostjate-müüjate ühendus. EL on väga palju riike, milles NPS on riik justkui liitunud aga tarbijatel on oma riiklik ühendus. Riiklikud elektrijaamad müüvad riiklikule ühendusele omahinnaga elektri ja ülejäägi müüvad NPS või ostab puudujäägi NPSist riiklik ühendus. See riiklik ühendus on sama asi mis Eesti Energia oli eestis. Eestis lõpetati mitu aastat tagasi see riikliku ühenduse kohustuslikkus ära.
Kui aus olla siis seda riiklikku moodustist vaja pikemas perspektiivis vaja EI oleks. Selles mõttes oleks tõesti see samm tagasi ja püüd ühises katlas oma nurgas rammusamat suppi keeta aga teised EL teevas, miks meie EI tee?
Kas saaks ilma? JAH, CO2 maksust saadud rahast otse elektritarbijatele tarbimisega proportsionaalselt. See variant oli arutlusel, kuid ei jõudnudki Riigikogule esitatud ettepanekuna hääletamisele. Selle asemele tuli isamaaliste riikliku ühenduse variant. Võibolla sellepärast, et teistes EL riikides on see kasutusel.

See on müüt - et Narvas puhast palki ahju aetakse. Ükski metsalangetaja ei müü puhast mööblitööstuse palki kütteks, sest selle eest saab kordades rohkem. Jah, ahju läheb lehtpuu. Tselluloositööstuses saaks lehtpuud kasutada aga Tartu vabrikuga läks asi vist nihu? Eestis ei tahetud raha teenida, seega vaatame ikka enne peeglisse.
Puidu põletamisega on asi nii - puidutooret tahavad nii mööblitööstus, tselluloosi tehased kui ka elektrijaamad. See kes rohkem pappi lauale viskab - see tehku puidust mida vaja. Täna on kõige rahakam mööblitööstus - nad jäksavad kordades rohkem pappi visata. Tselluloositööstus on järgmine aga see on eestis alla võimete. Ja viimasena pretendeerivad jääkidele siis elektrijaamad ja katlamajad.

[tabarabarap]

Eelnõu uudiste järgi väljas ja lubab oktoobriks näha kas löövad turu odavamat pakkumist

[mote]

Mis järgmiseks hakkame korralikku palki riigimetsast ahju ajama, et odavalt sooja ja elektrit saada.

Miks peaks? Kuidas see põlevkivi põletamisega soetud on? Põlevkivi on ikka üsna otseselt kütus, kas siis otse põletades või sellest õli tehes ja seda põletades. Kas tahaksid põlevkivist mööblit teha või? Või käsitööõlut?

Point oli meie kõigi ühise maavara väärindamises. Põlekivist elektri tootmine, et seda odavalt müüa on selle maavara raiskamine. Meil on tehnoloogia, et seda rohkem väärindada ja sellest rohkem raha saada. Lisaks veel negatiivne suhtumine eksporti, mis aitab meile raha tuua ning kaubandusbilanssi parandada. Siit mitte välja lugeda, et me ei peaks eleketrit tootma, aga seda peaks proovima kuidagi targemini teha.

Näide palgist oli, et ahju ajamine kõige väiksema väärindamisega. Palgist puitmaterjali tootmine ning selles ehitamine on juba suurema väärtusega jne kuni luksusmööblini välja..

[Kalvis]

JAH, õlitootmine on tava elektri hinna juures kasulikum. Praegu muidugi nende ulmehindade juures on ka elektri tootmine kasulik.
Õnneks EE teeb uut õlitehast, kahjuks rohelised on tainad ja blokkisid mõnda aega. Õlitehas on üsna vinge - kui natuke raha juurde panna siis saaks toota diislit ja bensiini. Praegu bensiini tootmine käib, võimalik, et tankides kütet võib paaki sattuda ka kodumaine bensiin. Diisli tootmiseks on vaja väävel välja võtta ja natuke krakkida, momendil on siiski õlitootmismahud liiga väikesed, et tehase rajamine tasuks.
Sama lugu selle tselluloositehasega. Palgi ahju ajamine on kõige väiksema tuluga aga eestis põlati ära tselluloositehase ehitus., mis oleks ahjupalgist 2x väärtuslikuma koguse pappi teeninud.

