Nuff nuff plaatvundament 60 ruudusele väikemajale.

[ping]

Ribidele toetuva plaadi teen 25cm paksu. ...
... Ja siis lõpuks jõuad tõdemuseni, et tuleb tuimalt lihtsalt betooni valada.

Kas seda ei karda, et leondunud savi voolab selle "parve" alt välja ja kogu see raske krempel vajub oma raskusega ajajooksul maa alla?
Ehitad kohe varuga kõrgemale?

[EH.INS.]

@T25

Sinu jutu põhjal järeldan, et Sul puudub arusaam sellisest asjast nagu nn soe perimeeter...
Ja Sinu jutu põhjal nüüd küsiks, et mis tugevusklassiga ja keskkonnaklassiga on betoon mõeldud...

PS
25cm betoonplaadi arvutuslik koormus / pinge pinnasel on 7,5 kPa
Ja see on olematu suurus
Aga minule jääb mõistetamatuks milleks seda 25cm plaati on vaja...
Ja miks peab olema plaatvundament...
Eriti veel 1,5m "ribidega"

[EH.INS.]

...
Nüüd on küsimus selline, et mida panna plaadile alla, et külm plaati kergitama ei hakkaks.
....

Ma pakuks järgneva lahendusvariandi:
Lähed lehele:
https://www.vuuk.ee/u-arv.php
Valid ülemisest loendist kõige alumise ehk savipinnase ja selle kõrval olevast loendist paksuseks 1500mm ja vajutad "arvuta" nuppu. Kalkulaator kõige eelduste kohaselt ütleb U-arvuks 0.85 W/(m²K)
Edasi võtad ülemisest loendist betooni ja kõrval loendist selle paksuse ning valid lisaks järgmisest loendist soojustuseks EPS-100 ning sellele kõrvalt loendist paksuse 100mm, vajutad nuppu.
Võrdled 1500mm savi U-arvu ja 100mm paksuse EPS-iga põranda U-arvu.
Millisele järeldusele jõuad? Millisel juhul neist variantidest jõuab külm teoreetiliselt kaugemale?
Ja kui minu tehtud kalkulaatorit ei usu, siis on võimalik otsida valemid ja vajalikud lähteandmed ning kontrollida arvutuslikult.

Pinnasel põranda U-arvu ei arvutata selliselt
Pinnasel põrandal on erinevad tsoonid
Lisaks arvestatakse hooajaliste temp muutustega
Ja küsiks ka seda, et milleks nö lasta külm põranda alla ja toppida sinna siis 300mm või mis iganes räme number soojustust
Miks mitte ellimineerida see nö sooja perimeetriga
Soojuskadu saab tekkida vaid piirde eri pooltel olevatel temp erinevustel
Ja soojuskao suurus sõltub sellest temp erinevusest
Seega pole oluline mitte niivõrd U arv vaid oluline on just soojuskao suurus - sest just see määrab lõpuks kulu EUR
Analoogina tooksin välja nt mingi seina U arvu vs selles seinas paiknevate avatäidete U arvu
Ma võin sellele seinale panna ka 1m soojustust aga kui avatäited moodustavad 70% seina pinnast siis suuremat tolku sellest mulle ei ole
Mind ei huvita U arv vaid SUMMAARSED soojakaod ja mind ei huvita tegelikult ka kulu kWh/m2 (ja üldse ei huvita energiamärgisel antud kWh/m2)
Minu kulu EUR tuleb hoopis mujalt

[vuuk]

Ma tean, et pinnaspõrandal on mõnevõrra teistsugune arvutusmetoodika. Kui vaatad, siis mul tegelikult seal seda varianti polegi veel loodud.
Samas ma oletan, et suurusjärgu annab kalkulaator ka nii, aga lihtsalt veidikese suurema veaga.
Viga kusjuures mingis suurusjärgus tuleb niikuinii (arvuta kui peenelt tahes) ja kuna tulemuse erinevus tuli ligikaudu 3 korda, siis ma arvan, et järeldused saab ikkagi teha.
Kalkulaator on "kingitus" ehk tasuta "lõuna".
Tuletaks vanasõna kingitud hobuse kohta meelde.
Ja külm saab kõrvalhoonele põranda alla minna vabalt hoolimata sellest kui väljas on ümber perimeetri ja vundamendi soojustus.
Juhul kui hoonet külmal talvel ruumi ei köeta. Tegemist ju kõrvalhoonega. Iseasi, kas see külm siis suudab ka piisavalt mõju avaldada.

