Planeedi Maa päästmine

[Urmas]

Huvitav... mina mäletan tanklate bensiinijärjekordi.

Ka ise mäletan nii vosti kui ka bensiini järjekordi, kuid tulles tänapäeva, siis nüüd ei ole ei vorsti ega bensiini järjekordi. Kui eelmise riigikorra ajal olid poed, kus eelmainitud kaupu ei olnud, siis nüüd on olukord, kus mõnede(roheliste) arvates tasuta saadud kaupa nagu oleks, aga poode "njet". Milles küsimus? Tuletades meelde veel väga paljude inimeste südametes igavesti elava Vladimir Iljitš Uljanovi(Lenin) hüüdlauset- «Kommunism – see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine», siis oleme kommunismist ikka veel väga kaugel. Õnneks!

[xxx111]

Väga hea kui kellelegi EV sobib
Väga hea kui kellelegi PV sobib
Aga palun direktiividega neid mitte peale sundida nendele kellele ei sobi...

[Prill]

Aga palun direktiividega neid mitte peale sundida nendele kellele ei sobi...

Tõstatub küsimus, miks direktiividega on keelatud põhjavee rikkumine, oma reovee jõgedesse-merre juhtimine, rentslisse või oma tagaõue prügila rajamine aga atmosfääri saastamine peaks olema lubatud ajas aina suurenevas mahus, mõõtmetes mis mõjutab kogu planeedi kliimat ehk tervete liikide ja ökosüsteemide eksistentsi..

Tegelikult direktiivid otse vist ei sunnigi elektriautostuma, küll aga on autotööstusele aina rangemad saastenormid (kui palju heidet sõiduk tohib "toota") seatud, mille peale autotööstus peab sisepõlemistehnoloogiasse panustamist perspektiivituks, sest aina enam tuleb sisepõlemismootorile heitmenormide täitmiseks külge pookida "puhastusseadmeid"(katalüsaatorid, kübemefiltrid, ad-blue jne), mis on keerukad, kulukad, probleemse töökindlusega ja mõnes riigis nt Eesti võis pikki kümnendeid neid puhastusmeetmeid rahumeeli sõidukitelt eemaldada ehk muuta sõiduk saastavaks selle asemel, et kulukaid filtrisüsteeme remontida-asendada.
Senise olukorra jätkumisel, kus mitte ainult rikkama viiendiku riikide inimesed ei taha isikliku autoga kulgeda, vaid ka Hiina-India ja aasia rahvarohked riigid tahavad samuti heaolust osa, ehk transpordist põhjustatud saaste kordistub kiiremini kui tehnoloogia suudab heitmetega tegeleda.
Selles vaates halada, et laadimine võtab kaua aega, seni kuni akuga 1000+ km ei saa järjest lasta või EV autot poole odavamalt poest ei saa, mina ei mängi - ei paku pisukestki lahendust, ega ka mõistmist probleemi ulatuse ja olemuse üle.

Minul ei ole EV vastu vähimatkui, kui seda endale ainult lubada saaks

[kunn24]

Direktiividega on see keelatud ca 0,75 miljardil (geiroopa rahvastik), ülejäänud käituvad omasoodu, ka loodus ise. Me ei saa mööda ka faktist, et praegu on tiblade initsiatiivil käimas väga moodne linnade planeerimine.

[xxx111]

@ Prill

Ainult üks sõna: DEMAGOOGIA...

[Prill]

.., et praegu on tiblade initsiatiivil käimas väga moodne linnade planeerimine.

selgita mida see tähendab?

[kunn24]

Kirjutad nii tarka juttu, et peaksid tiblade tempe hoobilt haarama
Sõda Ukrainas.

[xxx111]

@ Prill

Mis probleemi õigupoolest EV ja PV Eestis lahendavad?
Ka minul pole EV vastu vähematki / sama PV kohta - ainult see, et "raha oskan põletada" ka teisiti...

PS
Tegelikult näitab ka see midagi kuhu "rubriiki" antud teema on viidud...

[ping]

...
Praegu laen ....... töö juures... töötamise ajal....

See tööjuures "tasuta laadimine" kestab ainult seni, kuni maksuamet tuleb erisoodustusi kontrollima või kuni tööandja peab firma peakaitsmele 1000A juurde ostma, et kõik (korterielanikest) töölised tööpäeva jooksul oma autosid laadida saaksid.

Seoses tehnika arenguga ja jätkuva elektrihinna tõusuga on juba praegu igati kasulik töö juurest "tasuta hangitud" elektriga, auto akust oma kodu kütta või tipptunnil kodus läbi PV inverteri sama elektrit võrku müüa.