[ping]

...
Sama lugu selle tselluloositehasega. ...

Ei olnud tselluloositehasega sama lugu. Seal taheti pärismaalaste käest klaashelmeste eest kulda osta.
Tasub uurida, et mis maailmas toimub mitte kinnimakstud ajakirjanike luulusid kiita.

Tartusse taheti ehitada Hiinlaste rahadega tehast, kuhu oleks toodud spetsialistid (orjad) Hiinast tööle ja kohalikud oleks ainult üle aia saanud seda tehast näha.
Keskkonnanaitsjad andsid loa, et loodav tehas võib 100 päeva aastas Tartu linna ja selle ümbrust 40km raadiuses haisuga lämmatada ning rikkuda Emajõe veed 50 km pikkuselt (Tartust läbi linna kuni Peipsini) ning see oleks olnud kooskõlas keskkonnanõuetega.
Peale selle oli lepingus punkt, et Riik on KOHUSTATUD neid varustama puiduga, isegi kui oma inimestele küttepuitu ei jätku. (Kohustuslik tarneleping RMK´ga.)
Ainult väga "pärismaalane" oleks nõustunud sellise lepinguga.
(Uurige, et mis on saanud maailmas elust nendes tehastes, mis on Hiinlased ära ostnud ja kas pärismaalased tahavad nende alluvuses töötada.)

[Prill]

Tselluloositehase asemel võinuks olla mistahes muu suurem rajatis, tuulepark, prügila, vangla, krematoorium või kaitseväe harjutuspolügon - keegi ei taha seda oma tagaõue. Mälu järgi tselluloositehase eestvedajad võrdlesid tehnoloogiat Soome vastavate tehastega ja Eesti tehase saanuks teha veel parem. Soome elanikud väga ei kurtvat haisu jm üle peaasi, et töökohti on.

Tselluloosi tehase tähelepanuväärseim järelm oli peaminister Ratase sõnad, kus Eestisse ei tohtivat ühtegi tehast ega muud arendust teha üle kohalike elanike peade - piltlikult võid valida ka kõige hõredamalt asustatud piirkonna ja kui sealsest viiest majapidamisest kolm seda ei taha, jääb projekt ära.
Loomulikult poliitikute sõnadel ei ole suuremat väärtust ja kipuvad olema konjunktuurist kantud, kui on kasulk olla elanike poolel, aetakse ühte juttu ja kui mõjujõud on ärimeeste poolel (nt toetused parteikassasse jm meelehead) pingutatakse kõike nende edu nimel. Tselluloositehase puhul kalduti sedakorda elanike poolele, kas see oli õppetund kõigile arendajatelke edaspidiseks, et ei tasu mütsiga lööma tulla või peaministripartei vihjetest ajada asju "õiget" (suhelda õigete inimeste-parteiga, koos vastava toetusega parteile) radapidi või miljardiprojektide puhul ei ole kohane rääkida üksikutest "sidrunitest" vaid sidrunikastidest või isegi konteineritest.

[Urmas]

Point oli meie kõigi ühise maavara väärindamises. Põlekivist elektri tootmine, et seda odavalt müüa on selle maavara raiskamine. Meil on tehnoloogia, et seda rohkem väärindada ja sellest rohkem raha saada.... Siit mitte välja lugeda, et me ei peaks eleketrit tootma, aga seda peaks proovima kuidagi targemini teha.

Ma saan väga hästi aru, et kasulikum on väärindada ja kallilt maha müüa, aga ikkagi ... meil on põlevkivist saadav elekter, mis oleks oma rahva heaolu huvides kasulikum müüa väiksema kasumiga kui välismaale müües ja samal ajal börsilt kallilt ostes ning kallimalt müüdud raha hakata toppima kompensatsioonideks. Kas tõesti oli vaja juurde palgata kompensatsioonide arvutamiseks ametnikearmeed nagu oli möödunud talvel? Mõtetu raha raiskamine bürokraatiale!

Näide palgist oli, et ahju ajamine kõige väiksema väärindamisega. Palgist puitmaterjali tootmine ning selles ehitamine on juba suurema väärtusega jne kuni luksusmööblini välja..