[EH.INS.]

@ vuuk

Vabandan kui kuidagi solvasin...
Ja põhimõtteliselt on Sul U koha pealt õigus - ma lihtsalt täpsustasin
Mis puutub nn "külm sisse" siis mainiks, et teatud hoonetel ei soojustata üleüldse mitte midagi...
Ja mitte midagi ei juhtu ka järgides teatavaid reegleid
Kuid jah - minu eelnev jutt käis eelkõige nö eluruumide kohta

[T25]

Aga minule jääb mõistetamatuks milleks seda 25cm plaati on vaja...
Ja miks peab olema plaatvundament...
Eriti veel 1,5m "ribidega"

Kui oleks kruusa või liivapinnas, siis kooriks mullakihi ära ja valaks plaadi tuimalt kruusale või liivale. Kruus ja liiv ei ole külmakerkelised pinnased. See tähendab, et plaat ei hakka mängima ja võib rahulikult baurocist vms kivist seinad ehitada kartmata, et need pragunema hakkaksid.

Savipinnas aga on külmakerkeohtlik. Kui plaat ühtlaselt ei kerki, siis hakkab kuskilt midagi pragunema. Plokkidest seinad on haprad ja kardavad pragunemist.

Ribidele toetuv plaat sellepärast, et ma ei taha ujuvaid põrandaid. Ribid aitavad sildeid plaadil vähendada, et plaadi kandevõime oleks parem, sest pinnasele plaat ei toetu.

25 cm plaat sellepärast, et teha 2-kihiline armeering. Kuna plaat pinnasele toetuma põhimõtteliselt ei saa, siis võib ka kaitsekihti vähendada 5 cm peale.

1,5m sügav ribi, kuna seda umbkaudu loetakse külmumissügavuseks.

Eks keskkonnaklass tuleb võtta külmakindel ja vähemalt C30/37 tugevusega. Jumal ainult teab muidugi, mis sealt betoonitehasest tegelikult tuleb. Vedel on neil see pumbatav segu küll, kuigi igalt poolt lugedes on kirjas, et betoon peaks sisaldama võimalikult vähe vett, aga silma järgi hinnates on betoonisegu liialt vedel selleks, et vastaks sellele kriteeriumile.

[T25]

Kas seda ei karda, et leondunud savi voolab selle "parve" alt välja ja kogu see raske krempel vajub oma raskusega ajajooksul maa alla?
Ehitad kohe varuga kõrgemale?

Võtsin aluseks siin teemas ehituskonstruktori käsiraamatust väljakäidud 1,5kg/cm2 kohta savipinnase puhul. Sellega mängib välja. Mujal maailmas arvestatakse savi kandevõimet ainult 0,75 kg/cm2 kohta. Sellega läheks juba kahtlaseks.

[EH.INS.]

1 kg/cm2 on 100 kPa
Ja kasutaks ikka SI ühikuid
Väita, et savi kandevõime on üks või teine arv on sügavalt ekslik
Savi kandevõime sõltub mitmetest teguritest

Eeldan, et plaadil on nn ribid välisperimeetris
Seega töötab plaat (toetudes ribidele) sõltuvalt külgede suhtest kas ainult ühtpidi või mõlemat pidi
Kuid ikkagi lihttala skeemi kohaselt
Milleks 2 kihti armatuuri?
Oled midagi arvutanud ka või lihtsalt tunde pealt lahmid?

Ja kui plaat pinnasele ei toetu siis milleks rääkida jaburat juttu plaatvundamendist
Sul on lintvundament (ribid) millele toetub plaat
Ja kogu koormus läheb ribidele sh kogu põranda koormus
So ribi pindala peab olema vastav, et jaotada koormus pinnasele

So - mulle näib, et Sa ikkagi ei saa aru mida Sa teed

[T25]

Eeldan, et plaadil on nn ribid välisperimeetris

Pikkupidi jookseks 3 ribi ja risti pidi 4 ribi. Et tekiks plaadi alla rohkem toetust, et plaat oleks kandev. Sellele plaadile julgeks ka siseseinu toetada, mis pole kandvad ja täpselt ribi kohale võiks isegi korstna ja ahju toetada, kuigi esialgu on plaanis ainult õhksoojuspumbaga kütma hakata.

