Kõige soodsam kütteliik eramajale

[xxx111]

@VALASKALAKENE

Selle aasta keskmine gaasi hind minul (börsipakett) 14,42 s/KWh
Eelmisel aastal 6,18 s/kWh
Ja nende keskmine oleks 10,3 s/kWh
Lihtsalt infoks...
Ei väida, et siit saaks teha mingeid pikaajalisi järeldusi kuid miskit siiski näitab...
Mida rohkem "tagasi" vaataks seda väiksemaks keskmine läheks...
Ja igaks juhuks mainin, et need hinnad on kogu "kompott"

[val]

...6 senti/kWh viimases tabelis oli oktoobri börsi päeva miinimumide keskmine ilma võrgutasu, taastuvelektri tasu, elektriaktsiisi ja käibemaksuta. ...Tegin tabelist uue versiooni. Lisasin elektri hindadele 6,12 senti võrgu- ja muude tasudena ja korrutasin 1,2-ga. Nüüd peaks kõik hinnad olema lõpphinnad eratarbija jaoks ja võrreldavad.

Tabel on hea, sest võimaldab ajast sisuliselt rääkida. Väheke puudust tunnen selgitustest (nt sellised), sest hetkel ei saa täpselt aru tabeli parema poole numbritest. Miks jagad investeeringu ühe aasta peale? Tavaliselt jagatakse kulu süsteemi elueale. Süsteemi s/kWh tundub sul vale (või selgitus puudu), nt: 10000/7000=1,43 €/kWh, mis peaks olema 143 senti, aga sul on 14,29?

Kas el börsihinnast X saab lõpphinna = (X + 6,12)*1,2 ? Igaks-juhuks küsin üle, sest pole kursis.

Kuna oe tasuvus sõltub peamiselt hinnavahest, siis nt järgmise 24h jooksul pole mul mingi nipiga võimalik saada 6,3 s/kWh. Parim hind on ca 16 s koos km-ga. Jutu mõte on, et kui realistlik su 63 €/MWh ikkagi on? Talv on ees ja näeme selle, ära, aga kindlasti oled nüüd nov juba jälginud ja kas tõesti väidad, et 63 €/MWh on reaalne?

[valaskalakene]

Ootaks ka ära realsed elektri hinnad ni 3 kuni 5 aastaga, siis saaks panna sinna tabelisse ja uuesti arvutada. Muidu see sellne lihtsalt numbrite jada. Ja muidugi need kütteseadmete maksumused on ka sellised väga umbmäärased. Tore oleks ikka päris ja reaalseid arve näha.

Mis siis kolme kuni viie aasta pärast juhtub või saab?
Mille poolest erineb aeg kolme kuni viie pärast tänasest päevast kolme kuni viie aasta taguses vaates?

Kui sa ikka tahad päris reaalseid arve näha, mis segab sind arvutamast?

Ma olen nõus sind seejuures aitama, kui soovid.
Iga rehkendus, kui ta läheb täpsemaks ja konkreetse olukorra iseärasusi paremini arvestavamaks, läheb ka vähem üldisemaks. Seepärast ei ole väga mõtet seda teha avalikus ruumis (vähemalt mina ei viitsi).

Kui uue maja ehitamine plaanis, siis tasuks kindlasti arvutamisele päris palju aega ja energiat kulutada IMHO.
Ja alustada võiks veel nõks kaugemalt, kui kütteliigi valimine.
Näiteks see teema ammu-ammu: viewtopic.php?p=294327

[valaskalakene]

Miks jagad investeeringu ühe aasta peale? Tavaliselt jagatakse kulu süsteemi elueale.

No ja mida see tavaline jagamine meile annab? Mis tulemuse?

Ei jaga aasta peale. Kui tahad saada süsteemi maksumust energiaühiku kohta, siis mis tehteid on vaja selleks teha? Üritad ise vastata või seletan?