Aga millegipärast regionaalsed kohalikud katlamajad võistlevad ülepakkumistega EE-ga ka hakke ja väheväärtusliku puidu nimel? Kui see ei ole kasumlik, siis miks?

[Ac457765]

Point oli meie kõigi ühise maavara väärindamises. Põlekivist elektri tootmine, et seda odavalt müüa on selle maavara raiskamine. Meil on tehnoloogia, et seda rohkem väärindada ja sellest rohkem raha saada. Lisaks veel negatiivne suhtumine eksporti, mis aitab meile raha tuua ning kaubandusbilanssi parandada. Siit mitte välja lugeda, et me ei peaks eleketrit tootma, aga seda peaks proovima kuidagi targemini teha.

Näide palgist oli, et ahju ajamine kõige väiksema väärindamisega. Palgist puitmaterjali tootmine ning selles ehitamine on juba suurema väärtusega jne kuni luksusmööblini välja..

Seda on korduvalt mainitud, et selliseid lolle eriti ei leidu, kes müüks korralikke väärtuslikke palke (millest ehitusmaterjali või mööblit saab toota) odavalt küttepuiduks.
Oled sa kindel, et põlevkivist õli tootmine ja väljamaale müümine Eesti elanikele kuidagi rohkem abiks oleks kui odavam elekter? Ja mitte ainult otseselt. Elektri hind mõjutab ka väga paljusid tööstuseid, kes midagi ekspordiks toodavad ja kulude suurusest oleneb nende konkurentsivõimekus- kui olukord kisub kehvaks, siis riigile makstavad maksud vähenevad, töötajaid koondatakse jne...

[ping]

...
Aga millegipärast regionaalsed kohalikud katlamajad võistlevad ülepakkumistega EE-ga ka hakke ja väheväärtusliku puidu nimel? Kui see ei ole kasumlik, siis miks?

Elutähtsaid teenuseid osutavad firmad on seotud kohustusega tagada energiavarustus.
Nemad ostavad kütust selle hinnapiiriga, mida konkurentsiamet on kinnitanud ja lõpuks maksab tarbija ikka kõik kinni.
Nemad teevad oma tööd olenemata kütuse hinnast.

[Urmas]

Elutähtsaid teenuseid osutavad firmad on seotud kohustusega tagada energiavarustus.
Nemad ostavad kütust selle hinnapiiriga, mida konkurentsiamet on kinnitanud ja lõpuks maksab tarbija ikka kõik kinni.
Nemad teevad oma tööd olenemata kütuse hinnast.

Oeh, ja kui energiavaruste kohustusega firmad ei suuda maksta, sest tarbija ei ole enam maksuvõimeline, aga EE ekspordib ikkagi odavamalt toodetud elektrit NSP-l edasi kalli hinna eest ja müüb tarbijatele tagasi kallilt, siis selle vahe pistab tasku kes? Tõestusi ei ole, aga arvan teadvat ja arvan, et seda tead ka sina. Tegelikult tõestusi on, sest paar päeva tagasi käis meediast läbi EE eelmise kvartali(?) kasumi number, mis oli vist eelmise perioodiga võrreldes 3x-e.

[Kalvis]

...
Sama lugu selle tselluloositehasega. ...

Ei olnud tselluloositehasega sama lugu. Seal taheti pärismaalaste käest klaashelmeste eest kulda osta.
Tasub uurida, et mis maailmas toimub mitte kinnimakstud ajakirjanike luulusid kiita.

Tartusse taheti ehitada Hiinlaste rahadega tehast, kuhu oleks toodud spetsialistid (orjad) Hiinast tööle ja kohalikud oleks ainult üle aia saanud seda tehast näha.
Keskkonnanaitsjad andsid loa, et loodav tehas võib 100 päeva aastas Tartu linna ja selle ümbrust 40km raadiuses haisuga lämmatada ning rikkuda Emajõe veed 50 km pikkuselt (Tartust läbi linna kuni Peipsini) ning see oleks olnud kooskõlas keskkonnanõuetega.
Peale selle oli lepingus punkt, et Riik on KOHUSTATUD neid varustama puiduga, isegi kui oma inimestele küttepuitu ei jätku. (Kohustuslik tarneleping RMK´ga.)
Ainult väga "pärismaalane" oleks nõustunud sellise lepinguga.
(Uurige, et mis on saanud maailmas elust nendes tehastes, mis on Hiinlased ära ostnud ja kas pärismaalased tahavad nende alluvuses töötada.)