[EH.INS.]

Sarnaneb tuumapeldikuga...

[suvaline]

Sarnaneb tuumapeldikuga...

Olete kohanud tuumapeldikut korstna ja ahjuga?

[RaJy]

Sarnaneb tuumapeldikuga...

Olete kohanud tuumapeldikut korstna ja ahjuga?

Kuskiltmaalt jäi teemaalgataja poolt' teema soiku - ei tea kas sai selle peldiku valmis ja kas sinna ekskursioone ka korraldab. Mõnes mõttes oleks huvitav näha ja oleks nõus ka natuke piletiraha maksma. Tuumapeldiku all peetakse muidugi silmas seda mõne aasta tagust (uskumatu kuidas aeg lendab - teemast juba 6 aastat möödas) kuivpeldiku projekti. See praegune 300 mm plaatvundament on uus teema, Aga enam-vähem samas võimsuses.
Peldiku teema jäi 2019 pooleli millegipärast viewtopic.php?t=64576&hilit=k%C3%A4imla

[EH.INS.]

Sarnaneb tuumapeldikuga...

Olete kohanud tuumapeldikut korstna ja ahjuga?

Ei ole...
Ei ole kohanud ka sellist peldikut...
Aga antud kontekstis ei saa midagi välistada...

[T25]

Külmumispiirist madalamale minek on klassika igas ehitusõpikus. Peno peale ehitamine on tulnud hiljem ja teoorias on asi väga hea, aga praktikas peab ennast tõestama.
Peno puhul kardan ma lihtsat asja -kuidas kaitsta maa sees olevat peno hiirte, sipelgate jms tegelaste eest. Olen aru saanud, et killupadjast all võiks abi olla sellest suhtes. Peno killuga alt, kõrvalt ja ülevalt ära katta, et riske vähendada hiirte sissetungiks.
Mul on garaaz soojustatud penoga. Soojuspumba kohale lakke on tehtud pesa ja sealt viskab valget penopuru laua vahelisest pilust, kui ukse avan. Aitab ainult lausmürgitamine. Siis kaob lumesadu ja algab jälle, kui pole mürki juurde vahepeal laadinud. Kui hiired on kuhugi käigu ajanud, siis sealtkaudu hakkavad nad pidevalt käima.

Vundament on maja alus ja kui sellega mööda panna, siis läheb väga kalliks maksma.

Siin on üks pilt rottide ja hiirte tegevusest:

https://forum.buildhub.org.uk/uploads/m ... 1333e6.jpg

[vuuk]

Siia sobiks illustratsiooniks üks pilt, mis tehtud ühe ehitise lammutustöö käigus

EPS_hiirtekodu.JPG (129.59 KiB) Vaadatud 10037 korda

Närilistele EPS sobib koduks hästi.

[EH.INS.]

@ T25

Utreerides - mis juhtuks 60m2 väikemajaga (eeldan, et puidust) kui see panna nt maapinnale asetatud 6-le fibo plokile...

[vuuk]

Ilmselt ei juhtuks midagi katastroofilist.
Meil on üks vana palkidest seintega ait. Selle alla on postvundamendiks omal ajal talumees oma talupojatarkusega pannud maakivid, kuna tol ajal Fibo plokke ei olnud.
Saja aasta jooksul oleks nagu hoone oma raskusega maa külgetõmbejõu mõjul natuke maa sisse vajunud. Aga raske arvata, võibolla on hoopis maapind ümbert alumise palgirea suhtes tõusnud.
Tolle aja inimesed ei olnud kõrget haridust saanud ja ei osanud ka põdeda kui hoone natuke kuskile poole vajub.

[T25]

Ma ei taha puitkarkassi. Seinad ikka bauroc hardist. 90ndate alguses ehitatud väike saun tolleaegsest tuhaplokist seisab nagu muiste. Oleks see saun puitkarkass, siis täna oleks alumine ots juba mäda.