Kas el börsihinnast X saab lõpphinna = (X + 6,12)*1,2 ? Igaks-juhuks küsin üle, sest pole kursis.

Umbes nii jah *1,2 on KM, aktsiis ja taaastuvenergia tasu on otse per kWh. Võrgutasu sõltub lepingust, seal võib paari sendine kõikumine olla.

Kuna oe tasuvus sõltub peamiselt hinnavahest, siis nt järgmise 24h jooksul pole mul mingi nipiga võimalik saada 6,3 s/kWh.

No mina jätan südame rahuga need 24 tundi vahele kütmises. Vaatamata sinu väidetele, et nii ei saa, langeb temperatuur tänastes tingimustes ca pool kraadi ehk selle ajaga.

https://www.nordpoolgroup.com/en/Market ... view=table - seal on näha
viimase nädala hinnad ja see, et saab ka oluliselt odavamalt, kui 6,3 (mis oli miinimumide keskmine). Seega, kui mõni päev ongi keskmisest kõrgema hinnaga, siis mis?

Jutu mõte on, et kui realistlik su 63 €/MWh ikkagi on? Talv on ees ja näeme selle, ära, aga kindlasti oled nüüd nov juba jälginud ja kas tõesti väidad, et 63 €/MWh on reaalne?
oe.JPG

Minu oktoobri neto börsihind oli 79,4 E/MWh. See on kogu elekter, mitte ainult soojendamisele kulunud.
Mis tulevik toob ei tea, etŕiti mõttetu on mingi absoluutnumbri ennustamine, sest see sõltub tegelikult kõige rohkem sellest, kui palju ameerika keskpankurid on viitsinud raha trükkida eelnevalt...

Mida ma aga usun ja mis kontekstis "õngitsemine" vers pumpamine on eriti relevantne, on see et rohepesu tulemusel süsteemi lisatavad juhitamatud energiaallikad VÄLTIMATULT suurendavad hinnavolatiilsust. Ja see seos ei ole arvatavasti lineaarne, pigem eksponentsiaalne.
Nüüd mõtle - kui keskmise hinna ja "õngitsetud hinna vahe on suurem, kui umbes kolm korda, või mõni muu number, mille soovid võtta MSP kasuteguriks, siis millal hakkab MSP ennast ära tasuma.... ?

[trebla]

@VALASKALAKENE

Huvitaks, kust on võetud gaasi keskmine 20 s/kWh
Arvutasin oma selle aasta keskmise (koos kogu kompotiga) ja jõudsin teisele tulemusele (madalam hind)
Nt eelmisel kuul oli hinnaks 10,6 s/kwh
NB! Tegemist on puhtalt huviga kust on see hind võetud mitte väitega, et see oleks vale...

selline hind pole võimatu. Ma ise aktsepteerisin nädal tagasi ja saatsin maksmisele meie kontori oktoobrikuu gaasiarve. Lepingu järgi on hind TTF 103 + võrgutasu.
TTF 103 on fikseeritud järgmiseks kolmeks kuuks ja viimati õnnestuski seda fikseerimist teha vist ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel 212 €/MWh. Ehk siis selle aasta viimases kvartalis maksamegi ligi 22 senti kWh eest, ehkki selline tase oli ainult paar päeva...praegu on vist kuskil 140 juures?
Õnneks oli soe ja koonerdasime kah ning tarbimine oli 2x väiksem kui mullu... 453 000 kWh ainult . Aga arve sellegipoolest 98 000 €, varasematel aastatel on ikka alla 20 tuhande olnud...