Kuskil ei olnud juttu klaashelmestest. Analoogseid tehaseid ehitatud Soome, rootsi ja Saksamaale rohkem kui kümme. Kas nende riikide juhid on lollid? Peaminister ütles enne KMH selgelt - et tema EI luba saastavat tehast ehitada. Aga siis läks asi imelikuks - riik keelas eriplaneeringu ära. Pärast tuli välja, et konkureeriv ettevõte tegi head tööd kõikjal, organiseeris igavlevaid keskkonnanoori ja käis ministeeriumis ühtteist rääkimas.
Puiduleping oli muidugi RMK instantsi kiiks (ja selles sinu osas nõus - selliseid lepinguid on Tallinna Sadamas jne.), keegi leidis öökapist kilekoti. Varem oli selline kena kilekott leitud Paldiskist biodiislitehasest....
Kui ehitatakse saastav tehas meile tuleb peeglisse vaadata. Nii oli Muuga söeterminaliga - valetati kokku ja keskkonnaministeerium ei suutnud isegi trahvi teha., kuna just sel päeval ei töötanud kui inspektor käis....
See, et kuskile banaanivabariiki saastavaid tehaseid ehitatakse on alati banaanivabariigi enda viga! N:India suurim keemiatehase katastroof. Kõik oli 100% kohalike süü. Kohalikud kasutasid remondiks sobimatut veetoru. Kohalik võim oli õhusireenid mis pidid hoiatama mürgipilvest unarusse jätnud jne. Kurb aga alguses oli see keemiatehas asjad välja ehitanud nagu vaja aga kohalike laiskuse, hoolimatuse jne. tulemusena ei töödanud miski siis kui just seda vaja oli. Sama lugu on nende aafriklastega kus hiinlased on eriti meistrit tehaseid, sadamaid nii ehitama, et ohverdatakse peale naha pea kõik veel mis kaasavaraks on.

Kui ME ise oleme nii LOLLID, et laseme välismaa ettevõtetel tehaseid ehitades naha üle kõrvade tõmmata siis me väärime seda ka karistusena.
Vastupidine näide oli Olkiluotu uus tuumajaam. Areva kasutas igasugust odavtööjõudu eestist ja kupli ehitusel ei keevitatud sarrust kvaliteetselt. Ja kuppel ei läbinudki ohutusjärelvalve testi. Värskelt valmis ehitatud tuumajaam lammutati maani maha ja ehitati uus asemele.... Soome ei allunud EL suurfirmale...
Mul on tihti tulnud välismaal asju ajada kus meile kui pärismaalastele üritavad suured ja mainekad firmad nahka üle kõrvade tõmmata. Tüüpjutt - Me teame kuidas tuleb teha, sina ära räägi midagi tehnilistest nõuetest ja lepingutest. Kui oled loll - käitutaksegi nagu pärismaalasega. Siiski - seni pole neil õnnestunud - vihaga sunniti ümber tegema.

[rannamees]

Viskasin spordi mõttes EE kindla paketi pakkumisele pilgu peale ja tänane oleks 26,5s päev, 22s öö.
Sama, mis oli börsi keskmine eelmine kuu, ehk võitu poleks.
Jooksvat kuud muidugi ei tea, homse "tsirkuse" valguses.
Esialgu veel lepingut ei sõlminud, vaatab septembris seda asja uuesti.
Kuidas kaaskatsetajatel sisetunded või kohvpaksud arvavad?

[Ac457765]

Kui võitu pole, siis tähendab, pole ka kaotust? Ja seetõttu milleks tegeleda selle mõttetu "spordiga", et iga hinna eest üritada oma tarbimist ajastada täpselt sellisena nagu börs dikteerib. Õige mees tarbib täpselt siis kui ise tahab ja nii palju kui hetkel vaja, mitte ei küüruta börsi kõverjoonte taktis.