[val]

Prill on mitmete postitustega teinud hea ülevaade suuremast geopoliitikast. Kui hea, seda otsustab igaüks ise, aga nende võrdlemine pilguga valuutaturule või jutt demagoogiast on kohatu.

Vahelduseks kiidaks poliitikut (Kristjan Järvan), kes antud kontekstis on küll kliimapoliitika mõjuanalüüse uuriv teadlane, aga siiski:

...Kuna Kliimaseadus on täna väljatöötamisel, siis tulevikus omab kliimapoliitika veelgi suuremat mõju Eesti majandusele. Paraku tuleb kliimapoliitika kohta tehtud mõjuanalüüsidelt vastukäivaid signaale - ühed ütlevad, et rakendatavad meetmed on EL majandusele väga kurnavad, teised jällegi väidavad, et kliimapoliitika meetmed on väga kõrge tasuvusega. Kus asub tõde ja miks mõjuanalüüside tulemused ei ühti?
...
Tartu Ülikooli magistriõpingute raames viisin läbi metaanalüüsi kliimapoliitikate mõjuanalüüside võrdlemiseks. Töös võrdlesin viite erinevat Euroopa Liidu kliimapoliitikat puudutavad mõjuanalüüsi.
...
Millised valikud hindamismetoodika osas enim silma jäid mõjuanalüüse võrreldes? Kõige suurema mõjuga teemaks on kliimamuutuste endi hindamine. Teadlased on toonud välja näiteks seda, et IPCC kliimamudelid ei arvesta juba praegu kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete rakendamisega.

Veelgi enam - kui rakendada IPCC kliimamudeleid mineviku andmete peal, siis tuleb välja, et mõõdetud temperatuurimuutused jäävad oluliselt alla mudelite poolt prognoositud temperatuuritõusudele. Sellest võib järeldada, et IPCC mudelid hindavad ka tuleviku kliimamuutusi üle. Mõjuanalüüsides tähendaks see olulist kallutatust - meetmete kulu jääks samaks, kuid ärahoitav kahju oleks oluliselt väiksem.
...
Heaks näiteks on see, et mõjuanalüüsides arvestatakse kliima soojenemisel kuumasurmade arvu suurenemisega. Külmast tingitud surmade arvu vähenemisega mõjuanalüüsid paraku läbivalt ei arvesta.
...
PESETA 4 raport, mis toob välja, et tänu kõrgemale CO2 kontsentratsioonile on Põhja-Euroopa põllumajanduse panus SKP-sse tulevikus hoopiski suureneb.
...
Eesti kliimaseaduse väljatöötamisega soovitakse väga kiirustada ning selle jaoks tehtavate mõjuanalüüsidega veelgi enam. Minu soovitus on siinkohal aeg maha võtta. ... Kaasamine aitaks oluliselt vähendada mõjuanalüüside tulemuste juhuslikkust ja vältida seniste mõjuanalüüside vigu.
...
https://epl.delfi.ee/artikkel/120298477 ... -kasu-olla

Loo lõpus on küsitud ka ekspertide kommentaare, kes viitavad loo võimalikule kallutatusele, aga peab arvestama, et tegu on ajalehe, mitte teadusega ja autor on siiski poliitik. Seni on poliitiline debatt kliima teemadel on olnud piinlik, enamasti uhuutamise ja propaganda tasemel. Võib ju loota, et asi hakkab paremaks minema.

[xxx111]

Viide valuutaturule ei olnud seotud kliimapoliitikaga vaid USA kui majandusvõimsuse (ka sõjalise / ka siin on EL impotent) kohta...
Demagoogia on viidatud Prilli postitusega vägagi palju seotud...

[val]

Märksõnu võib iga loll välja tuua, aga miskipärast pole näinud, et analüüsiksid valuutaturu ja majandusvõimsuse seoste üle nii nagu Prill seda geopoliitika teemal teeb?

[xxx111]

Kui märksõnu võib iga loll välja tuua siis oskab iga loll ka märksõnade taha näha...

[A23]

EV (vähemalt täna ja Eestis) kõlbab nn hobiautoks / pühapäevaautoks / soojemal perioodil
Seejuures peaks hind olema max 25% praegusest hinnast

Pigem just risti vastupidi!
Tööautoks 5+, aga pühapäevaautoks on veel arenguruumi, nädalavahetuste sõidud on reeglina pikemad, vaja ikka mingil hetkel laadimine ette võtta.
Talvel (tavakasutuses) eriti mugav, ilma Webastot tossutamata hommikul ja töölt minnes auto soe ja aknad puhtad. Pühapäevasõite talvel aga parem üldse mitte ette võtta, lisaks suuremale elektrikulule on ka laadimine külmaga palju aeglasem.
Kui muu tegevuse kõrval ladimine vaikselt tiksub, ei sega, kui aga pead ootama, tüütab ära.
Hind aga võiks jah küll palju inimlikum olla.

