Tuhk välja!

[motamees]

https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic. ... 88#p366788

[Hiid]

nüüd on mul üks kogemus ka pealt süütamisega.
Kuna ahi on traditsioonilise uksega, siis suurte halgudega tähendab see umbes 8-9t halgu, 4 all, 4 peal.
Panin siis ülemiste halgude vahele sutsu paberit ja kasetohtu. Põlema läks üllatavalt hästi. Aga kased on kuivad ka ja enne küdemist hoian ma neid nädalakese toas, raamis.
Infrapunatermomeetriga hommikul ahju kraadides oli olukord sarnane. Üleemine otsa natuke külmem. Aga see võib olla ka seetõttu, et üks tukk ei põlenud teistega koos ära ja tahtis 10min kauem jändamist.
Kui määramatud tegurid välja jätta, siis ütleks, et tulemused olid vea piires.

[Tavalugeja]

Kuna ahi on traditsioonilise uksega,

Kas sellisega, mida müüakse antiik kaubana?

[kunn24]

See on keskelt süütamine.

[motamees]

nüüd on mul üks kogemus ka pealt süütamisega. ...

...viis aastat peale kursusi. Sind kohe üldse ei huvita see asi, aga kirunud oled küll seda pealt süütamist.

[kunn24]

Mis tast kiruda, ise esitasid pildid, kus sussitamisele kulus aega 29 min (58 - 29). Ehk esitasid veenvad tõendid, et tegu on täieliku jamaga.
Kui selliselt läheneda külmale ahjule, siis varsti pigi jookseb. Eriti, kui kütta vaiguse puuga.
Üleskütmise alguses on selle vältimiseks vaja kohe saada tuli torusse.
Kui kõik torud soojad, võib iseendaga nõu pidada ja tuld vähemaks keerata.
Siis võid juba pealt süüdata.
Ja et siis ei aja pealtpanemist segi keskele panemisega nagu hr Pikk siin üritas eksitada.

[motamees]

Ehh, Kunn on ikke Kunn. Ma seal kirjutasin ka ülemise klaasi puhtusest (pigi tekkest). Selle vaikib hämamise ekspert kenasti maha. Teine häma on see külm ahi. Ahi on külm sügisel, kui küttehooaeg algab. Talve läbi on ta soe, majas ju elatkse.
Aga ega pole mõtet vaieldagi. Aastaid sama joru. Keskküttega korterite mehed on kõikse targemad.

[kunn24]

Kas eesmärk on puhas klaas või ahi kiirelt soojaks ilma liigse pigi ja kondensita torudes?
Sellises "korteri" kombos, kus on ahi/ kamin koos kesküttega või episoodilise elamisega kohas, on vaja ka üles kütta täiesti külma kollet. Sa lisaks peaksid teadma, mis on Reynoldsi arv, laminaarne vs turbulentne voolamine soojusülekandes, et ahjud on reeglina tehtud turbulentse voolamise alumise piiri juurde ja veidigi sussitamise poole kaldudes soojusülekanne kahvatub, et koldest intensiivne soojusülekanne toimuks ja kõik ära põleks, on vaja seal temperatuuri vähemalt 600 C jne.
Kui näiteks männipuuga sellist eksperimenti korraldad, saad poole tunni pärast omale suusatõrva järgi haiseva ahju.
Ei maksa hakata oma toredale teooriale viksima lisatingimusi (a' la pidevalt soe ahi).
Mul ahjukütja staazhi 40 aastat. Erinevaid rezhiime katsetanud. Küll enamus tahmatult (kolde alatäitmine, niisked puud, küljelt süütamine). 2 korda sussitamise tõttu ahju plahvatama saanud (põletasin pakki vanu ajalehti). 1 kord lendasid "kriskad" välja, teine kord Tulikivil pealmine plaat minema. Teise korra järel tegin ahjule iseenda jaoks sildi: Kui sussitad, saad kolki.

[Tavalugeja]

Mul ahjukütja staazhi 40 aastat.

Sa ei saa kirikus ka peksa, sa oled nii juhm, aga lollilt järjepidev.

[kunn24]

Meistril meistri argumendid..

[Imelik]

"Sussitamine"- on vaegpõlemine ja sellel ei ole midagi ühist pealt süütamisega. Muutub ainult reaktsioonikiirus,
mis tagab puhtama põlemise.
Siin on üks paremini jälgitav näide, kuidas peaks ka lõket tegema, et mitte ümbritsevaid ära lämmatada.