[Urmas]

Mul on tihti tulnud välismaal asju ajada kus meile kui pärismaalastele üritavad suured ja mainekad firmad nahka üle kõrvade tõmmata. Tüüpjutt - Me teame kuidas tuleb teha, sina ära räägi midagi tehnilistest nõuetest ja lepingutest. Kui oled loll - käitutaksegi nagu pärismaalasega. Siiski - seni pole neil õnnestunud - vihaga sunniti ümber tegema.

Mul on üks ja ainus sarnane kogemus Soomes kahenädalasest töötamisest. Soome ma enam ei lähe või kui, siis väga hea raha eest võin lasta ennast jooksutada.

[trebla]

niikaua, kui tootmine on suurem kui tarbimine, toob börsihind raha sisse...

[Urmas]

niikaua, kui tootmine on suurem kui tarbimine, toob börsihind raha sisse...

Ja mis siis veel saab kui nõudmine hakkab ületama pakkumist? Jääbki 24/7/364 turunõudluse ja pakkumiste majandusteooria järgi 4000€-ne esialgne hinnalagi? Kas NSP-l on 4000€-ne hinnalagi kogu aeg olnud?

[tabarabarap]

Kuidas kaaskatsetajatel sisetunded või kohvpaksud arvavad?

Pole mõtet veel punnitada, kui universaalteenuse hind teada, siis otsustad kas see või mõni pikem
ja odavaim fix.

[tabarabarap]

Ja mis siis veel saab kui nõudmine hakkab ületama pakkumist? Jääbki 24/7/364 turunõudluse ja pakkumiste majandusteooria järgi 4000€-ne esialgne hinnalagi? Kas NSP-l on 4000€-ne hinnalagi kogu aeg olnud?

Selge, et kaua see tipp ei saa kesta ilma börsi lagunemiseta. Börs laguneda ei taha ja muutub läbipaistvamaks, muudab reegleid. Juba ju meilgi osaline plaanimajandus jälle terendamas univeraalteenuse näol jne.

4000 alles kehtestati ja ilmselt tõstetakse veel

[ping]

niikaua, kui tootmine on suurem kui tarbimine, toob börsihind raha sisse...

Ja mis siis veel saab kui nõudmine hakkab ületama pakkumist? Jääbki 24/7/364 turunõudluse ja pakkumiste majandusteooria järgi 4000€-ne esialgne hinnalagi? Kas NSP-l on 4000€-ne hinnalagi kogu aeg olnud?

Meil hetkel toimiv ei ole mitte normaalne turg vaid seda juhivad meie turul olevat elektritootmist ette ära ostvad spekulandid.
Soome elektrifirma spetsialist räägib meedias.
https://yle.fi/uutiset/3-12558752?fbcli ... 2iZpAmghP8

Hind saavutab haripunkti selle aasta viimastel kuudel. Siis ulatub isegi kolme kuu keskmine hind ligi 50 sendini kilovatt-tunni eest. Kõige kallimad klassid tulevad tõenäoliselt keskmisest palju kallimad.

Elektri hind on ilmselt üks keerulisemaid prognoosiliike. Aga parima ja ainsa avaliku info tuleviku kohta leiab elektribörsi futuuripoest.

Futuurid on hinnad, millega suured elektrimüüjad ja ostjad on tehingud eelnevalt kokku leppinud. Need on turu praegune nägemus sellest, milline on elektri "õige hind" tulevikus. Futuuridega kauplemine toimub Nasdaqi peetaval kaubabörsil(lülitute teisele teenusele).

Suur osa kogu toodetud elektrist müüakse juba ette, ütleb võrguettevõtte Fingridi vanemekspert Risto Kuusi .

Tarbijad on elektri kalliduse all kannatanud pikka aega, kuid vaatamata kõigele teatavad tuletisinstrumentide tehingud, et tõusutrend jätkub ja kiires tempos.

"Sellist hinnakujundust pole elektriturul varem nähtud, kuid sellist sõjaolukorda pole ka Euroopas ammu olnud," ütleb Kuusi.

Hinnatõusu taga on palju põhjuseid, kuid Kuusi toob kõige olulisemana välja gaasi.

