Füüsika teema

[T25]

Milline valem nimelt annab sellise tulemuse?

Kiiruste liitmise relativistlik valem.
​
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/3725

Selle valemi järgi, ükskõik mis kiirusega sa eemaldud või lähened valgusallikale, relatiivne kiirus on alati C.

c+v=c
c+c=v
c-v=c
c-c=c

Nüüd talupoja loogika järgi, kui sa lähened valgusallikale, siis su relatiivne kiirus on loomulikult c+v. Kui sa kaugened valgusallikast, siis su relatiivne kiirus on c-v.

Kui sa lähended valgusallikale kiirusega C , siis suhteline kiirus on C+C= 2C
Kui sa eemaldud valgusallikast kiirusega C , siis suhteline kiirus on C-C=0

Igaüks otsustab ise, mis on matemaagika ja mis on füüsiline reaalsus.


Aga ma kordan veelkord näidet reaalsest elust.

Linnade vahemaa 600 km . Teineteise suunas hakkavad 2 autot liikuma kiirusega 300 km/h. 1 tunni pärast nad kohtuvad. Nende autode suhteline kiirus on 600km/h.

Linnade vahemaa 600000 km. Teineteise suunas hakkavad 2 footonit liikuma kiirusega 300000 km/s. 1 sekundi pärast nad kohtuvad. Tavaloogika järgi on suhteline kiirus sarnaselt autodega 600000km/s.

Relativistid aga väidavad, et suhteline kiirus on 300000 km/s.


Ma küsin, et mida see väide annab meile. Mitte midagi. Ikka kohtuvad need kaks footonit 1 sekundi pärast. Ikka on nad kokku läbinud 600000 km. Kõik on täpselt sama nagu autode näite puhul, lihtsalt kiirused on suuremad.

Relativistid ilmselt vaidlevad vastu. Ju siis ei kohtu need footonid 1 sekundi pärast. Ju siis ei ole nad läbinud 1 sekundi pärast kokku 600000 km.


Relativistid lihtsalt vaatavad valemit ja ütlevad, et nii on. Füüsikalist seletust loomulikult neil ei ole, sest seda ei ole võimalik seletada, veel vähem tõestada. Tõestus tähendaks seda, et kui kaks autot liiguvad kõrvuti maanteel samas suunas sama kiirusega, siis mingi x valemiga keegi tõestab ära, et ühe auto kiirus on teise suhtes näiteks 100 km/h.

Iseenesest on see hea näide, kuidas mingit ajuvaba asja usutakse ja kummardatakse. Ja seda teevad targad mehed, nagu EH.Ins , suvaline, madis64 jpt. Näitab, kui võimas on tegelikult ajupesu.

Peab ikka lõpuks vist selle Orwelli raamatu kätte võtma ja läbi lugema. Tsitaadid sellest raamatust, mis netis ette on juhtunud, lähevad küll üks ühele kui rusikas silmaauku. 2+2=5, kui seda piisavalt kaua korrutada, siis lõpuks hakataksegi uskuma.

[EH.INS.]

Valgusel pole inertsiaalset taustsüsteemi (eelnev viide inertsiaalsüsteemile)

Ei saa panna end valguse "kingadesse" – pole olemas vaatlejat, kes liiguks koos footoniga
Valgus "ei koge" aega ega ruumi samamoodi nagu massiga kehad
Footon ei oma "puhkemassi" - tal on impulss ja energia

T25 - Sa oled ammu kaugelt üle oma võimete

[T25]

Valgusel pole inertsiaalset taustsüsteemi (eelnev viide inertsiaalsüsteemile)

Ei saa panna end valguse "kingadesse" – pole olemas vaatlejat, kes liiguks koos footoniga
Valgus "ei koge" aega ega ruumi samamoodi nagu massiga kehad
Footon ei oma "puhkemassi" - tal on impulss ja energia

T25 - Sa oled ammu kaugelt üle oma võimete

Ma küsi, kuna sinu väitel valgus ei koge aega ja ruumi samamoodi, nagu massiga kehad, et minu näite puhul, kui linnade vahekaugus on 600000 km ja footonite kiirus on 300000 km/s, siis kas nad saavad 1 sekundi pärast kokku või ei saa, liikudes teineteise poole.
Ma saan aru, et ei saa. Räägi siis meile ära, et kuidas asjad tegelikult on. Lühidalt , mis erinevus siis on lihtsa autode näite puhul ja footonite puhul. Räägi meile saladused välja.

