Missugune maandus eramule?

[kunn24]

Ahjaa, nii palju tuli veel meelde, et PE ja N-i lahutuskohas oli tarkpea pistnud võrgust tuleva PEN-i N-i latile. Nii, et täis värk. Täis ettevalmistus kiireks TT-juhistikule üleminekuks. Selle tõttu ei tulnud unustamine ka kohe välja.

Aga milleks TT ja lisa RVK? TN-C-S juhistikus ei ole maandustakistus ju normeeritud.

Mõtle. Puutepinge max 50 V, üle selle tuleb lahutada. Sel juhul pinge PE-s tekib vastavalt Ohmi seadusele isolatsioonitakistuse halvenenmisel. Pole vaja mingeid standardeid kaevata. Enda huvides võid väiksemat pinget nõuda, kui vaja lahutada.

[Küülaline]

Peakilbis PE ja N muidugi lahutada, aga milleks TT-juhistik?

[kunn24]

Eespool oli juttu võimalikust PEN-i katkemisest ja siis vajadusest teha "vägev" maandus kohta, kus nagu hästi ei õnnestu. Näitasin, et saab vajadusel tunduvalt lihtsamalt ja odavamalt. Tuleb vaid manada võlusõna "TT" ja pista totaalselt RVK-sid, kuid viimane on tänapäeval eramus nagunii. TT on suht aktulaane tänapäevalgi kohtades, kus siseneb rääbakas õhuliin või maja sisend on paari mm2-se AL-ga (selle juures veel 1 f), kuigi õigem oleks viimane korda teha. Selliseid vanu maju on veel palju. Mine aint "linnast" välja. Näed ja ei imesta. Ainult imestama paneb see, kui EL vahetab õhuliini traadid kaasaegse vastu ja ühendab tuimalt sama sisendi külge omanikule mingit nõuet esitamata, et olgu korda tehtud. Samas kõvatab ehitusaegse kilbi pingestamisel kontrolliga nii, et imesta.

[Hiid]

krt, see on nagu siis, kui ma kaablit omale panin.
Muus osas ei lähe nagu arvamused nii lahku.
Toona käis läbi, et piisab 16mm2, aga osadel alla 72mm2 ei tulnud kõne allagi.
Nüüd maandusega ütleb üks kõrge tasemega elektrik, et betoon on selline isolaator, et see ei maanda midagi. Osad aga väidavad, et see on parem, kui extramaandus.
Võta nüüd kinni...

[kunn24]

Sellised küsimused lahendatakse mõõtmis(te)ga. Elektris jauravad vaid jobud, profid arvutavad, mõõdavad ja omavad teoreetilist ettevalmistust vähemalt tase 6 järgi.
Kuid mis puudutab betooni, siis ma olin noorena tööstuses elektrik ja mulle öeldi, et mine kilbi kallale, see on tehtud pingevabaks.... Põrand oli märg betoon ja jalas niisked kirsad...

[Hiid]

selles see nonsenss ongi, et kõik, kes sõna võtavad on 6 taseme proffid, aga arvamused on seinast seina.

[kunn24]

Arvamuste paljusus...

Toona käis läbi, et piisab 16mm2, aga osadel alla 72mm2 ei tulnud kõne allagi.

Kui mu mälu ei peta, sulle sai seda arvutatud nõrkemiseni. Nagu iga asjaga, kõik sõltub vajadustest, normatiivsetest nõuetest ja aktsepteeriavatest kadudest (ekspluatsioonikuludest). Ka 0,1 mm2 midagi teeks. Särtsu sealt saaks ikka ja võib ka telefoni laadida. Näiteks EL teeb tihti nii, et asendab 25- 50 mm2 keskpingeliini (10 või 10,5 kV) 240 mm2 kaabliga. Suurt vahet nagu pole (ka EL-ile kaabli hinnas).

[ping]

...
Nüüd maandusega ütleb üks kõrge tasemega elektrik, et betoon on selline isolaator, et see ei maanda midagi. Osad aga väidavad, et see on parem, kui extramaandus.
Võta nüüd kinni...

