Kiiruste liitmise relativistlik valem.
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/3725
Selle valemi järgi, ükskõik mis kiirusega sa eemaldud või lähened valgusallikale, relatiivne kiirus on alati C.
c+v=c
c+c=v
c-v=c
c-c=c
Nüüd talupoja loogika järgi, kui sa lähened valgusallikale, siis su relatiivne kiirus on loomulikult c+v. Kui sa kaugened valgusallikast, siis su relatiivne kiirus on c-v.
Kui sa lähended valgusallikale kiirusega C , siis suhteline kiirus on C+C= 2C
Kui sa eemaldud valgusallikast kiirusega C , siis suhteline kiirus on C-C=0
Igaüks otsustab ise, mis on matemaagika ja mis on füüsiline reaalsus.
Aga ma kordan veelkord näidet reaalsest elust.
Linnade vahemaa 600 km . Teineteise suunas hakkavad 2 autot liikuma kiirusega 300 km/h. 1 tunni pärast nad kohtuvad. Nende autode suhteline kiirus on 600km/h.
Linnade vahemaa 600000 km. Teineteise suunas hakkavad 2 footonit liikuma kiirusega 300000 km/s. 1 sekundi pärast nad kohtuvad. Tavaloogika järgi on suhteline kiirus sarnaselt autodega 600000km/s.
Relativistid aga väidavad, et suhteline kiirus on 300000 km/s.
Ma küsin, et mida see väide annab meile. Mitte midagi. Ikka kohtuvad need kaks footonit 1 sekundi pärast. Ikka on nad kokku läbinud 600000 km. Kõik on täpselt sama nagu autode näite puhul, lihtsalt kiirused on suuremad.
Relativistid ilmselt vaidlevad vastu. Ju siis ei kohtu need footonid 1 sekundi pärast. Ju siis ei ole nad läbinud 1 sekundi pärast kokku 600000 km.
Relativistid lihtsalt vaatavad valemit ja ütlevad, et nii on. Füüsikalist seletust loomulikult neil ei ole, sest seda ei ole võimalik seletada, veel vähem tõestada. Tõestus tähendaks seda, et kui kaks autot liiguvad kõrvuti maanteel samas suunas sama kiirusega, siis mingi x valemiga keegi tõestab ära, et ühe auto kiirus on teise suhtes näiteks 100 km/h.
Iseenesest on see hea näide, kuidas mingit ajuvaba asja usutakse ja kummardatakse. Ja seda teevad targad mehed, nagu EH.Ins , suvaline, madis64 jpt. Näitab, kui võimas on tegelikult ajupesu.
Peab ikka lõpuks vist selle Orwelli raamatu kätte võtma ja läbi lugema. Tsitaadid sellest raamatust, mis netis ette on juhtunud, lähevad küll üks ühele kui rusikas silmaauku. 2+2=5, kui seda piisavalt kaua korrutada, siis lõpuks hakataksegi uskuma.