Tuhk välja!

[optimist88]

Miks tuharuumi uks nii kõrgel on? Minu ahjul on tuharuumi uks põrandaga tasa.

Ega seal muud põhjust olla ei saa kui et tuua tuha ja puudega toimetamine vanemale generatsioonile mugavamale kõrgusele. Minu meelest laskuvate lõõride pikkust see lahendus ei pea tingimata mõjutama. Raisku läheb vaid tõusva lõõri pikkusest mingi osa.

[vuuk]

Tegelik peamine põhjus on kirjas standardis EVS_812_3:2018

[Küülaline]

Kas seda mõne sõnaga ei saa selgitada?

[Urmas]

Tegelik peamine põhjus on kirjas standardis EVS_812_3:2018

Vuuk, sa oled vist ka ehitusvaldkonnas päris kaua tegelenud ja peaksid teadma, et sinu viidatu ei ole kohustuslik. Ära lasku lollide ametnike tasemele! Olgu, konkreetselt Päästeametnikega eiole mul enam kaua vaidlusi olnud, kuid Päästeameti volitatud esindajatega(korstnapühkijad) küll. Kui püüan korstnapühkijale selgitada, et meie korteri ümberehituse ajal tema poolt hetkel esitatud nõude ei kehtinud, siis ta jaurab vastu, et käis just kaks nädalat tagasi täiendkoolitusel, EVS nõuded on sellised ja tema poolt väidetu on ülim tõde. Ei viitsi sellistega enam isegi mitte vaielda ega oma tõde selgitada.
OT. Kuidas foorumlased suhtuksid teid kainusereidi peatanud politseiniku poolt esitatud nõudele, et EVS järgi peaks autojuhil olema sõltumata soost aja aastaajast jalas naturaalsest nahast kingad ja kaela ümber lips, sest nii on soovitanud EVS välja töötanud MTÜ? Ise saadaks sellise nõudmise esitanud ametniku läbi lillede pikalt. Mitte, et need nõuded oleks jaburad, aga tehku siis seaduslikuks või vabalt kättesaadavaks.

[elektron]

Seega paned ahju põhjale 3..4 parajat halgu ja juba ongi peaaegu kolmveerand koldetäit. Ja kui mugav siis sealt puude pealt käpakil maas olles on süüdata? Võibolla noorematel pole vahet - mul küll on erinevus.

Eksid, täiesti standartse" Tartu valu" uksega umbkoldega ahju läheb vabalt ca 12 halgu sisse

Teisalt, mida näitab pealt süütajatel ahju suitsugaasi temperatuuri termomeeter korstna juures?
Kas olete ühel või teisel viisil süütamisel ja kütmisel jälginud kui kiiresti suitsugaasi väljundtemperatuur vajaliku määrani tõuseb? Muide liiga pikaajaline madal väljundtemperatuur võib keerata korstna ja ka ahju "pekki".

Kas tuharestiga ahjul on pealt süüdates suitsugaaside temperatuur kõrgem? Ja miks üldse peaks pealtsüüdates suitsugaaside temperatuur madalam olema kui alt süüdates?

Ja kui mugav siis sealt puude pealt käpakil maas olles on süüdata? Võibolla noorematel pole vahet - mul küll on erinevus.

Et siis alt süüdates saab ilma kapakil maas olles hakkama? Minu loogika ütleb, et pealt süüdates peaks nagu suts vähem küürutama?!

[Imelik]

Alt ja pealt süütamisel on erinev reaktsiooni pindala ja sellest ka erinev reaktsioonikiirus.

[elektron]

Alt ja pealt süütamisel on erinev reaktsiooni pindala ja sellest ka erinev reaktsioonikiirus.

Nõus, aga mida sellest järeldada saab? Kumb on parem?

[kunn24]

Parem on eeldatavalt see, mis tagab väljundis õige heitgaasi temperatuuri. Mul on ahjul termomeeter väljundis ja sätin tuhaukse siibriga 200 C peale.

[Hiid]

peab ka selle pealtsüütamise korra ära proovima. Kahjuks ei ole muuga mõõta, kui infrapuna termomeetriga, ahju sisepinda, näiteks hommikul samast kohast.
Millegipärast arvan, et pealtsüütamisega kahaneb kuumaandmis protsessi pikkus tunduvalt lühemaks ja seeläbi ahi ei saa nii kuum. Samuti ei oska prognoosida, kuidas ahjule ja korstnale säärane vigurdamine meeldib, pikemas perioodis.....