[xxx111]

@VALASKALAKENE

Huvitaks, kust on võetud gaasi keskmine 20 s/kWh
Arvutasin oma selle aasta keskmise (koos kogu kompotiga) ja jõudsin teisele tulemusele (madalam hind)
Nt eelmisel kuul oli hinnaks 10,6 s/kwh
NB! Tegemist on puhtalt huviga kust on see hind võetud mitte väitega, et see oleks vale...

selline hind pole võimatu. Ma ise aktsepteerisin nädal tagasi ja saatsin maksmisele meie kontori oktoobrikuu gaasiarve. Lepingu järgi on hind TTF 103 + võrgutasu.
TTF 103 on fikseeritud järgmiseks kolmeks kuuks ja viimati õnnestuski seda fikseerimist teha vist ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel 212 €/MWh. Ehk siis selle aasta viimases kvartalis maksamegi ligi 22 senti kWh eest, ehkki selline tase oli ainult paar päeva...praegu on vist kuskil 140 juures?
Õnneks oli soe ja koonerdasime kah ning tarbimine oli 2x väiksem kui mullu... 453 000 kWh ainult . Aga arve sellegipoolest 98 000 €, varasematel aastatel on ikka alla 20 tuhande olnud...

Ei väidagi ju, et see hind on võimatu...
Küsimuse mõte pigem selles, et kas see hind sobib sinna tabelisse...

[trebla]

mul tuleb meelde, et aastat 2-3 tagasi kuskil siin foorumis keegi rõhutas pidevalt, et gaas on kõige soodsam....

[xxx111]

mul tuleb meelde, et aastat 2-3 tagasi kuskil siin foorumis keegi rõhutas pidevalt, et gaas on kõige soodsam....

Ja ei häbene seda tunnistamast
Tolle aja statistika näitas, et MINULE on soodsaim gaas...
Ja ka praegu ei näe ma, et võidaksin kuidagi paigaldades nt MSP süsteemi
Olen üsna kindel, et oskan raha kasulikumalt paigutada kui MSP-le kulutades

[trebla]

see viibki usina inimese tihedale ümbertegemisele..
samas - rusikareegel, et mida mugavam, seda kallim, peaks turumajanduses pikas perspektiivis alati paika pidama..
aga mis ma siin ikka kilkan... minul on algne otseelektriküte lihtsalt laiskusest...

[kaimagk]

Kuna oe tasuvus sõltub peamiselt hinnavahest, siis nt järgmise 24h jooksul pole mul mingi nipiga võimalik saada 6,3 s/kWh.

No mina jätan südame rahuga need 24 tundi vahele kütmises. Vaatamata sinu väidetele, et nii ei saa, langeb temperatuur tänastes tingimustes ca pool kraadi ehk selle ajaga.

https://www.nordpoolgroup.com/en/Market ... view=table - seal on näha
viimase nädala hinnad ja see, et saab ka oluliselt odavamalt, kui 6,3 (mis oli miinimumide keskmine). Seega, kui mõni päev ongi keskmisest kõrgema hinnaga, siis mis?

Jutu mõte on, et kui realistlik su 63 €/MWh ikkagi on? Talv on ees ja näeme selle, ära, aga kindlasti oled nüüd nov juba jälginud ja kas tõesti väidad, et 63 €/MWh on reaalne?
oe.JPG

Minu oktoobri neto börsihind oli 79,4 E/MWh. See on kogu elekter, mitte ainult soojendamisele kulunud.
Mis tulevik toob ei tea, etŕiti mõttetu on mingi absoluutnumbri ennustamine, sest see sõltub tegelikult kõige rohkem sellest, kui palju ameerika keskpankurid on viitsinud raha trükkida eelnevalt...

Mida ma aga usun ja mis kontekstis "õngitsemine" vers pumpamine on eriti relevantne, on see et rohepesu tulemusel süsteemi lisatavad juhitamatud energiaallikad VÄLTIMATULT suurendavad hinnavolatiilsust. Ja see seos ei ole arvatavasti lineaarne, pigem eksponentsiaalne.
Nüüd mõtle - kui keskmise hinna ja "õngitsetud hinna vahe on suurem, kui umbes kolm korda, või mõni muu number, mille soovid võtta MSP kasuteguriks, siis millal hakkab MSP ennast ära tasuma.... ?
[/quote]



...mitu talve sa niimodi oled kütnud?