- Ma ütleksin, et kõige olulisem tegur on see, kuidas maagaasi väga kõrge hind on mõjutanud elektri üldist hinnatõusu Euroopas.

Näiteks sakslaste Rheinenergie kahekordistab oktoobris mõne kliendi hinna. See põhjendab tõusu maagaasi kokkuostuhinna 450 protsendilise tõusuga(lülitute teisele teenusele). Venemaa piiratud gaasitarnete tõttu Euroopasse peavad gaasiettevõtted ostma gaasi teistest, kallimatest allikatest, et täita oma klientidega sõlmitud müügilepinguid.

Nii elekter kui hind liiguvad ülekandeühenduste paranedes ühest riigist teise
Miks aga tõstab Saksamaal kallis maagaas Soome kodude elektriarvet?

Saksamaa on tootnud kuuendiku oma elektrist maagaasiga(lülitute teisele teenusele). Pärast Venemaalt tuleva gaasihulga kokkuvarisemist on elektri hind ka Saksamaal järsult tõusnud.

See kajastub Soomes, sest Põhjamaade elektriturg on järjest enam ühendatud ülejäänud Euroopaga. Viimastel aastatel on tugevnenud elektri ülekandeühendused Norra ja Saksamaa vahel, samuti Taani ja Hollandi vahel.

Soomes tõuseb elektri hind eelkõige enne Olkiluoto 3 ja aasta lõpus valmivate tuulikute kasutuselevõttu.

- Kuni oleme elektri netoimportija, kajastub naaberriikide hinnatase ka meil. Kui Soomes on vaja fossiilkütuseid koduseks elektritootmiseks või importelektri osana, siis kajastub fossiilkütuste kallinemine meie jaoks ka elektrihinnas, põhjendab Kuusi.

Elektritootjate kuldaeg muutub järjest helgemaks
Elektri hind on viimasel ajal tund-tundi drastiliselt kõikunud. Hinnad on tõusnud juba kümneid sente kilovatt-tunni kohta.

Seda on palju, sest isegi üks sent muudab suure vahe. Keskmise elektrikerisega tähendab see 180 euro suurust lisaarvet aastas.

Tänavu on kogu nädala odavaim olnud aprilli alguses, mil börsihind koos elektri- ja käibemaksuga oli tubli üheksa senti kilovatttunni eest. Sellest ajast peale on hind näinud enamasti tõusutrendi ning juuli lõpus oli see juba 40 sendi lähedal.
Aga järg? Futuurid näitavad, et augusti hind on aastataguse ajaga võrreldes kolmekordistumas ehk ligi 31 sendile. Septembris läheneme 38 sentimeetrile.

Seda pikemaajalist tulevikku on mõttekam jälgida kuude asemel kvartalite kaupa, mil futuuritehingute arv on suurem ja annab usaldusväärsema pildi müüjate ja ostjate mõtetest.

Viimane kvartal tõotab elektritootjatele rõõmsat pidu.

Kilovatttunni hind on 48 senti, mis on peaaegu kolmekordne võrreldes eelmise aasta lõpuga – ehk ajal, mil elektri hind oli juba raketina tõusnud ja lähenes kõigi aegade rekorditele.

Turg lubab suurt pööret
Soomel pole oma elektrist ammu piisanud, kuid viimase 54 aasta jooksul on seda välismaalt imporditud rohkem kui eksporditud. Kuid Kuusi tuletab meelde, et järgmise aasta jooksul on käes oluline pööre.

Tänu Olkiluoto 3-le ja uutele tuulikutele kasvab Soome oma elektritoodang juba nii palju, et järgmisel aastal on oodata esimest isemajandamise aastat alates 1960. aastatest, mil paari aasta pärast eksporditi veidi rohkem elektrit. Soomest kui imporditud.


Pööre on eriti märkimisväärne seetõttu , et elektri import Venemaalt lõppes mais pärast enam kui kolmekümneaastast jätkumist.

- Venemaa import oli üsna märkimisväärne. See moodustas külmal talvepäeval tarbimisest kümnendiku, täpsustas Kuusi.