KUIV betoon kui selles on kasutatud "klaaskiud sarrust" või kiudusid, ongi isolaator ja seda ei saa mitte kuidagi tulemuslikult ühendada maandusega.
Mõõtke megeriga näiteks kahe metallist lööktüübli, mis on kuivas betoonis, vahelist takistust.

[Küülaline]

Vundamendimaanduri korral räägime ikka metallarmatuurist vundamenditaldmikus, mis ei saa kuidagi kuiv betoon olla.

[Hiid]

Ei tea, ei oska midagi kosta.
Kui betoon puudrid, siis on jahu enamasti kuiv küll jahh.
Ja olemegi alguses tagasi.

[kunn24]

Sarrustega pidanuks ühendama (kontaktplaadi külge keevitama ja olulised sarrused ka omavahel), mitte nüüd 1-e auku puurima ja sealt imet lootma.

[Kalvis]

Pole välistatud - kõrgemal tehtud maja, liivane kuiv pinnas - seal taldmikus see maandur ei hakkagi töötama.

[trebla]

krt, see on nagu siis, kui ma kaablit omale panin.
...
Toona käis läbi, et piisab 16mm2, aga osadel alla 72mm2 ei tulnud kõne allagi.
...

Ja mis sa siis panid?
Jämedat sai sulle soovitatud juhuks kui sa sealtkaudu ka toodetavat elektrit võrku tagasi peaksid kord tahtma anda...

[tcumen]

Kuid mis puudutab betooni, siis ma olin noorena tööstuses elektrik ja mulle öeldi, et mine kilbi kallale, see on tehtud pingevabaks.... Põrand oli märg betoon ja jalas niisked kirsad...

Mind noore nagana, kui tehnikumist praktikale saabusin, õpetas juhendaja, elukunstnikust nalja- ja napsimees: enne, kui mõnest juhtmest või seadmest kinni haarad, tõmbad parema käe sõrmega hooga asjast üle. Sõltumata, kes seadme pingetuks tegi, ise või keegi teine. Ja ütles, et kui sul süda paremal pool juhtub olema, siis teed seda vasaku käega.

[ping]

Kuid mis puudutab betooni, siis ma olin noorena tööstuses elektrik ja mulle öeldi, et mine kilbi kallale, see on tehtud pingevabaks.... Põrand oli märg betoon ja jalas niisked kirsad...

Mind noore nagana, kui tehnikumist praktikale saabusin, õpetas juhendaja, elukunstnikust nalja- ja napsimees: enne, kui mõnest juhtmest või seadmest kinni haarad, tõmbad parema käe sõrmega hooga asjast üle. Sõltumata, kes seadme pingetuks tegi, ise või keegi teine. Ja ütles, et kui sul süda paremal pool juhtub olema, siis teed seda vasaku käega.

Kindlasti mitte näpuotsa padjaga vaid näpu välise küljega, sest siis tõmbab võimaliku voolu poolt tekitatud lihase kokkutõmme näpu pingestatud osast eemale.
Näpuotsa padjandiga katsudes võib kramp suruda näpu vastu pingestatud detaili.

[RaJy]

Kuid mis puudutab betooni, siis ma olin noorena tööstuses elektrik ja mulle öeldi, et mine kilbi kallale, see on tehtud pingevabaks.... Põrand oli märg betoon ja jalas niisked kirsad...

Mind noore nagana, kui tehnikumist praktikale saabusin, õpetas juhendaja, elukunstnikust nalja- ja napsimees: enne, kui mõnest juhtmest või seadmest kinni haarad, tõmbad parema käe sõrmega hooga asjast üle. Sõltumata, kes seadme pingetuks tegi, ise või keegi teine. Ja ütles, et kui sul süda paremal pool juhtub olema, siis teed seda vasaku käega.

Kindlasti mitte näpuotsa padjaga vaid näpu välise küljega, sest siis tõmbab võimaliku voolu poolt tekitatud lihase kokkutõmme näpu pingestatud osast eemale.
Näpuotsa padjandiga katsudes võib kramp suruda näpu vastu pingestatud detaili.