[kunn24]

Seal on selgelt kirjas pealtsüütamise eesmärk- et kauem põleks. Ilmselgelt on sellega seoses ka tule intensiivsus väiksem ja loomulikult ka suitsu intensiivsus väiksem. Kui sama eesmärk on ka ahju üleskütmisel, siis miks mitte. Kui ei, siis.... See, et väiksem reaktsioonikiirus tagab puhtama reaktsiooni, on vist väga meelevaldne väide. Võib öelda, et näivalt puhtama, kuna intensiivsus on väiksem.
Lisaks, kuidas käituvad pealtpanemise apolgeedid siis, kui on vaja kuuma koldesse süte peale puid lisada? Kas süütavad need ka kuidagi pealt või ootavad, kui söed põlevad täiesti ära? (Just lisasin ahju puid ja üritasin neile teha selgeks, et süttiksid pealt)
Mul tuleb siin meelde raamat Gulliveri reisid. Tsiteerin Wikist:
"Naabersaare riigi Blefuscuga kauakestva sõja põhjuseks oli see, et lilliputid tegid muna sööma hakates katki muna terava otsa, aga vaenlased Blefuscus muna jämedama otsa."

[Imelik]

Kui vähem suitseb, tähendab ka küttematerjal lahkub vähem saastavamalt ja jätab rohkem põlemisprotsessi läbides leegi kuumemat piirkonda, kiirust reguleerib põlemisprotsessi levimine. Oluline on, et kõik süttimispiirkonnad on kaetud maksimaalse temperatuuriga. Alt süütamisel, leek läbib küttematerjali ise jahtudes ja kuumemas punktis ei ole tõenäoliselt ka piisaval hulgal tagatud hapniku juurdepääs, sest tekkiv gaas surub hapniku eemale.
Ahju kütmine puude juurde lisamisega on juba põhimõtteliselt vale, sest ahju jahutatakse sel juhul intensiivselt
(liigõhuvool), sellisel vajadusel soovitatakse kütta vahedega (hommikul ja õhtul näiteks).
Puude lisamisel sütele oleneb- 1kihi korral on vahe väike, sest leek katab praktiliselt kogu gaasi eraldumise pindala (tänu hapniku ligipääsule) ja oluliselt ei jahtu.... koldetäie ladumisel on küll koldes juba kõrgem temperatuur kuid protsessis hakkab sarnaselt alt süütamisega "jahutamine" (lahkuvad gaasid ja lendosad ei põle korralikult ära)- korstna otsa vaadates on seda ka võimalik jälgida.
Iroonia ei ole siinjuures asjakohane, on üsna suur tõenäosus ja isiklikult ma toetan seda, et ahi küttekoldena tiheasumis keelustatakse. Muidugi sama suur probleem on tiheasumis asuvad tahkekütte katlamajad. Kuritahtlik on saastet toota kui saab teisiti (paremini).

[kunn24]

Ahju kütmine puude juurde lisamisega on juba põhimõtteliselt vale, sest ahju jahutatakse sel juhul intensiivselt
(liigõhuvool)

See välistab katlamajade jms protsesside toimimise. Istu, 2- lühidalt öeldes.

Kokkuvõtlikult su muu jahu suhtes saab öelda, et oletusi heitgaaside osas saab lahendada gaasinalüsaatoriga. Lihtsalt lampi neid produtseerida ei ole viisakalt öeldes, ilus.

Aga noh, kloune puudelisamise osas on seinast seina https://www.google.com/search?client=op ... UTF-8#ip=1
1-d koomikud käsivad koguni kellaga aega võtta

Puude lisamine: - Pane teine ja kolmas koldetäis, kui eelmine koldetäis on põlenud 24 minutit.

[Imelik]

Katla ja ahju tööpõhimõttes on olulisi erinevusi aga ka mul puudub huvi "tõestada" midagi sellise suhtumise ja väljendusviisi korral. Rullik päästab, lugemine ei ole kohustuslik. Ainult rahu....

[kunn24]

Katla ja ahju tööpõhimõttes on olulisi erinevusi

Ikka, ikka.

Süütamise kohta leidisin sellise väite (hakkasin üle vaatama järjest, mida öeldakse puude lisamise kohta):
https://www.nunnauuni.ee/kuttekolde-oige-kasutamine/

Tähtis! NunnaUuni voolukivist tulekolletes tuleb puud süüdata alati altpoolt.
Puude süütamine altpoolt sobib kõige paremini NunnaUuni põlemismeetodiga, mis võimaldab kiiret süttimist ja temperatuuri tõusu. Kuldse Tule meetod võimaldab puudel gaasistuda ja põleda kõrgel, püsival 800–1200-kraadisel temperatuuril kogu põlemisprotsessi jooksul. Kõrge põlemistemperatuur parandab nii küttekolde energiatõhusust kui ka minimeerib kahjulikke PAH-e.

Nunnauuni Kuldse tule meetod: https://www.nunnauuni.ee/nunnauuni-kuldne-tuli/

Mul oli seda lugedes tunne, et oleksin NU tehases koolitusel käinud. Allajoonimised minu poolt.

Tulikivi kastusjuhendist süütamine (tundub isegi ohtlik, võib käed kõrvetada ja jamaks läheb, kui põleva süütematerjali peale halud ei mahu koldesse ning peab uuesti välja tõstma; halgude püstipaigaldust pole miskipärast ära toodud):

Mõlemad lubavad puid kütmise ajal lisada. Okaspuu tihedus on lehtpuuga, eriti kasega võrreldes väiksem, seda on vaja kindlasti mitu korda täita, et lubatud puidukogus (tavaliselt 1 kg 100 kg ahju massi kohta) täis saada.