[T25]

Väljend "puhkemass" on ka muidugi hea. Näiteks tee suhtes seisev auto on puhkeolekus tee suhtes. Samal ajal teised autod sõidavad selle auto suhtes erinevate relatiivsete kiirustega. Kui nüüd sellest seisvast autost võtta mingi mass ja tõsta sõitvasse autosse, siis on see mass nüüd liikvel tee suhtes, aga samal ajal puhkeolekus selles liikuvas autos. Nii et see mass või olla puhkeolekus 5km/h liikuvas autos, 100 km/h liikuvas autos, 300 km/h liikuvas autos ja lennukis võib ta olla ka 1000 km/h liikuvas lennukis puhkeolekus.

Milline see õige "puhkemass" nüüd siis on.

[EH.INS.]

Kuna kõik Sinu "teadmised" põhinevad AI-l siis oli puhkemass... Võta seda kui seisumassi ja ära unusta süsteemi...
Me võime lõpmatuseni jaurata...
Sul puuduvad teadmised mille baasilt arutelu pidada

[T25]

Kuna kõik Sinu "teadmised" põhinevad AI-l siis oli puhkemass... Võta seda kui seisumassi ja ära unusta süsteemi...
Me võime lõpmatuseni jaurata...
Sul puuduvad teadmised mille baasilt arutelu pidada

Vahet pole, on ta puhke või seisumass. Seisev keha saab olla seisev teise keha suhtes. 10km/h tunnis liikuv keha on tee suhtes liikuv , aga sama kiirusega liikuva keha suhtes võib olla seisev. 20 km/h tunnis liikuv keha võib olla seisev teise sama kiiresti liikuva keha suhtes. 100 km/h liikuv auto võib olla seisev teise sama kiiresti liikuva auto suhtes. Jne jne jne. See ongi nüüd relatiivsus, et liikumine on suhteline.

Relativistide( Einsteini, mitte Galileo) loogika on järgmine, toon lihtsa näite.

Stardijoon ja kaks laeva pikkusega 600000 km on taguotsapidi stardijoonel. Nende vahel on kolmandaks footon. Üks laev jääb stardis seisma, teine laev hakkab liikuma kiirusega 5m/s.

1 sekundi pärast on relativistide arvates footon mõlema laeva suhtes jõudnud keskpunkti. Ehk siis üks ja seesama footon asetseb korraga 2 kohas. Sest mõlema laeva suhtes peab valguse kiirus olema C.

Talupoja loogika aga ütleb, et kuna teine laev liigub eest ära 5m, siis järelikult footon ei jõua teise laeva keskele 1 sekundiga.

Ja see oli veel väikese kiiruse puhul. Relativistid väidavad, et kui 3-mas laev kühveldaks minema kiirusega 0,5 c, siis selle laeva kapten näeb sekundi pärast ikka footonit laeva keskel.

Täielik absurd, muud pole siin midagi.

[ping]

...
Me võime lõpmatuseni jaurata...
Sul puuduvad teadmised mille baasilt arutelu pidada

Kas maksab lootustandva tärkava talendi teadusjanu tühja jauramisega lämmatada?
Ega kõrvalseisjate tühi jutt ei suuda suure laeva kurssi muuta.

Aga muidugi kui saab kunagi teaduspreemia, fundamentaalfüüsika uurijana, siis on küll uhke meenutada kunagist diskussiooni.

[EH.INS.]

...
Me võime lõpmatuseni jaurata...
Sul puuduvad teadmised mille baasilt arutelu pidada

Kas maksab lootustandva tärkava talendi teadusjanu tühja jauramisega lämmatada?
Ega kõrvalseisjate tühi jutt ei suuda suure laeva kurssi muuta.

Aga muidugi kui saab kunagi teaduspreemia, fundamentaalfüüsika uurijana, siis on küll uhke meenutada kunagist diskussiooni.

Ega maksa küll jah...
Isegi tuju läheb paremaks ja muie ilmub näole arutluskäiku lugedes...