[valaskalakene]

...mitu talve sa niimodi oled kütnud?

Mismoodi "niimoodi"?

Otseelektriga osasid pindu/hooneid vist aastast 2003 ja oma peamist elamist alates 2018, "õngitsenud" sellest kütteperioodist.

Õngitsemine on lisaboonus. Maja rehkendused olid tehtud algusest peale keskmise elektrihinna peale. Majas ka alguses ei viitsinud sellega tegeleda ja polnud valmiskujul (tarkvara)lahendusi ka võtta ja elektrihinna volatiilsus oli ka mitte viitsimiseks piisavalt väike ...

Ka praeguste hindadega otse keskmise elektriga küttes kaotaks veidi jooksvalt maapumbale aga see vahe on nii väike, et minu silmis peaks MSP koos paigalduse ja maakontuuriga saama maks 6000.- eest, et sellele üldse mõtlema tasuks hakata. Kõige sellega oli algusest peale arvestatud, kui ei usu, vaata siin mõni sõnum tagasi lingitud 7 aasta vanust teemat: viewtopic.php?p=294327#p294327

Või kui sa mõtled kütmises pauside tegemist, siis seda on ikka varem ka ette tulnud.

[kaimagk]

...mitu talve sa niimodi oled kütnud?

Mismoodi "niimoodi"?

Otseelektriga osasid pindu/hooneid vist aastast 2003 ja oma peamist elamist alates 2018, "õngitsenud" sellest kütteperioodist.

Õngitsemine on lisaboonus. Maja rehkendused olid tehtud algusest peale keskmise elektrihinna peale. Majas ka alguses ei viitsinud sellega tegeleda ja polnud valmiskujul (tarkvara)lahendusi ka võtta ja elektrihinna volatiilsus oli ka mitte viitsimiseks piisavalt väike ...

Ka praeguste hindadega otse keskmise elektriga küttes kaotaks veidi jooksvalt maapumbale aga see vahe on nii väike, et minu silmis peaks MSP koos paigalduse ja maakontuuriga saama maks 6000.- eest, et sellele üldse mõtlema tasuks hakata. Kõige sellega oli algusest peale arvestatud, kui ei usu, vaata siin mõni sõnum tagasi lingitud 7 aasta vanust teemat: viewtopic.php?p=294327#p294327

Või kui sa mõtled kütmises pauside tegemist, siis seda on ikka varem ka ette tulnud.

....see niimodi oli mõeldud, et kütad oma põrandatorusi 2 tundi ja ülejäänud 22 tundi ei küta, tõesti tahaks näha sada maja sisetemp kraafikut -10 kraadiga

[valaskalakene]

....see niimodi oli mõeldud, et kütad oma põrandatorusi 2 tundi ja ülejäänud 22 tundi ei küta, tõesti tahaks näha sada maja sisetemp kraafikut -10 kraadiga

-20 kraadiga väljas langes ca 1,5 kraadi ööpäevaga. Graafik lisatasu eest.

Kusjuures ka see, kui palju toatemperatuur langeb mingi välistemperatuuri puhul on lihtsalt arvutatav.

[kaimagk]

....see niimodi oli mõeldud, et kütad oma põrandatorusi 2 tundi ja ülejäänud 22 tundi ei küta, tõesti tahaks näha sada maja sisetemp kraafikut -10 kraadiga

-20 kraadiga väljas langes ca 1,5 kraadi ööpäevaga. Graafik lisatasu eest.