Ma loodan, et see bauroc hard on enam vähem sarnane tolleaegse tuhaplokiga. Need nõrgemad, olen kuulnud, on liiga pudedad ja sinna on raskusi kinnituste tegemisega ning nukad murduvad ära jne. Pigem panen tugevama ploki ja soojustan väljast lisaks.

[vuuk]

Ei tea küll mida keegi peab silmas tugevuse all, aga kui numbreid vaadata ja uskuda, siis Silbet-i plokil tehnilised näitajad samad, mis Bauroc CLASSIC plokil.
Tolle aja tuhaplokiga samade mõõtudega, väliselt samasugune on Bauroc UNIVERSAL plokk.
Tasuks tähele panna, et selle survetugevuse näitaja on küll väiksem ehk 2,5N/mm².
Bauroc HARD ploki survetugevuseks on deklareeritud 5N/mm², külmakindluse klassiks 50 tsüklit.
Mul on 25 aasta tagusest tuhaplokiga ladumise ajast mõned ploki tükid ilmastiku käes kivi hunnikus.
Kusjuures üsna head näevad välja. Polegi nagu lagunemise tunnusmärke siiani.
Mälu võib küll petta, aga minu arust olid need tolleaegsed plokid suhteliselt sitkemad võrrelduna praeguste Bauroci samaväärsete omadustega toodetega.

[EH.INS.]

Ploki survetugevus EI OLE müüritise tugevus...
Ja miks siis nii???
Paneks ikka 300mm raudbetooni, veel parem 500mm...

[T25]

Ploki survetugevus EI OLE müüritise tugevus...
Ja miks siis nii???
Paneks ikka 300mm raudbetooni, veel parem 500mm...

Bauroc aitab vundamendi ja seina vahelist külmasilda vähendada, kuna on ise juba suhteliselt soojapidav, erinevalt betoonist. Selle sõlme kaudu lahkub kohutavalt palju soojust, oma garaazi küttekulude pealt näen seda. Väga külmade ilmadega on vundament seestpoolt härmas, just nurkade koha pealt. Õhuniiskus garaazis on nii väike, et elektrooniline mõõdik seda ei fikseeri.

[EH.INS.]

Kas oled midagi kuulnud soojustamisest?
Või soojast perimeetrist?

Ma tõesti ei mõista sega loogikat (täpsemalt siis ajuvabadust)
Konstruktsioonid massiivsed (nt nagu korrusmajadel) aga soojustada ei saa
See Bauroci soojapidavuse jutt on selge "reklaamjutt"
Kandekonstruktsioon on oma funktsiooniga / soojustus jms oma funktsiooniga
Tarindi igal kihil on oma funktsioon
Need 2 ühes tooted ei ole liha ega kala

Ma ei taha puitkarkassi. Seinad ikka bauroc hardist. 90ndate alguses ehitatud väike saun tolleaegsest tuhaplokist seisab nagu muiste. Oleks see saun puitkarkass, siis täna oleks alumine ots juba mäda.

See näitab ehedalt, et Sa ei oska lahendusi ise välja mõelda (projekteerida)...
Lihtsalt lahmid huupi (abiks ilmselt YT jms)

[Prill]

... Selle alla on postvundamendiks omal ajal talumees oma talupojatarkusega pannud maakivid, kuna tol ajal Fibo plokke ei olnud.
Tolle aja inimesed ei olnud kõrget haridust saanud ja ei osanud ka põdeda kui hoone natuke kuskile poole vajub.

See on veider jah, ka siin foorumis nt taldmikuteemat lugeda, kui krd peeneks on tänapäeval kõik aetud, täpselt tihendatud killustikualused, jäigad taldmikud vundamendid ja siis vaatad kuidas siin sajandeid maju on ehitatud - taldmikku ei eksisteeri üldse, isegi suht kogukad linna kivimajad, mõnel kivisid siduv mört hakkab sealt maapinna lähedalt soklist, sügavamale uuristada tihti lahtised kivid. Jääb justkui mulje kuidas kunagi kaevati kraav maasisisene osa loobiti kive täis ja et maapealset osa oleks lihtsam ehitada ehk õhk ei taha kive hästi kokku toetada kasutati kivide sidumiseks mörti. Kuigi maailmas eri paigus on iidses ehituskultuuris kivist hooneid ka ilma mördita ehitatud nii lausa sajandeid kestvaid. Kuidas iidne insener mõistis aga tänased uuristavad piltlikult oma insenerikunsti lõpututesse standarditesse, normidesse, seadustesse, koolitarkusesse ehk kokkuvõttes bürokraatiasse ehk ka inseneri- ja ehitusekunsti võib pärssida lõputu bürokraatia..