PS
Aga vbl on see abiks
Ma oma tookord 13a suurepärasele tütrele tegin sissejuhatuse (tema soovil) selliselt:
Kujuta ette, et me mängime
Mängus on reegel: ükski kiirus ei saa olla suurem kui valguse kiirus
Ja sealt tulin "tagurpidi"
Seda "tagurpidi" kasutan päris palju ka oma töös

[Küülaline]

Stardijoon ja kaks laeva pikkusega 600000 km on taguotsapidi stardijoonel. Nende vahel on kolmandaks footon

Huvitav, kuskohast sa need kummalised näited võtad? Kas tõesti mõtled ise välja? Ja see footon ei saa nende laevade vahel olla, kuna seisvat footonit ei ole olemas - footonil puudub seisumass.

[EH.INS.]

Kusjuures ma viitan, et T25 tegi olulise tähelepaneku...
Newtoni füüsika seisukohalt ongi absurd
Ja viitan veelkord millele olen varem viidanud: ERT ja eriti ÜRT mõistmiseks oleks parim kõik teadmised Newton-st "lukustada"
Absurd on valguse kiirusele lähedastele kiirustele läheneda Newtoni füüsikaga

[T25]

Kulla kallid inimesed, mina uurin lihtsalt seda, mida targad onud on kirjutanud. Ja neid ei ole mitte vähe.

Tahaks ligipääsu Gullstrandi 50 leheküljelisele raportile, mille ta tegi komisjoni liikmena omal ajal , kui arutati Nobeli preemia andmist Einsteinile. Kahjuks seda niivõrd olulist dokumenti ei ole kuskil saada inglise keeles ja ma ei saa aru miks. Ilmselt on vaja summutada , muud midagi.

Ehk siis, ei ole ainult nii, et mingid "uhhuud" ei tunnista Einsteini. Optometristid kasutavad Gullstrandi leiutatud lampi ka tänapäeval ja ta sai selle eest ka omal ajal Nobeli preemia.

Kes viitsib Gullstrandi kohta veidi uurida, siis saab teada, et tegu oli väga kõva matemaatikuga.

Chatgtp:

Allvar Gullstrand oli kõva matemaatik, sest ta lõi ülitäpse matemaatilise mudeli inimese silmast, kasutades keerulist geomeetrilist optikat, kõrgema järgu aberratsioonide teooriat ja ray-tracing meetodeid. Tema arvutused olid nii keerukad, et isegi kaasaegsed teadlased ei suutnud neid täielikult mõista – kolleeg Oseen märkis, et nende sisu jääb tulevaste põlvede analüüsida. Gullstrand ei olnud lihtsalt arst, vaid optika ja matemaatilise analüüsi meister.

Gullstrandi isiklikest märkmetest on tsitaat:

"Einstein must never receive a Nobel Prize, even if the whole world demands it.”


Ja nüüd ma küsiks küülaliselt, kes küsis mult, et miks peaks teaduses olema mingi propaganda värk jms, et miks peaks Gullstrandi taoline geniaalne mees lihtsalt lampi hakkama torpedeerima mingi teise teadlase teooriat. Kui see teooria oleks nii hea ja kasulik, siis ma ei usu, et Gullstrandi taolisel mehel oleks olnud probleeme sellele Nobeli preemia andmisega. Pigem aga on ikka probleemid teoorias eneses, mis seal muud ikka olla saab.

Ja probleemid on tavalisele talupojamõistusele juba lihtsalt nähtavad. Sellist asja lihtsalt ei saa olla, et mingi liikumine on igas taustsüsteemis sama kiirusega. Ma saan eetri mudelist füüsikaliselt aru, et seal on valguse kiirus C eetri suhtes ja ei sõltu valgusallika liikumisest, kuid ka selles mudelis ei ole valguse kiirus C igas taustsüsteemis, vaid on konstantne justnimelt selles eetris endas igas suunas.
Eetri mudelile on analoogne õhk ja heli kiirus selles. See on 330m/s ja kui sa näiteks sõidad lennukiga 1 000 m/s, siis heli ei hakka liikuma lennuki ees kiirusega 1330 m/s, vaid levib ikka 330 m/s.
Samas õhu puhul ei keela keegi sul helilaine eest ära sõita.

[T25]

EH.Ins, tutvusta oma tütrele ka vastaspoole argumente. Näita ära näiteks selle teema kõige esimeses postituses olev video. Las mõtleb ise oma peaga, kelle argumendid talle rohkem sobivad.
Hetkel tundub, et tegeled oma maailmavaate pealesurumisega.