Ok, kas muidu ka kusagil teemades sellest majast täpsemalt ka juttu, et mis süsteemid ja viled? Peaks oma nibe seisma panema kui niimodi odavamalt saab, sealjuures mugavuses kaotamata

[val]

Ei jaga aasta peale. Kui tahad saada süsteemi maksumust energiaühiku kohta, siis mis tehteid on vaja selleks teha? Üritad ise vastata või seletan

Pead seletama, sest ma ei saa aru mida iseloomustab veerg "süsteemi hin.. s/kWh". Tehe 10000/8000=1,25 €/kWh, mis peaks olema 125 s/kWh, aga sul on 12,5 s/kWh. Oled 125 jaganud 10-ga. Seda peaksid selgitama, sest 10-ga jagamisel ei ole ühiku hind s/kWh ja sa ei saa liita kütuse hinda süsteemi hinnaga nagu sa seda teinud oled.

sys_hind.JPG (42.07 KiB) Vaadatud 383 korda

Kas el börsihinnast X saab lõpphinna = (X + 6,12)*1,2 ? Igaks-juhuks küsin üle, sest pole kursis.

Umbes nii jah *1,2 on KM, aktsiis ja taaastuvenergia tasu on otse per kWh. Võrgutasu sõltub lepingust, seal võib paari sendine kõikumine olla.

Tegin NPS-ist väljavõtte aasta algusest kuni tänase päevani. Esimene veerg on iga päeva minimaalse 1 tunni hinna kuukeskmine. Teine veerg on lõpphind kasutades eeltoodud valemit (X + 61,2 € MWh)*1,2.

nps_1h_p_min_2.JPG (19.73 KiB) Vaadatud 383 korda

Edit: valemis on miskit valesti või ...igatahes optimistlikku 63 €/MWh kasutada on küsitav. Kui saaksid lõpphinnaga 80-90 €/MWh, siis oleks su ideel jumet, aga hetkel ma seda variant ei näe. Igatahes loodan, et sul asi õnnestub. Siiski peaks veel arvestama, et 2022 on meil pigem soe olnud, st külmaga (-5 ja edasi) arvatavasti ei piisa sulle 1h kütmisest (~72 kWh vs 18 kWh) ja see arvatavasti lisab hinnale midagi otsa veel.

Pikas plaanis, nii 10+a ja arvestades nt msp 20a eluiga, on küsimus ka selles, kui volatiivseks turg jääb. Pigem võiks ennustada tippude maha lõikamist (volatiivsuse vähenemist), kui mõtleme elektriautode, erinevate salvestussüsteemide ja targa juhtimise arengule. Samas võib see olla just sinu võimalus (lühiajaliselt), sest kusagil pidavat juba maksma neile, kes suudavad tippudes oma tarbimist kärpida või vastupidi min ajal rohkem tarbida.

[valaskalakene]

....see niimodi oli mõeldud, et kütad oma põrandatorusi 2 tundi ja ülejäänud 22 tundi ei küta, tõesti tahaks näha sada maja sisetemp kraafikut -10 kraadiga

-20 kraadiga väljas langes ca 1,5 kraadi ööpäevaga. Graafik lisatasu eest.

Ok, kas muidu ka kusagil teemades sellest majast täpsemalt ka juttu, et mis süsteemid ja viled? Peaks oma nibe seisma panema kui niimodi odavamalt saab, sealjuures mugavuses kaotamata

Selles samas mõni sõnum tagasi viidatud vanas teemas on juttu sellest, millest ehitamisel lähtutud.

See, kui palju temperatuur ilma kütmata langeb sõltub sooja poole peal salvestatud (betoonpõrand, rasked kivist vaheeinad) energiahulgast ja läbi piirete välja mineva energia hulga suhtest. Soojapidavad piirded on peamine. Lihtne. Mingeid kellasid pole vaja. Vilesid ammugi mitte.

Kui sa juba ehitamisel sellega arvestanud ei ole ja väga hoolega ei soojustanud ning lootsid soojapumbale, siis hiljem on väga raske midagi teha. Suure akupaagiga saaks salvestatud soojuse hulka suurendada aga väljaminevat tagantjärele raske ja kallis vähendada.
Aga proovi ära - kaotada vist midagi pole väga....