Ma käisin maakoolis ja põhikooli 5 klassi füüsika tunnis räägiti sellest tarkusest, et näpu pealmise poolega katsutakse kui kahtled.
No mul jäi vähemalt meelde - mõni pidi ehk tõesti tehnikumis või praktikal olles kordusõppust saama

[Hiid]

krt, see on nagu siis, kui ma kaablit omale panin.
...
Toona käis läbi, et piisab 16mm2, aga osadel alla 72mm2 ei tulnud kõne allagi.
...

Ja mis sa siis panid?
Jämedat sai sulle soovitatud juhuks kui sa sealtkaudu ka toodetavat elektrit võrku tagasi peaksid kord tahtma anda...

viiekümbine näis olevat optimaalne.
Tegin liitumisegi ära ja siis läks paneelindusega asi piix ja edasi asja ei ajanud.

[Küülaline]

põhikooli 5 klassi füüsika tunnis räägiti sellest tarkusest, et näpu pealmise poolega katsutakse

Ma kahtlen, kas viiendas klassis füüsika üldse oli, rääkimata sellest, et ma mäletaksin, mida 50 a tagasi seal tunnis räägiti.

[rannamees]

Tegin liitumisegi ära ja siis läks paneelindusega asi piix ja edasi asja ei ajanud.

Mis saab paneelinduses täiesti piixu minna?

[Kalvis]

Antud juhtumil oleks mõistlik olnud lüüa maandusvarras (ei pea üldse olema taldmiku all piisab kõige sügavamaks kaevatud kohast) võimalikult sügavale, hea kui oleks puutunud põhjaveekihti. Ma ei tea küsija seisu aga teine lahendus oleks puurkaevu- manteltoru kasutada maandurina.
Kolmas variant on kah - kui ehitatakse kommunikatsioonikraave (elekter, vesi, side jne.) siis sama - kraavi põhja lüüa maandusvarras.

[ping]

...
Kolmas variant on kah - kui ehitatakse kommunikatsioonikraave (elekter, vesi, side jne.) siis sama - kraavi põhja lüüa maandusvarras.

Kraavipõhja maanduri varda löömine hoiab kokku ainult ühe varda maksumuse ja rohkem sellest kasu ei ole, pigem võib kunagi tulevikus segama jääda.
Sobivasse kohta võib suvaline arv vardaid üksteise otsa lüüa, märja (elektrit juhtiva) kihini jõudmiseks.

[Kalvis]

Teinekord pinnas kivine, ei kannata sügavale lüüa. Teiseks tihti on veetoru juba 1,5-18 meetri sügavusel, seal polegi maandusvarrast vaja lihtsalt piisavalt pikk lont kraavi.

[Hiid]

teeam lõppend.
Ostsin 150 euri eest vardaid ja 25mm2 vasktraati

[ping]

teeam lõppend.
Ostsin 150 euri eest vardaid ja 25mm2 vasktraati

Ära kiirusta ja maanduse isolatsioonilinti unusta, sest muidu on oht, et maanduri traadi maaseest väljatuleku koht mädaneb mõne aastaga läbi.
OBO oma toode:
https://www.obo.ee/tooted/ohutus-kaitse ... elint.html
DEPO:
https://online.depo-diy.ee/product/36824

Ja ka ühekordsed kindad selle kasutamiseks, sest see lint on päris vastiku liimiga.

[RaJy]

põhikooli 5 klassi füüsika tunnis räägiti sellest tarkusest, et näpu pealmise poolega katsutakse

Ma kahtlen, kas viiendas klassis füüsika üldse oli, rääkimata sellest, et ma mäletaksin, mida 50 a tagasi seal tunnis räägiti.

Mul natuke vähem aega möödas ja meeles - 1 klassi läksin 1984. Tegelikult kui päris aus olla siis pole iialgi 5 klassis käinud - see klass jäi vahele kuna siis mindi 8 klassiliselt süsteemilt üle 9 klassilisele.Niiet tegu oli ikkagi 6 klassiga. 9klassilises süsteemis. See selleks, tegelikult oli meil päris tore füüsikaõpetaja - jutustas elust enesest mitte ainult füüsikast ja mina olen see lollakas kellele jutust tulevad faktid kipuvad meelde jääma- igaühele ei jää ja on asju mis mul kuidagi meelde ei jää(poenimekiri näiteks) ja samas mõnele jälle jääb