[EH.INS.]

EH.Ins, tutvusta oma tütrele ka vastaspoole argumente. Näita ära näiteks selle teema kõige esimeses postituses olev video. Las mõtleb ise oma peaga, kelle argumendid talle rohkem sobivad.
Hetkel tundub, et tegeled oma maailmavaate pealesurumisega.

Kulla kallis T25...
Palun mine häbene nurgas...

PS
Video...
Provokatiivne, hea esitlus...
Einstein - halb matemaatik - vbl, jah matemaatiline geenius ei olnud
Tema geenius seisnes muus - kontseptuaalses
Ilmselt seepärast olid matemaatiliselt abiks Lorentz, Minkowski, Riemann, Grossmann jt
Mina videos tädi matemaatikat ei näinud...
Ootan kannatamatult, et keegi esiteks matemaatiliselt ja seejärel katsetega Einsteini ümber lükkaks ja esitaks alternatiivi

[T25]

Näita oma tütrele seda videot ning lase tal iseseisvalt see lõpuni vaadata ja pärast anna teada, kas tema nägi seal matemaatikat või mitte. Ja ära sega talle vahele ning ära suuna kuhugipoole.
Ja anna meile pärast teada, mis ta arvas.

[EH.INS.]

Näita oma tütrele seda videot ning lase tal iseseisvalt see lõpuni vaadata ja pärast anna teada, kas tema nägi seal matemaatikat või mitte. Ja ära sega talle vahele ning ära suuna kuhugipoole.
Ja anna meile pärast teada, mis ta arvas.

Tütar on 14a...
Ehk ma võin lapsevanemana tema eest otsustada mida talle näidata ja milline soust välja jätta

[T25]

Ma arvan, et ta on piisavalt vana ja arukas otsustamaks iseenda eest, kas tegu on soustiga või mitte.
Teatud asjade puhul loomulikult on tarvis vanemlikku suunamist ja kaitset, aga füüsika ja matemaatika puhul võiks lasta ju ise pusida.

[madis64]

Ma arvan, et ta on piisavalt vana ja arukas otsustamaks iseenda eest, kas tegu on soustiga või mitte.

Ootab ta sinult ehk last, et sul tema suhtes mingi arvamisõigus on tekkinud?

[T25]

Ma arvan, et ta on piisavalt vana ja arukas otsustamaks iseenda eest, kas tegu on soustiga või mitte.

Ootab ta sinult ehk last, et sul tema suhtes mingi arvamisõigus on tekkinud?

Lihtsalt soe soovitus, et mates ja füssas võiks anda võimaluse oma peaga mõelda, mitte kõike ette taha ära nämmutada enda vaatevinklist lähtuvalt.

[suvaline]

T25, kumb?

[T25]

Suhtelisus.jpgT25, kumb?

Ma ei oska midagi arvata.

Feynman on näiteks öelnud:

https://www.youtube.com/watch?v=w3ZRLllWgHI

Teie suur iidol Einstein omal aja ka ei uskunud kvantfüüsikat.

Siin on paar head sõnavahetust:

“The following is an example of a conversation between Einstein and friend Philipp Frank that
illustrates Einstein’s personal feelings towards emerging quantum theories.

“Einstein: “A new fashion has arisen in physics, which declares that certain things cannot be
observed and therefore should not be ascribed reality.”

“Frank: “But the fashion you speak of was invented by you in 1905!”

“Einstein: “A good joke should not be repeated too often.””

So Einstein is referring to the philosophy underpinning quantum mechanics as a “fashion” - and this
“fashion” was started by Einstein, and Einstein considered it a joke.


Heisenbergiga pikem vestlus:

The same dialogue this time as recorded by Heisenberg and giving a bit more detail:

“For the first time, therefore, I now had the opportunity to talk with Einstein himself. On the way
home, he questioned me about my background, my studies with Sommerfeld. But on arrival, he at
once began with a central question about the philosophical foundation of the new quantum
mechanics. He pointed out to me that in my mathematical description the notion of "electron path"
did not occur at all, but that in a cloud chamber the track of the electron can of course be observed
directly. It seemed to him absurd to claim that there was indeed an electron path in the cloud
chamber, but none in the interior of the atom. The notion of a path could not be dependent, after all,
on the size of the space in which the electron's movements were occurring. I defended myself to
begin with by justifying in detail the necessity for abandoning the path concept within the interior of
the atom. I pointed out that we cannot, in fact, observe such a path; what we actually record are
frequencies of the light radiated by the atom, intensities and transition probabilities, but no actual
path. And since it is but rational to introduce into a theory only such quantities as can be directly
observed, the concept of electron paths ought not, in fact, to figure in the theory.