Kusjuures suur akupaak ja selle peakaitsme maks võimsusega kütmine siis, kui elekter pea tasuta, võiks täitsa teema olla tegelikult.

[val]

Kuna oe tasuvus sõltub peamiselt hinnavahest, siis nt järgmise 24h jooksul pole mul mingi nipiga võimalik saada 6,3 s/kWh.

No mina jätan südame rahuga need 24 tundi vahele kütmises. Vaatamata sinu väidetele, et nii ei saa, langeb temperatuur tänastes tingimustes ca pool kraadi ehk selle ajaga. ...

Valaskalakene, mis temp vesi sul pk torudesse läheb nt tänaste ilmadega või kui pikem vahe sisse on jäänud ja tubade temp ca pool kraadi langenud? Kas tavapärane max 40 või kõrgem temp? Tahaks mõista mis nipiga suudad ca 1h jooksul toodetud energia hoonesse üle kanda nii, et põranda või õhu temp kõikumine häirima ei hakka.

[valaskalakene]

Ei jaga aasta peale. Kui tahad saada süsteemi maksumust energiaühiku kohta, siis mis tehteid on vaja selleks teha? Üritad ise vastata või seletan

Pead seletama, sest ma ei saa aru mida iseloomustab veerg "süsteemi hin.. s/kWh". Tehe 10000/8000=1,25 €/kWh, mis peaks olema 125 s/kWh, aga sul on 12,5 s/kWh. Oled 125 jaganud 10-ga. Seda peaksid selgitama, sest 10-ga jagamisel ei ole ühiku hind s/kWh ja sa ei saa liita kütuse hinda süsteemi hinnaga nagu sa seda teinud oled.

Süsteemi maksumuse energiaühiku kohta saame, kui jagame süsteemi maksumuse selle eluaja jooksul toodetud eergia(ühikute)ga.
10-ga jagatud, sest (arvestuslikult) süsteem toodab sooja kümne aasta jooksul. Võib toota ja toodabki pikema perioodi jooksul aga üle 10 aastast amortisatsiooniperioodi ei ole mina nõus ühelegi oma seadmele arvestama, pigem amortiseeriks 5 aastaga. (Teised on teretulnud rakendama neile sobivaid amortisatsiooniperioode)

Edit: valemis on miskit valesti või ...igatahes optimistlikku 63 €/MWh kasutada on küsitav. Kui saaks 80-90 €/MWh, siis oleks su ideel jumet. Igatahes loodan, et sul asi õnnestub.
Siiski peaks veel arvestama, et 2021 on meil pigem soe olnud, st külmaga (-5 ja edasi) arvatavasti ei piisa sulle 1h kütmisest (~72 kWh vs 18 kWh) ja see arvatavasti lisab hinnale midagi otsa veel.

Ma ei ole nende absoluutnumbrite pärast väga põdenud. Seal, kus miinimum oli 6 senti oli ka keskmine (mida tarvitavad pumbad) vastavalt madalam.
Sellest minu algselt suurusjärkude näitamise harjutusest on siin komakohti taga ajav sport saanud.
Täpsust on mõtet taga ajada siis, kui on teada täpsed algandmed.
Minu jaoks ja minu tingimustel on siiamaani kasulikum kütta ka _keskmise_ hinnaga elektriga otse, kui soojuspumbaga.
Õngitsemine on puhas boonus ja tegelikult teema point oligi pigem see, et sellist õngitsemist on võibolla mõistlik ka teistel kaaluda. Näiteks tahkekütte süsteemile, kus akupaak niikuinii olemas võib nutikuse lisamine maksta ainult paarsada eurot. Seda aega, kus elekter halupuust odavam, on aga küll ja veel...

Pikas plaanis, nii 10+a ja arvestades nt msp 20a eluiga, on küsimus ka selles, kui volatiivseks turg jääb. Pigem võiks ennustada tippude maha lõikamist (volatiivsuse vähenemist), kui mõtleme elektriautode, erinevate salvestussüsteemide ja targa juhtimise arengule. Samas võib see olla just sinu võimalus (lühiajaliselt), sest kusagil pidavat juba maksma neile, kes suudavad tippudes oma tarbimist kärpida või vastupidi min ajal rohkem tarbida.

