Kaldlae konstruktsioon

[cimwer]

Tere
Plaan pööningu ehitus eluruumiks. Seega on mul paar täpsustavat küsimust.
Kihid väljast sisse oleksid nii:
1. katuseplekk
2. roovitus
3. hingav aluskate
4. sarikas 150mm, sarika vahel 150mm kivivill (sarika vahe 700-750mm)
5. 600mm sammuga horisontaalne roovitus (risti sarikaga) 50x50mm, roovituse vahele 50mm vill (1mm nööriga sik-sakitan villa kinni)
5. 600mm sammuga vertikaalne RIHITUD roovitus 50x50mm , roovituse vahele 50mm vill
6. aurutõke
7. 20mm liist (Kas peaks olema liist
8. kipsplaat, (võibolla osb+kips, sel juhul peab osb kipsplaadi mõõtu lõikama)

Ma pigem tahaks aurutõkke ja kipsplaadi vahele liistu aga soovin teada kuidas on õige.

[Kalvis]

Ma paneksin sarikad 200 mm. On tugevamad kah. Sellega risti rihitud 50x50 pruss (saab kenasti rihtida). aurutõke.
Edasine on maitse asi ja sõltub väga mis siseviimistlust kasutad.
Mul läks siseviimistlus otse nendele 50x50 prussidele (kasutasin mdf plaate).
Kipsplaadi puhul eelistaksin puitkarkassi asemel metallist.

[vuuk]

Ma oletan, et teemaalgatajal ei ole tegu uusehitusega ja 50 x 150 mm sarikad on olemas olevad. Ja neid ei ole mõttekas vahetama hakata.
Kuna mul on vahetuid kogemusi erinevate villadega, siis paigaldaja seisukohalt olen eelistanud sellisesse kohta mitte kivivilla vaid klaasvilla. (muidugi mitte igasugust) Seda kahel põhjusel.
Esiteks tööd palju parem teostada. Teiseks klaasvillasid on (vähemalt siiani) soojustõhusamaid ehk parema λ klassiga.
See viimane on eriti oluline kui on tegu suhteliselt õhuksema lae või katuslaekonstruktsiooniga.
Kivivilladel on muidugi ka omad eelised. Kui need eelised on prioriteetsemad, eks siis kasutaks kivivilla.

[EH.INS.]

Tuulutusliist on puudu

1 siseroov samas sihis sarikaga
Aurutõke
2 siseroov rihtimiseks ja risti sarikaga
Sisemised ehitusplaadid

PS
Kui hirmus soov liistutada - miks mitte...

[cimwer]

Katuse aluskate on liistuga sarika küljes kinni, see on loetelust kogemata välja jäänud. Sarikatega risti roovituse panin selleks,et soojustuse kihti kasvatada ja sarika samm ei klapi plaadi mõõtudega. Viimane püstiroovitus sarikatega paralleelne, sest minu arvates on nii lihtsam 13m pikkust katusealust rihtida. Madala seina vööd ja lae vöö paika ning roovid 600mm sammuga vahele. Hiljem kõige sobivama pikkusega kipsplaat ja lisa vuugi kohti ei teki (otsa vuugid kui plaadi paneksin risti sarikaga). 250mm soojustust on piisav? Põhi küsimus oli selles aurutõkke ja kipsplaadi vahele jäävas/mitte jäävas õhutus vahes, on see vajalik või mitte?

[EH.INS.]

1. Tee nii nagu tahad
2. Soojustuse piisavus on suhteline
3. Ei ole vajalik

[Kalvis]

250 mm on piisav kuigi võiks rohkem olla. Oma kaldlael on 250 (200+50) ja tundub OK olevat Lael on ju 300 mm

[Prill]

Põhi küsimus oli selles aurutõkke ja kipsplaadi vahele jäävas/mitte jäävas õhutus vahes, on see vajalik või mitte?