[xxx111]

@ A23

Oleneb kasutaja "kommetest"
Isiklikult minule sobiks see mida kirjutasin...

[Urmas]

See tööjuures "tasuta laadimine" kestab ainult seni, kuni maksuamet tuleb erisoodustusi kontrollima või kuni tööandja peab firma peakaitsmele 1000A juurde ostma, et kõik (korterielanikest) töölised tööpäeva jooksul oma autosid laadida saaksid.

Seoses tehnika arenguga ja jätkuva elektrihinna tõusuga on juba praegu igati kasulik töö juurest "tasuta hangitud" elektriga, auto akust oma kodu kütta või tipptunnil kodus läbi PV inverteri sama elektrit võrku müüa.

Kas keegi oskab välja pakkuda tähtaegasid, et kaua see tööandja kulul laadimsipidu kestab, enne kui tööandja taipab, et aitab küll? Trebla on ise igatsugu kihlvedusid siin välja pakkunud. Olen ka ise midagi välja pakkunud, et ei kesta teite EV-le esialgu pakutud soodustused eriti kaua nagu bussradadel sõit või tasuta parkimine. Veel üks, mis meelde, et EV-l ei ole nii palju palju liikuvad kuluvaid juppe nagu fossiide omade ja hooldus oleks nagu odavam. Aga tegelikkus! Millegipärast on nende EV-e isegi korraline hooldus x-kordi kallim fossiilide omast, a´la, selleks on vaja eraldi spetsialiste vaja koolitada jne bla-bla-blaa. Loll on see, kes raha ei oska küsida. Kas nii? Pidi nagu hooldusvaba massin olema? Oi kui palju selleteemalist reklaamijuutu oli igatsugugu meediast. Milles nüüd probleeem? Hakkab juba kätte jõudma kriitiline mass, mil paras aeg hakata hinda tõstma?
LUGEGE MU MOKALIIGUTUSTELT- EV MÕELDI VÄLJA SELLEKS, ET JÄÄDA KÕIGE ODAVAMATE KASUTUSKULUDEGA AUTOKS, SÕLTUMATA KASUTAMISE EBAMUGAVUSTEST! Homeerilised naerupahvakud, inimesed tõusevad püsti,kestvad kiiduavaldused, kuid samas on nad naerust kõverad, kohale on kutsutud kiirabi ja kannatanuid lohutavad kriisiabi spetsialistid. Mis teha kui mul pani filmi jooksma. võtke mind kui erisust, keda PEAB tolereerima, sest muidu olete maeiteakes ja annan teid kohtusse kui teil on minu arvamusest vastupidine arvamus.
Muide, eelmise sajandi 70-tel käisin Pärnu Lasteraamatukogus, laenutasin ja lugesin läbi oma arvates vist kõik Jules Verne üleeelmisel sajandil kirjutatud fantaasiad, mis tänapäeval reaalsus, siis ei imesta, et varsti on planeedil Maa "Ahvide maailm" reaalsus.
Milleks EV poolne taandareng, sest uue mingi maksuseaduse järgi vanade autode maksud on väiksemad, aga saastavad rohkem? :scratch:Halloo, kosmos! No ei jõudnud raadiolained EV valitsuseni.

[T25]

aga atmosfääri saastamine peaks olema lubatud ajas aina suurenevas mahus

Kogu see maa sisse talletunud CO2 oli kunagi atmosfääris ja atmosfäär oli CO2-st sedavõrd paks, et võis noaga lõigata. Kui soid juba taastatakse, siis võiks ka atmosfääri taastamisega tegeleda.
Kahjuks aga pole atmosfääri taastamine endisele kujule enam võimalik, sest energeetiline baas( maakera tuum on jahtunud) on kadunud. Paks , tihe ja CO2-te ja veeauru täis atmosfäär nõuab tugevat pidevat energiavoogu, mis paneb molekulid sedaviisi tantsima, et nad leviteeriksid atmosfääris. Kui seda energiat ei ole , siis sajab vesi taevast alla ja CO2 lahustub tagasi vette.

Maa tuuma energia ajas pidevalt väheneb. Maakera jahtub. Kunagi oli maakera pulbitsev magmapall, nüüd räägime jääkilpidest poolustel. Mitte ükski kasvuhoonegaas pole seda vääramatut jahtumist takistanud. Isegi kui eeldada, et kasvuhoonegaasid vähendavad jahtumist, siis vähenenud jahtumine ei võrdu soojenemisega. Lõpptulemus on ikka sama - jahtumine.