Salvestamine ja muu mudru on veel kallim ja vähem arenenud, kui roheelekter ilma toetusteta/kunstlike turumoonutusteta. Lähiaastatel lisandub roheelektrit pigem rohkem, kui siluvat poolt (mitte vastupidi).
Mina ennustan volatiilsuse suurenemist - kui ajaloolisi andmeid vaatad viimase paari aasta jooksul, ka siis on see (persetunde järgi) nii. Kui viitsid, võta börsilt päeva miinimumhindade keskmistele ka päeva keskmiste hindade keskmine ja vaata.
Aga eks sellele annab õige vastuse ainult aeg.

[võhik]

ehh.. tahtsin vastata aga kogemata muutsin teksti..

Uute toetuste väljaandmine on peaaegu 2 aastat tagasi lõppenud aga ikka jääb see teema järjest muudkui hambusse......

Minu küsimus on:

Kui suur on siis teie arvates selle toetuseta roheelektri tootmishind?
Kui siin juba erinevate kütteviiside hinnavõrdlus käib, siis tasuks see ka kirja panna.
no ja siis selle "toetustega" roheelektri tootmishind kah... kuigi viimasel ajal on seal vaid miinimumhinna garantii ja seegi alla 2 sendi kWh.


vastus järgmisele postitusele:

Võrguprobleemid on omaette teema, nagu ka gaasitarbimisega kaasnevate poliitilise keskkonna kahjudega maadleme juba pea 10 kuud.... ja kui oleks korralikud akud leiutatud 150 aastat tagasi, karjataksid araablased rahulikult vanaviisi igapäegaselt kaameleid edasi ning islamist ei oleks tavainimene võib-olla midagi kuulnud...

[xxx111]

Uute toetuste väljaandmine on peaaegu 2 aastat tagasi lõppenud aga ikka jääb see teema järjest muudkui hambusse......

Kas Sinu elektriarvel on rida "Taastuvenergia tasu"...
Lisaks arvesta sellega, et nn "taastuvenergia" koormab asjatult võrku ja tõstab võrgutasusid...

[aero]

Valaskalakene, mis temp vesi sul pk torudesse läheb nt tänaste ilmadega või kui pikem vahe sisse on jäänud ja tubade temp ca pool kraadi langenud? Kas tavapärane max 40 või kõrgem temp?

Mul sama huvi. Mis max temp põrandasse läheb (1. praegu? 2. -20°pakasega?) ja mis on põranda viimistluskihiks? Ja kas betoonis deformatsioonivuugid ka on?

[val]

...Süsteemi maksumuse energiaühiku kohta saame, kui jagame süsteemi maksumuse selle eluaja jooksul toodetud eergia(ühikute)ga.
10-ga jagatud, sest (arvestuslikult) süsteem toodab sooja kümne aasta jooksul. Võib toota ja toodabki pikema perioodi jooksul aga üle 10 aastast amortisatsiooniperioodi ei ole mina nõus ühelegi oma seadmele arvestama, pigem amortiseeriks 5 aastaga. (Teised on teretulnud rakendama neile sobivaid amortisatsiooniperioode)

10 aastast amortisatsiooniperioodist ei olnud sul varem juttugi. Nüüd siis selge. Ma arvasin, et mingi peenem ajaväärtuse arvutus, aga 10-ga jagamine on sama, mis minu lihttasuvusaeg. Kes soovib, see arvestab 20a eluiga jne. Kes tahab raha ajaväärtust, siis lisab oma investeerimisoskused ja vajalikud protsendid. Algab asi siiski lihttasuvusest.