[Urmas]

peab ka selle pealtsüütamise korra ära proovima. Kahjuks ei ole muuga mõõta, kui infrapuna termomeetriga, ahju sisepinda, näiteks hommikul samast kohast

Kasutaja ping ju kirjutas konkreetselt teises teemas, et sinu mõõtmine koduse IR mõõtjaga on BS, sest sul ei mõõtetehnoloogi pabereid ja su IR mõõtja ei ole metroserdis taadeldud. Nii, et ära tegele mõtetustega.

[kunn24]

Kolde vs ahjust väljuvate suitsugaaside temperatuuri mõõtmine on täiesti eri teemad.

[ping]

peab ka selle pealtsüütamise korra ära proovima. Kahjuks ei ole muuga mõõta, kui infrapuna termomeetriga, ahju sisepinda, näiteks hommikul samast kohast

Kasutaja ping ju kirjutas konkreetselt teises teemas, et sinu mõõtmine koduse IR mõõtjaga on BS, sest sul ei mõõtetehnoloogi pabereid ja su IR mõõtja ei ole metroserdis taadeldud. Nii, et ära tegele mõtetustega.

Seal teemas oli, et "mõõteseaduse mõistes, rahalise arvestuse aluseks oleva mõõtmise puhul".

Ega siis omanikul oma ahjuga rahalist lepingut ei ole ja seda võib mõõta kuidas ja millega ise tahab.

Kui ahju omanik maksaks metsamehele mitte halgude eest, vaid lepingu järgselt ahjust väljunud reaalse soojuse eest, siis peaks mõõteriistad olema taadeldud nagu kaal turu kurgimüüjal.

[Hiid]

Kolde vs ahjust väljuvate suitsugaaside temperatuuri mõõtmine on täiesti eri teemad.

eriteemad või mitte, aga mind huvitab, kas pealtsüüdates saan ahju samakuumaks, kui altsüüdates.
Muu mind väga ei huvita, kui see, kas tuppa sooja sai või mitte.

[ping]

Kolde vs ahjust väljuvate suitsugaaside temperatuuri mõõtmine on täiesti eri teemad.

eriteemad või mitte, aga mind huvitab, kas pealtsüüdates saan ahju samakuumaks, kui altsüüdates.
Muu mind väga ei huvita, kui see, kas tuppa sooja sai või mitte.

Võrdluse saamiseks peaks kaaluma ka puusületäied üle, enne ahju panekut.

[elektron]

eriteemad või mitte, aga mind huvitab, kas pealtsüüdates saan ahju samakuumaks, kui altsüüdates.
Muu mind väga ei huvita, kui see, kas tuppa sooja sai või mitte.

See ei pretendeeri millelegi, aga alt süüdates on minu ahjul korstnast väljuv suits algul hall, ja lõpuks kui terve koldetäis puid põleb korralikult muutub suits valgeks või kaob ära. Pealt süüdates on suits kohe valge ja ei lähegi halliks. Kui hall suits pole põlemata kütus, siis mis see on? Kütus võiks ikka ahjus ära põleda, mitte korstent tahmata ja tänavale lennata.

[kunn24]

Kena loogikaviga.

[Kalvis]

Isegi alt süüdates on puud hiljemalt minuti, max 2 jooksul pea kõik leegis ja põlevad ja suits on kenasti valge korstnas.
Ennist ütlesin . minu eripära on - panen puid esimese hooga täpselt niipalju vaid kui tule ülestegemiseks vaja.
Edasi on tavaliselt iga poole tunni tagant 1 halg.
Õhk on alati paika timmitus - oleks piisavalt ja ei imeks üle.

Kui isegi kurguni täis panna siis põlema lähevad 5 minutiga kõik puud. Vaid 1 min jooksul võib näha seda niiskete puude tossu.
Korstna tahmamine sõltub liigõhu - st tuharuumi ukse avatusest. Tahmab kui liiga kinni ja ei sõltu sellest kus paned põlema pealt või alt.