“To my astonishment, Einstein was not at all satisfied with this argument. He thought that every
theory in fact contains unobservable quantities. The principle of employing only observable
quantities simply cannot be consistently carried out. And when I objected that in this I had merely
been applying the type of philosophy that he, too, has made the basis of his special theory of
relativity, he answered simply: "Perhaps I did use such philosophy earlier, and also wrote of it, but it
is nonsense all the same."... ...He pointed out to me that the very concept of observation was itself
already problematic. Every observation, so he argued, presupposes that there is an unambiguous
connection known to us, between the phenomenon to be observed and the sensation which
eventually penetrates into our consciousness. But we can only be sure of this connection, if we
know the natural laws by which it is determined. If, however, as is obviously the case in modern
atomic physics, these laws have to be called into question, then even the concept of "observation"
loses its clear meaning. In that case, it is the theory which first determines what can be observed.”

[EH.INS.]

Mis uudis see on, et Einstein kahtles kvantfüüsikas?
Tema lause täringute kohta on üldteada
Teadus minu teada areneb...
Sina (T25) olen kinni Newton-s (ja sedagi Sa ei valda) ja pasundad maast-ilmast ise sittagi aru saamata
Sa ei suuda lahti mõtestada isegi elementaarseid asju

[T25]

Sina (T25) olen kinni Newton-s (ja sedagi Sa ei valda) ja pasundad maast-ilmast ise sittagi aru saamata
Sa ei suuda lahti mõtestada isegi elementaarseid asju

Mõtesta meile lahti, mida tähendab see, et kui kaks footonit liiguvad kõrvuti samas suunas, siis nende relatiivne kiirus on C. Samamoodi kui nad liiguvad üksteisele vastu, siis relatiivne kiirus on ikka C

Klassikalises mõistes, 2 kõrvuti samas suunas sõitva auto relatiivne kiirus on 0.

Samuti mõtesta meile lahti , mis vahe on selles, kui 2 autot, mille mõlema kiirus on 300km/h , hakkavad üksteise suunas liikuma , linna vahemaa on 600 km ning nad saavad kokku 1 tunni pärast. Relatiivne kiirus on 600 km/h.
2 footonit üksteise suunas, vahemaa 600000 km ning kiirus 300000 km/s, saavad keskel kokku 1 sekundi pärast. Relatiivsusteooria ütleb , et suhteline kiirus on 300000 km/s. Klassikaline ütleb, et suhteline kiirus on 600000km/s.

Ma küsin, et kas saavad 2 autot kokku 1 tunni pärast? Ma küsin , kas saavad footonid samamoodi 1 sekundi pärast kokku?

Ma küsin, et mida praktilist annab meile teadmine, et ühe teooria järgi on footonite suhteline kiirus 3000000 km/s ja teise teooria järgi on suhteline kiirus 600000 km/s.
Vastan ise, mitte sittagi ei anna see teadmine, sest praktilist väljundit sellel ei ole. Mingi x valem võib ju anda suhteliseks kiiruseks 300000 km/s, aga reaalselt arvutame me, et footonid saavad kokku 1 sekundi pärast. Täpselt sama moodi saaksid ühe sekundi pärast kokku 30 m/s sõitvad autod, kui nende vahemaa on 60 m.

[EH.INS.]

KUI LOLL SAAB OLLA

[T25]

KUI LOLL SAAB OLLA

Ma võin loll olla , aga sa oled "hull":)

Tsitaat:

The basic senselessness of the special RTH is the assumption that one and the same ray of light
should have the same speed in relation to any moving body !!! This is absolutely impossible - it is a
completely insane thought.

WALTHER RAUSCHENBERGER

[T25]

Teine tsitaat "hulluse" kohta samalt mehelt:

The assumption that simultaneity is relative is completely absurd.

Ei saa muud teha, kui nõustuda.