Praegune tibatilluke soojenemine on tingitud esiteks sellest, et rahvaarv on lühikese ajaga kasvanud 1 -lt miljardilt 8 -le miljardile. Kõik tarbimine , tootmine jms muutub lõppkokkuvõttes soojuseks. Pole ime, kui 0,1 kraadi kuskil termomeeter näitab rohkem nüüd kui 60 aastat tagasi. Vahepeal on mõõtepunkti ümber tekkinud tiheasustus. Need on need nn "hot spot"-id.

[k6pitseja]

Kunagi oli maakera pulbitsev magmapall, nüüd räägime jääkilpidest poolustel.

Igasuguseid jutte räägitakse.

How Bad Was The Great Oxidation Event?
https://youtu.be/H476c8UjLXY?t=1353

[trebla]

...
Praegu laen ....... töö juures... töötamise ajal....

See tööjuures "tasuta laadimine" kestab ainult seni, kuni maksuamet tuleb erisoodustusi kontrollima või kuni tööandja peab firma peakaitsmele 1000A juurde ostma, et kõik (korterielanikest) töölised tööpäeva jooksul oma autosid laadida saaksid.

Seoses tehnika arenguga ja jätkuva elektrihinna tõusuga on juba praegu igati kasulik töö juurest "tasuta hangitud" elektriga, auto akust oma kodu kütta või tipptunnil kodus läbi PV inverteri sama elektrit võrku müüa.

Kuskohas on minu postituses viide tasuta laadimisele töö juures..?
Erinevalt tööautode kasutamisest mida maksuamet erisoodustuse nime all maksustab.

Kui ka tööandja annab tasuta elektri, siis soodustuseks saab lugeda vaid selle elektri maksumust...

Pealegi on selle elektri maksumus rahaliselt tunduvalt väiksem kui sama distantsi läbimiseks kuluv bensiini maksumus, ehk tööandja kulud vähenevad.

Tööandja pealegi ei pea ju töötaja autot iga päev ääreni täis laadida võimaldama. Piisab kui oleks igal parkimiskohal tavaline seanina pesa 2 kW võimsusega, et töötaja igal juhul väravast välja sõidetud saaks. Kas siis koju või esimesse kiirlaadijasse laadima - see sõltub juba töötajast enesest.

[RaJy]

Kui ka tööandja annab tasuta elektri, siis soodustuseks saab lugeda vaid selle elektri maksumust...

Nii elektri kui ka liinitasud koos kõigi maksudega ja lisaks maksab tööandja kogu summalt sotsiaal, tulu ja kõik maksud mida tuleb töötasult maksta - see on osa sinu töötasust.

[xxx111]

Kliimaministeerium prognoosis muutusi elektriarvel järgmise kümne aasta jooksul.
Elektri hind langeb, kuid koguarve sellest väiksemaks ei jää.

Elektriarve suurimaks kuluks tõuseb võrgutasu.
Kliimaministeerium kirjutab oma analüüsis, et hüppeliselt on kasvanud elektri hajatootmine.

Kliimaministeeriumi hinnangul tähendab massiline hajatootmise kasv, et lähiajal suureneb hüppeliselt ka elektritranspordi vajadus.
Võrguühenduste tagamiseks tehtavad kulud suurenevad.
See omakorda kasvatab võrgutasu.

So kõik tarbijad "toetavad" nn "taastuvelektri" tootmist...
Ja mõned siin väidavad, et ei saa mingit toetust...
Kogu aeg rääkinud, et just need eelpool mainitud võrgutasud on "taastuva" komponent...
Mingist odavast "taastuvast" ei saa juttugi olla / lisaks veel ebastabiilsus nii võrgus kui hinnas...

[xxx111]

Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust.
Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.
Suur erand tehti kliimaseaduses tööstusele, kus heide võib 2030. aastaks kasvada hoopis kahekordseks...

Reaalsus vs ideoloogia...

[val]

Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust.
Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.
Suur erand tehti kliimaseaduses tööstusele, kus heide võib 2030. aastaks kasvada hoopis kahekordseks...

Reaalsus vs ideoloogia...

Kliimaminister käis siin foorumis ja luges, et tahetakse nii üht kui teist. Täpselt nii ta ka tegi, lubades nii üht kui teist. Peaksid vägagi rahul olema?

[xxx111]

Ikka olen rahul kui terve mõistusega asju tehakse ja selle juures ka raha loetakse...

[val]

Ikka olen rahul kui terve mõistusega asju tehakse ja selle juures ka raha loetakse...

Paari päeva jooksul 2 eri poliitikut saanud lihtrahva foorumis kiituse osaliseks. Maailm on vist segi läinud