[vuuk]

Täna hommikul oli mul toimunud küljelt süütamine. Kuigi, nagu tavaliselt olin üritanud süüdata alt.
Selle tulemusel oli kolde ühes osas suhteliselt intensiivne põlemine, aga teises osas puud vaid suitsesid.
Suits ei tahtnud küljelt intensiivse põlemise ossa liikuda.
Minu ettekujutuses analoogne protsess toimub suures osas olenevalt kolde ja küttepuude omadustest ning süttimise kiirusest erinevates kolde osades jne ka pealt süütamisel. Vahetult leegi all olev gaas teoreetiliselt süttib, osa läheb kõrvalt mööda. Ja seda seni, kuni koldes tervikuna temperatuur tõuseb vajaliku määrani.
Alt, korralikult süüdates saab tõusta koldes tervikuna temperatuur kiiremini.
Ei välista, et on välja töötatud koldeid, milles ka pealt süütamisel põlemisprotsess toimub vajaliku intensiivsusega.

Vähem (aga kauem suitsemist) võib lõppkokkuvõttes olla rohkem või sama palju saastamist.
Saast on suhteline. Tahm ja tuhk on tegelikult puude ja taimede toit. Tuhk on lisaks hea vahend taimekahjurite vastu.

[heints]

Isegi minu 93 aastane ema on aru saanud nii nimetatud pealt süütamise mõtekusest, kuigi on eelneva elu süüdanud alt. Olen kuulnud, et vanasti suuremate katelde kütjatel oli õues peegel, et näha korstnat tulevat tossu. kui oli toss, tähendab midagi on kütmisega valesti.
Mul vanas majas vanakooli ahi, kütmisel praktiliselt tossu ei tule aga kellel tean eramajas katla olevat on ümbrus tossu ja suitsugaasi aisu täis. See tundub olevat seletatav sellega, et terve kütmise aja on kolde seinad külmad, kuni 90°C. Parandage, kui minu tähele panekutes midagi valesti on.

[optimist88]

Soome tüüpi ahi, restkolle, klaasuks. Süütan alati pealt sest nii on koldes vähem suitsu. Lõõritermomeeter on laskuva lõõri luugis, enne korstnaühendust. Ideaalne oleks seal ca 200* minu teada aga mul läheb üsna tihti ka 250 ja 300.

[suvaline]

Ma teen ettepaneku ... ettepaneku, et süütaks korraga nii alt kui ka ülalt. Eelnevalt tuleks muidugi tuhk välja viia ja seest ära pesta ning leegiheitjaga seinad/laed eelsoojendada. Viimaste tegevuste toel saab ravida klaustrofoobiat ja tumedama jume.

[kunn24]

Tulemuste võrdlemisteks tuleb siis paigaldada erinevad andurid erivatesse gaasikulgla osadesse, samuti korstnakaamera. Kindlasti saaksid mitmed doktorid oma väitekirja kaitsta.
Lp Heizi väitel on 93 a ema kindlasti pädevam, kui Soome ahjuehitajad ja 93-aastaseks saamisel mailmapilt kirgastus.
Krt, aina huvitavamaks argumendid muutuvad...
BTW, täna süütasin keskelt, lihtsalt nii kukkus välja.

Olen kuulnud, et vanasti suuremate katelde kütjatel oli õues peegel, et näha korstnat tulevat tossu. kui oli toss, tähendab midagi on kütmisega valesti.

Mulle meenus kohe Tartu sarikatlakütja Tiit Veeber.

[aero]

... kindlasti pädevam, kui Soome ahjuehitajad

Nunnauuni = Soome ahjuehitajad? Ega sa ise ka just tagasi ei hoia

[kunn24]

https://www.nunnauuni.fi/yritys/

[aero]

Ma osutan sellele, et Nunnauuni ei võrdu Soome AHJUEHITAJAD. Nunnauuni on üks Soome moodulahjude tootja ... kes muuhulgas püüab oma "kuldse tule" jutuvadaga luua muljet, et nende ahi on kuidagi unikaalne ja hoopis parem kui teistel (tüüpiline turundus). Soomes teevad ahjusid veel Tulikivi (s.h. Kermansavi kahhelid), Uunisepät, Tiileri, Warma, Tupa Uunit... (küllap neid on veel.) Mina ei tea kas ja kuipalju teistest erinev, parem või halvem see NU kolle ja õhukanalid on aga KUI see on teistest erinev, siis miks peaks nende süütamissoovituse kinnisilmi kõigile teistele kolletele üle kandma? Ja miks meie siin peaksime eeldama, et Soome ahjutootjad teavad teemat paremini kui näiteks Austria (või kesiganes muud) tegijad?

[kunn24]

Edu süütamisel.