Omatoodangu suurendamine on üks oluline põhjus, miks prognoositakse elektriturul hindade langust.

Kuigi järgmise aasta esimese kvartali ehk jaanuari-märtsi hinnad on veel üle 46 sendi, on teine ​​kvartal juba hindade otsekui kokku kukkumise aeg. Müüjad on kippunud äri tegema vaid kaheksateistsendise hinnaga.

Kuid nii elektritootjad kui ka ostjad teavad, et kuigi futuurid on parim võimalik info tulevase hinnataseme kohta, on need ehitatud ebakindlale alusele.

- Lõppkokkuvõttes mõjutab hindu see, kas talvel on külm, kui palju on tuult, kas elektrijaamad lähevad katki, kas ülekandeühendused toimivad, milline on naaberriikide enda bilanss. nõudluse ja pakkumise osas, loetleb Fingridi Risto Kuusi ennustajate skaalal olevaid tegureid.

(Kuugli tõlge.)

[Urmas]

https://yle.fi/uutiset/3-12558752?fbcli ... 2iZpAmghP8

Tänu Olkiluoto 3-le ja uutele tuulikutele kasvab Soome oma elektritoodang juba nii palju, et järgmisel aastal on oodata esimest isemajandamise aastat alates 1960. aastatest, mil paari aasta pärast eksporditi veidi rohkem elektrit. Soomest kui imporditud.

Ja kui prantslaste(?) ettepanekul tunnistatakse tuumaenergia roheliseks, siis kõik siiani peatatud tuumalelektrijaamad võiks uuesti käiku panna. Ja ka kivisöe põlevkivi jaamad. Kas teadlased on kindlaks teinud, et kivisüsi ja põlevkivi ei ole maapõue sügavamates kihtides taastekkivad?

https://yle.fi/uutiset/3-12558752?fbcli ... 2iZpAmghP8

- Venemaa import oli üsna märkimisväärne. See moodustas külmal talvepäeval tarbimisest kümnendiku, täpsustas Kuusi.

10% ei ole märkimisväärne, vaid marginaalne ja taibukama juhi olemasolul asendatav. Ehk olid olid soomlased läinud laisaks või mugavaks või keegi nende juhtkonnast kinni makstud, et sellist probleemi ei osatud ette näha. Soomlased ja rootslased olid ju ka NATO liikmeks astumise vastu kuni .... Mis või kes nüüd meile mõistuse pähe pani? Putin? Enne oli nagu Putin sõber, kellega koos mõnus soome saunas juttu puhuda. Millest nüüd neil selline hirm Putini ees?

[trebla]

Eesti Energia: probleem on gaasijaamades, kes ei tee börsile pakkumisi
https://majandus.postimees.ee/7585771/e ... -pakkumisi

Arvestades gaasi puudust, ongi see mõistlik, et gaasijaamu suvel ei käivitata vaid varutakse seda talveks.. et siis üldse midagi võtta oleks...

[Urmas]

Arvestades gaasi puudust, ongi see mõistlik, et gaasijaamu suvel ei käivitata vaid varutakse seda talveks.. et siis üldse midagi võtta oleks...

Ja seda midagi igas mõttes.

[Kalvis]

Kuidas eelmisel aastal buldooseri alla läinud tuuma- ja söejaama taastada. EI saagi. Tuleb uus ehitada! Tuumajaam ca 10 aastat, söejaama ehk saab 3 aastaga ehitatud.
EL tehti rohepöörde nimel vana rahvatarkus - vanasse kaevu sülitati ja uue rajamisel oli vaid labidas kuurist välja tiritud. Nüüd tulebki jänusse surra kaevu pervel.
Õnneks Olkiluoto3 läks tööle. Õnneks Eestis Narva jaamad parem osas pääses. Loodetavasti sotsiaalelektri reform viiakse läbi - see on jah ühises katlas rammusama supi keetmine.
Loodetavasti saab ka kesklass aru, et tuumajaama rajamine oleks mõttekas.

[trebla]

Kusjuures mina ei arva, et hetkel turul saada olevate tuumajaamade Eestisse rajamine oleks mõttekas..
Kulu on liigs kallis.. enne hoiame miskit põlevkivijaama reservis..