Võibolla see meiemaa insenerikunst on jõudmas oma piirini, kus juba ammuilma on ületatud mõistlikuse piir ja võiks mõelda mujale suunda.
Näiteks Jaapanis olla juba iidsest ajast säilinud ehitisi mis on nö maavärina kindlad, kus vastupidiselt meie ehitusfilsoofiale, kus taotletakse maksimaalset stabiilust,alates vundamendi taldmiku alusest killupadjast ja geoloogia uuringust, mis sisuliselt kirjeldab ära ka eeldused vundamendile ja kandekonstruktsioonile, kuni aurutõkkeni välja.
Sellises suunas minnes looks see ka eeldused materjalidele, kus me võibolla ei vajaks täpseid ja oma kujusäilitavaid ehitusmaterjale vaid vastupidi, tahaksime, et nt aurutõke veniks, seinamaterjal taluks ilma pragunemata ebaühtlaseid koormuseid jne-jne.

Võibolla oleks aeg väljakutseks pöörduda juurte juurde, arendada rahvuslikku insenerikunsti. Näiteks aluseks võttes see neli maakivi hoone iga nurga all, kus neli maakivi on tõenäoliselt ääretult odavam ja lihtsam kui taldmiku sarruse plaanist, rääkimata ülejäänust. Ehk leiutada selline tehnoloogia, kus vundamendi ebaühtlased vajumised, jm oleks süsteemi sisse kirjutatud.
Ega me ju tulevikku ei tea, siinmail maavärinaid harvad ja needki oma purustusjõult kasinad aga see võib muutuda kliimamuutus, maapinnakihi veemassid paikenevad ümber, teadlased avastavad maa tuumaga seoses veidraid muutusi, põhjanaba nihkub, hulkuvad asteroidid sihivad planeeti jne.
Aeg heita tänased standardid ja innoveerida

[EH.INS.]

Jah, kui normdokumendid kõrvale heita siis saab teha mida iganes...

[pikk88]

Pinnas ca 30-45 cm mulda ja siis savi. Seinad võiks tulla bauroc plokist.

Plaan järgmine:
Koorida muld ja asendada kruusaga.
Kruus tihendada veega uputades
Valada topeltarmeeringuga betoonplaat 6x10 m. Paksus võiks olla vähemalt 30 cm. Seekord kasutaks raudarmatuuri.

Sellele plaadile siis paigaldaks hüdro ja hakkaks plokki laduma. Hiljem seinte vahele peno ja betoonpõrand ca 10 cm.

Hiljem tuleb vast sokkel ja horisontaalselt soojustada ümber plaadi, et külm kergitama ei hakkaks?
Kas sellise paksusega plaat peab bauroc seina raskusele vastu. 1 kordne maja kivikatusega.

Kuidas lahendada kanalisatsioonitoru septikusse minek sedaviisi , et vajadusel saaks parandada ja et ära ei külmuks?

Miks selline lahendus? Ma olen muidu külmumispiirini kaevatud lintvundamendi usku, aga see on väga töömahukas ja betooni kulub ka üsna palju. Pinnasele toetuva vundamendiplaadi valamisel oleks jama palju vähem.
Ma vaikselt pööran oma usku. Niipalju aga veel ei pööra, et terve maja eps-ile toetuma paneks.

Mõtteid, ideid , vastuväiteid?

Oled sa betooni kulule ka tähelepanu pööranud? Jämedalt võttes 0,4m paks betoonplaat 60 ruutmeetrisele hoonele peaks kulutama ümmarguselt 24 kantmeetrit betooni. Kui nüüd valada 0.3m paks vundamendilint sügavusega 1,2m ja pikkusega 31 meetrit siis oleks betoonikulu 11,16 kantmeetrit...