Kaldlae puhul vist pole suurt vahet, seinas tekiks probleem kus riiuli, piltide jm kinnitamiseks avad augustaks kipsi taga ka aurutõket ja aurutõke kaotaks oma funktsionaalsuse.
Tegelikult vist võib aurutõkke ka sarikale kinnitada ja siis sisemine roovitus-kipsid jm.

Muidu imestan, et pole seni veel teemaks võetud roovituse ja aluskatte vahel puuduvat tuulutusliistu
Siin foorumis ka selle katusekatte aluse tuulutusega kaklusteemasid läbi käinud, et kui ei tuuldu, on kogu onniga samahästi kui häving..

[EH.INS.]

Üks asi on tuulutusliist üldse teine asi on PIISAV tuulutusvahe
Sõltub katuse kaldest ja alla 50mm ei peaks üldse olema

[vuuk]

Kui katuslae sisse on plaanis paigutada kaableid, siis see kõnealuse liistuga tekkiv vahe võiks olla pigem hea. Aurutõkkest pole soovitav kaableid ja eriti kaablipunte läbi viia ja kaablid võiksid paikneda seespool aurutõket.
Vaatasin, et karkassi samm kipsplaadile on plaanitud 600 mm.
Soovitaks pigem 400 mm, mis on lagede puhul ette nähtud.
600 mm puhul võib minna kergelt lainesse. Näiteks suhteliselt suure ehitusniiskuse toimel.

[EH.INS.]

Aurutõket on võimalik "lõhkuda" erineval viisil
Minu olin selgelt näidatud aurutõkke asukoha - ühelgi juhul ei soovitaks vahetult aurutõkkele ehitusplaate
Küsimus oli aga "õhutusvahe" kohta - see pole vajalik

...küsimus oli selles aurutõkke ja kipsplaadi vahele jäävas/mitte jäävas õhutus vahes, on see vajalik või mitte?

[EH.INS.]

Selgitage palun millest tuleneb, et 250 "villa" on piisav?
Miks 200 või 150 pole piisav?
Aga miks mitte 350?
Mis tähendab piisav? Mille jaoks piisav?

[cimwer]

Põhi küsimus oli selles aurutõkke ja kipsplaadi vahele jäävas/mitte jäävas õhutus vahes, on see vajalik või mitte?

Kaldlae puhul vist pole suurt vahet, seinas tekiks probleem kus riiuli, piltide jm kinnitamiseks avad augustaks kipsi taga ka aurutõket ja aurutõke kaotaks oma funktsionaalsuse.
Tegelikult vist võib aurutõkke ka sarikale kinnitada ja siis sisemine roovitus-kipsid jm.

Muidu imestan, et pole seni veel teemaks võetud roovituse ja aluskatte vahel puuduvat tuulutusliistu
Siin foorumis ka selle katusekatte aluse tuulutusega kaklusteemasid läbi käinud, et kui ei tuuldu, on kogu onniga samahästi kui häving..

Katuse aluskate on ikka liistuga sarika küljes kinni ja liistu peal roovitus. Unustasin selle algses postituses.

[vuuk]

Selgitage palun millest tuleneb, et 250 "villa" on piisav?
Miks 200 või 150 pole piisav?
Aga miks mitte 350?
Mis tähendab piisav? Mille jaoks piisav?

Praeguste energiatõhususe miinimumnõuete kohaselt ei olegi üheselt välispiirete soovituslike U arvusid eraldi öeldud.
Hoone energiatõhusus tervikuna peab vastama konkreetsele numbrile.
Vahet pole, igaühe enda valik, kas paneb lakke villa rohkem ja sellevõrra seina vähem või vastupidi.
Võib võtta mitmeti. Kui ei ole projektigi, siis ma järeldan, et tegu pole ehitusteatise ega ehitusloakohustusliku ehitisega.
Kui on projekt olemas siis võiks ju projektis kõigi eelduste kohaselt olla informatsioon soojustusmaterjalide paksuste ja oluliste omaduste osas. Ja kui ei ole projektigi siis igaühe enda asi, kas soojustab rohkem ja kütab vähem või vastupidi.
Aga seda on tõesti ühel inimesel öelda, kust maalt algab või lõpeb teisel inimesel piisav, mis mitte.