Õngitsemine on puhas boonus ja tegelikult teema point oligi pigem see, et sellist õngitsemist on võibolla mõistlik ka teistel kaaluda. Näiteks tahkekütte süsteemile, kus akupaak niikuinii olemas võib nutikuse lisamine maksta ainult paarsada eurot. Seda aega, kus elekter halupuust odavam, on aga küll ja veel...

Absoluutselt, muidu ei viitsiks siia kirjutadagi. Kusjuures ka soojuspumpadega saab õngitseda, võimsuse ja salvestusmanu piires muidugi. Teema igati huvitav ja asjakohane. Kui selle eest ka maksma hakatakse, siis oleks veel parem.

[valaskalakene]

Valaskalakene, mis temp vesi sul pk torudesse läheb nt tänaste ilmadega või kui pikem vahe sisse on jäänud ja tubade temp ca pool kraadi langenud? Kas tavapärane max 40 või kõrgem temp? Tahaks mõista mis nipiga suudad ca 1h jooksul toodetud energia hoonesse üle kanda nii, et põranda või õhu temp kõikumine häirima ei hakka.

Kui mitte õngitseda ja kütta termostaadiga, siis ringleb põrandas soovitud sisetemperatuurist 1-3 kraadi soojem vesi. 3 kraadi on väga harva ja tõesti külma ilmaga (-20+). Keskmiselt võib arvestada 2 kraadi.
Põranda pinna temperatuur on umbes soovitud sisetemperatuuri ja vee temperatuuride keskmine.

Tund ööpäevas kütmist selgitasin: viewtopic.php?p=420134#p420134

"Impulsskütmise" juures temperatuuri ei reguleeri rohkem, kui igaks juhuks on piiraja 38 kraadi peal aga see kolme tunnise kütmise puhul veel ei rakendu, nelja tunniga vist hakkas juba välja lülitama lühiajaliselt.

Üldiselt jah, see väikeste soojushulkadeja ja väikeste temperatuurivahedega nipitamine tahab vist paljudest dogmadest ja rusikareeglitest lahti laskmist. Toatemperatuuri järgi pole mõtet midagi reguleerida näiteks ja nagu näed on vee temp "tavapärasest" oluliselt madalam.

Ja muidugi on pumba kiirus siinjuures oluline.
Stabiilse kütmise puhul on/oli pump esimese kiiruse/võimsuse peal, impulsskütmise puhul kolmanda. Kui oleks pump aeglasem impulsskütmise juures, siis tõuseks temperatuur rohkem

[valaskalakene]

10 aastast amortisatsiooniperioodist ei olnud sul varem juttugi. Nüüd siis selge. Ma arvasin, et mingi peenem ajaväärtuse arvutus, aga 10-ga jagamine on sama, mis minu lihttasuvusaeg. Kes soovib, see arvestab 20a eluiga jne. Kes tahab raha ajaväärtust, siis lisab oma investeerimisoskused ja vajalikud protsendid. Algab asi siiski lihttasuvusest.

.... eeeeei ole päris nii. Seadme amortisatsioon ja raha ajaväärtus on ikka täiesti erinevad asjad. Arvestama peaks nende mõlemaga.
Lihttasuvusega pole selliste asjade puhul midagi peale hakata, usu mind. Kui tahad, võib selle kohta eraldi teema teha....

[valaskalakene]

Valaskalakene, mis temp vesi sul pk torudesse läheb nt tänaste ilmadega või kui pikem vahe sisse on jäänud ja tubade temp ca pool kraadi langenud? Kas tavapärane max 40 või kõrgem temp?

Mul sama huvi. Mis max temp põrandasse läheb (1. praegu? 2. -20°pakasega?) ja mis on põranda viimistluskihiks? Ja kas betoonis deformatsioonivuugid ka on?

Viimistlus on naturaalne, lihvitud ja immutatud betoon. Vuuke ei ole, pragusid ka mitte. Armatuurvõrk on. Ca 15x10m ristkülikukujuline põrandaplaat.