[Olaf]

Pealt või alt süütamne vaevalt mingit puude kokkuhoidu annab. Väidetavalt saastab vähem õhku, seepärast ka mina hakkasin pealt puid koldes süütama. Kõige ülemise halu alla panen natuke pilpaid ja kasetohtu ja tikuga tuld.
Suits on timmitud nii, et kogu aeg on see valge ja kütmise lõppedes kaob ära.

Küll andis efekti umbkolde tegemine restkoldeks aasta aega tagasi, temperatuur koldes tõusis märgatavalt ja
sisemise ahjuukse sisse on tekkinud väike pragu pooleaastase kütmise järel. Kui ta päris pooleks läheb mõtlen panna klaasukse. Pottsepa kinnitusel tehakse samade mõõtmetega klaasuksi.

[aero]

peab ka selle pealtsüütamise korra ära proovima. Kahjuks ei ole muuga mõõta, kui infrapuna termomeetriga

Lõõri termomeeter maksab 7-8€. https://espak.ee/epood/toode/ahju-termo ... 50mm-400c/ Puur on veel odavam. Trelli vast leiad oma majapidamisest.

... kuidas ahjule ja korstnale säärane vigurdamine meeldib, pikemas perioodis...

See on samapalju vigurdamine kui sinu/minu/kelle iganes "hommikune konjakijoomine". Kuidas see edeneb?

[Hiid]

kuhu ma selle pistan siis?
Mul on soometüüpi ahi, kus koldest tõuseb kõik sambana üles ja mööda külgi uuesti alla ja siis ühenduslõõriga alt korstnasse.

[kunn24]

Viimase lõõriluugi või korgi lülge. Vaja auk läbi puurida.
Pildil kajatatud siis hästi ei sobi, vaja tagant mutriga.
Näiteks https://www.on24.ee/p/117019/ahju-termomeeter

[aero]

Õige jah. Luugi küljes on parem, ei jää pühkimisel ette. Lihtsam paigaldada ka.

[Hiid]

ja võidab see, kel on suuremad numbrid? Või näitab see ahju ebaeffektiivsust hoopis?

[Imelik]

Alt ja pealt süütamisel on erinev reaktsiooni pindala ja sellest ka erinev reaktsioonikiirus.

Nõus, aga mida sellest järeldada saab? Kumb on parem?

Seda et gaasi ja muude lenduvosade eraldumine on ka intensiivsem. Utreerides, saab veel kiirema reaktsiooni vähendades halgude välismõõtmeid- reaktsioonipinda tekib rohkem....
... kuid kas kütteseade on ka võimeline seda kõike efektiivselt ära kasutama?- ei sõltu juba üldse reaktsioonikiirusest.
Asja sisust- võtke tikk ja süüdake see püstiasendis põlema, nüüd muutke asendit horisontaali ja näete et leek muutub, sama on siis kui püstine tikk süüdata hoopis alt. Need erinevad värvid ja kujud väljendavad seal erinevaid temperatuure ja erinevaid keemilise protsessi etappe. Ühesõnaga on gravitatsioonil protsessile mõju, väidetavalt toimub kaaluta olekus ka tahkekütuse täielik põlemine (leegi kuju muutub ümaraks ja värv siniseks, ehk konvektsioon ei vii lenduvosi leegist välja).
Väidetavalt olla katseliselt kindlaks tehtud et pealtpõlemisel on kasutegur kõrgem. Hoopis olulisem aga on ilmselt küttematerjali niiskussisaldus. Enamus põlemisprotsessi energiast kulub vee aurustamiseks. Samuti piisav hapniku (ehk õhu) juurdepääs protsessile (mõjutab temperatuuri).

[ping]

ja võidab see, kel on suuremad numbrid? Või näitab see ahju ebaeffektiivsust hoopis?

Kui tuli jookseb korstnasse ja suitsugaaside temperatuur on +400C, siis koos tulega läheb ka soojusenergia korstnasse. Ehk kasutegur on väiksem.

Kui korstnasse läheb +100C või madalam, siis toimub ahjus või korstnas kondenseerumine, mis rikub materjale ja tekitab pigi. Täpsemad numbrid saab korstna passist.

Telliskorstna ülemisest otsast peaks väljuma +105C tembiga suits, max kasuteguri saavutamiseks ja ahjust korstnasse vastavalt kõrgem.