[cimwer]

Aurutõket on võimalik "lõhkuda" erineval viisil
Minu olin selgelt näidatud aurutõkke asukoha - ühelgi juhul ei soovitaks vahetult aurutõkkele ehitusplaate
Küsimus oli aga "õhutusvahe" kohta - see pole vajalik

...küsimus oli selles aurutõkke ja kipsplaadi vahele jäävas/mitte jäävas õhutus vahes, on see vajalik või mitte?

Nagu ma siit vastusest aru saan, siis aurutõkke ja osb/kips/voodrilaud/või mõne muu seina katte materjali vahele võiks vahe ikka jääda (ärgem nimetagem seda siia õhutus vaheks)?

[EH.INS.]

Energiatõhususe NÕUETEST lähtuvalt tuleb soojustada???
Energiakulu peab vastama Energiatõhususe NÕUETELE???
See ongi primaarne???

Ei, ei tule mingit vahet jätta
Aurutõke tuleb paigalda selliselt, et vigastamise võimalused oleks minimeeritud

[Kalvis]

Selgitage palun millest tuleneb, et 250 "villa" on piisav?
Miks 200 või 150 pole piisav?
Aga miks mitte 350?
Mis tähendab piisav? Mille jaoks piisav?

See on omaniku otsustada. Vaatab rahakoti paksust, tulevast küttekulu ja teeb otsuse. On koonerdajaid, kellele isegi 150 on overkill... ja mõni passiivmaja omanik alla 500 ei soovi, muidu pole võimalik talvel oma kehasoojusega maja kütta.
Ma olen soovijatele neid majandusarvutusi teinud Exceli tabeliga. Klient paneb soojustuskihi paksuse, saab lennult U arvu ja keskmise aastase küttekulu ja kokkuhoiu, kui materjalide hinnad teada siis ka ehitusmaterjalide maksumuse ja iga aastase küttekulud
Võin öelda, 250 mm on üldiselt optimaalne. Sellest allapoole kulub materjali ikka sama palju (võitu ehitusmaksumuselt ei saa) suurem paksus ei anna küttekulude kokkuhoius võitu

[vuuk]

Kütte hind EUR on pidevas muutumises. Mis on aasta, kahe, kümne jne pärast, pole võimalik teada.
Küll aga on elu näidanud, et odavamaks võib minna vaid ajutiselt ja pärast seda hüppab sellevõrra suurema sammuga kõrgemale.
Me saame hinnata vaid tänast seisu arvestades.
Kui vaadata ajalugu, siis mingil ajal oli 100mm termoliiti või 50mm mineraalvilla soojustusena normaalne.
Eelmise sajandi lõpus 150 mm, siis 200, nüüd 250 jne.
Minu järeldus on, et pole võimatu, et normaalne on pigem 500 mm. Normaalsus muutub ajas. Ka õppejõudude ja teadlaste ning poliitikute seisukohad (ja vastavalt sellele ka seadusandlus) on pidevas muutumises. Ning rahvamassid kulgevad kaasa.
Kes täna paneb soojustust normist pigem rohkem, see saab hiljem tõdeda, et tegu oli kasulikuma investeeringuga kui nii mõnigi teine investeering.

[EH.INS.]

1. Soojustamine ei ole kunagi investeering, oma maja ehitus pole kunagi investeering - see on kulu real...
2. Ükskõik mis "elemendi" soojustamine või mitte või kuidas peaks sõltuma kogu soojabilansist mitte konkreetsest "elemendist"
3. On tõsi, et energiakandjate hinnad on muutuses - aga erinevate energiakandjate hinnad on korrelatsioonis

[Prill]

Samas viimaste aastate šokid energiahinna osas soodustavad pigem "ülesoojustamist" juba põhjusel, kus maandab tuleviku ennustamatuid energiahindasid - loogikaga, kus kõige odavam on ostmata ja kulutamata energia.

Selge see, et teemal tahke isegi enam kui ainult insener-tehniline või majanduslik. Ehitise hind võib olla ka kinnisvarahind ehk identne maja ehitus kuskil ääremaal võib maksta rohkem kui seda iial seda müüa õnnestuks aga kuskil city-s saab saama maja eest 2x rohkem - ehk kinnisvarainvesteeringu vaatest soojustuse või ehituse maksumus ebaoluline, ja enam loeb asukoht-asukoht-asukoht.
Sama kehtib ka teistpidi, kus nt kuskil vanalinna maja võib olla kehva soojapidavusega (puuduva soojustusega), kesise ruumiplaneeringuga, olematu õue- parkimisvõimalustega - ometi maksab hingehinda ja vaatamata puudustele kärab ka investeeringuna.

Energiakulu vaatest on senini lahendamata probleem ruumide suurus ja arv. Kus tegelikult ehitatakse või soetatakse liiga suur maja. Eriti Eestis, kus nö kinnisvara ei ole võrreldav muu tarbeesemega nagu sõiduk või muu, vaid on kodu, vanematekodu, isakodu jm emotsionaalsed-nostalgilised seosed.
Näen ka enda pealt kus kunagi oli tähtis igal lapsel oma tuba jne, on ühel hetkel terve korrus tühi ja pead meenutama millal ise sinna sattusid. Kütad maja ikka samamoodi, kas on 5-3 või 1 inimene

Inseneridele väljakutse, majad teha moodulkonstruktsioonina, täispuhutavad vms ehk köetavat pinda, ehk energiabilanssi oleks võimalik vastavalt oludele, eluetapile lihtsamalt reguleerida

[vuuk]

1. Soojustamine ei ole kunagi investeering, oma maja ehitus pole kunagi investeering - see on kulu real...
2. Ükskõik mis "elemendi" soojustamine või mitte või kuidas peaks sõltuma kogu soojabilansist mitte konkreetsest "elemendist"
3. On tõsi, et energiakandjate hinnad on muutuses - aga erinevate energiakandjate hinnad on korrelatsioonis

1. Kuidas võtta. Pannes mõistlikult ja õigesti vaba raha maja "kasukasse" tähendab ju seda, et küttekuludelt pärast hakkab raha "tagasi tiksuma", kuna küttekulud vähenevad. Ja see raha on ilmselgelt kindlam ja suurem kui nii mõnestki investeerimisfondist, pangast intressituluna (mis on tihti vaid senditulu või miinusmärgiga tulu) saadu. Ja pealegi endale kinnisvara ehitamine tähendab vääääga tihti tegelikkuses müügiks ehitamist.
2. Iga element annab oma panuse soojabilansile ja seda ei ole mõtet eitada.
3. Mingis pikas perspektiivis võivad ju olla hinnad aegajalt korrelatsioonis. Lühemaid perioode silmas pidades kindlasti päris mitte. Mõjutab üsna tublisti poliitiline tõmbetuul.

[EH.INS.]

1. Investeering loob tulu / passiivset tulu (mitte ei vähenda kulu) / investeering "ei amortiseeru"
2. OK
3. Korrelatsioon kehtib igal ajal - palun uuri statistikat ja korrelatsioonikordajat

[ping]

... pole võimatu, et normaalne on pigem 500 mm.
Normaalsus muutub ajas. Ka õppejõudude ja teadlaste ning poliitikute seisukohad (ja vastavalt sellele ka seadusandlus) on pidevas muutumises. ....

500mm villakihi juures on täheldatud, et villas kondenseeruv niiskus ei jõua välja kuivada ja ajaga tekkib niiskuskahjustus.
Ehk nii paksu soojustuse kihi jaoks on vaja täpsemalt analüüsida materjale, et tagada konstruktsiooni säilivust ajas.

[alarpiirfeld]

Tere. Tarindi võiks konstrueerida nii, et niiskus villakihi sees ei kondenseeru. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Soojustuse paksus 500 pole kindlasti normaalne ja pole ka efektiivne...
Veel vähem saab normaalsust mõõta poliitilise agendaga või seadusandlusega