Üks hea vana tõetera:EH.INS. kirjutas: 25 Juul 2025, 11:43 Ping - pole üldse vaja muretseda, kohe kui sotsid võimul ja oma ideaale ellu viimas oleme kõik (kes siia jäävad) vaesed
Need on ju revolutsionäärid, lenini õige õpetuse järgijad?EH.INS. kirjutas: 25 Juul 2025, 15:29 ping - kui need oleksid Sinu lapsed siis oleksid rahul ja kõik tip-top?
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... inimestele
Puhkusetuusik Põhja Koreasse võiks olla silmaringi avardav...ping kirjutas: 25 Juul 2025, 20:54 Need on ju revolutsionäärid, lenini õige õpetuse järgijad?
Huvitav kuidas nad "pinnavõrdsusega" rahule jäävad, kui peavad ühisbarakis magama ja sireeni ulgumisega hommikul ärkama?
Kindlasti on, aga see oleneb "silmaringist".
Sealkandis on iluopid vist keelatud. 
Miks on jaapanlaste seas populaarsd silmaringi operatsioonid? Kas keegi siinse foorumi lastevanematest on koos lastega vaadanud jaapanlaste tehtud multikaid? Kui jah, siis kas olete tähelepanu pööranud, et vähemalt viimase 10-20 aasta jaapanlaste multikates ei ole "kitsa silmaringiga" tegelasi? Miks? Mingi alaväärsuskompleks? 
https://www.ohtuleht.ee/melu/1136185/ol ... mitte-sgi-Loetud ilmselt enne Sind - suurepärane lugu!kunn24 kirjutas: 26 Juul 2025, 13:51 EH.Ins ja Gross- pea sama jutt
No andke valitsusele kaks-kolm selget nõuannet, mida tuleks homme teha, et Eesti elu läheks ettevõtja seisukohalt paremaks.
Bürokraatidest pool kohe minema. Riigisektorist pool kiiresti ära ja mitte midagi ei juhtu. Makse ei saa ju vähendada enne, kui muidusööjad on minema löödud.
Mis veel riik teeb – riik ruulib ju ka palkade maksmisega. Riigisektor surub palku üles, aga tal on kerge rohkem maksta – ta ju kogub makse.
Riigi rahandus… No nagu Jürgen Ligi lendas peale Marti Häälele, et too ei jaga majandust! Jürgen Ligi ise ei jaga ju majandusest mitte sittagi. Tema jagab ainult seda, et kas võtta laenusid või tõsta makse. Ligi on nii tark mees! Ja tema tuleb õpetama, et kui makse tõstetakse, siis meie, ettevõtjad, peame mõtlema, kuidas me riigile ausalt makse makstes raha teenime. Aga riik ainult, kurat, ühe käega kratsib kukalt, teisega perset: „Kust ma saan raha – kas tõsta makse või võtan laenu?“ Nii lihtne. Rohkem tal võimalusi polegi.
1 tsitaadiga loo lõpuosast koorman veel:Ma sattusin hiljuti ühele 2012. aasta loole eestlastest, kes elavad Hispaanias. Kadunud vabadusvõitleja rääkis, et elab päris kenasti, sest suur pood viskab ära terve kasti apelsine kohe, kui üks neist on hallitama läinud, samamoodi tõstab ukse taha kasti õlut, kui seal on üks pudel purunenud. Eestis pood vist nii käituda ei saakski – erinevad ametid lendaksid kohe peale?
Ametid lendavad peale! Meie ametid on väga tublid, väga tublid. Teevad kõik selleks, et Eesti majanduse arengut pidurdada. Kohe täie jõuga.
Esiteks on ametid kallilt ülemakstud ja teiseks – mida rohkem nad saavad sitta keerata, seda paremini nad ennast tunnevad. Õhtuks on ametnikud sitakeeramisest korralikult väsinud ja tunnevad ennast väga tublidena.
Siit ma sain pealkirja.
Nad kohe naudivad! Poliitikud noogutavad: jah, meil on sitad ametnikud. Seadused, millega ametnikud toimetavad, on aga ju poliitikute vastu võetud, ja poliitikud peaksid teadma, et ametnike seas on normaalseid ja ebanormaalseid inimesi. Ametnikul on oma mängumaa: siit siiani. Üks ametnik mängib karistuse leebemaks, teine keerab sama asja eest seieri põhja. Iga otsuse juures on mängus ametniku meelevaldsus.
Eestis peaks tarbijakaitseameti ära kaotama. Mis on kõige parem tarbijakaitse? Tarbija jalad. Ta ei tule sinna, kus sitta keeratakse. Kui meile tuleb täna ostjaid juurde, siis miks on tarbijakaitsel vaja käia siin nuuskimas? Inimene ei tuleks ju kehva poodi! Oleks siis nii, et konkurents puudub, pood on monopoolses seisus ja saab kuritarvitada ostja vajaduspõhisust. Eestis on aga nii suur valik, kuhu minna.
Okei, maapiirkondades on toit kallim, sest seal on 30 aastat üks pood üksinda toimetanud, aga praegu oleme meie tal juba kõvasti abis. Meil on kõige lihtsam minna ja ajada äri ees oleva poe kõrval, sest me läheme baashindadega peale ja oleme odavamad. Me ei pea isegi hinnavaatlust tegema.
Nii et tarbijakaitset poleks üldse vaja, mitte midagi ei juhtuks, kui selle raha kokku hoiaks.
Ilmselt ikkagi natukene on tarvis, sest mõnel müügikeskkonnal peab silma peal hoidma, et kaubal oleks garantii ja inimene päris petta ei saaks.
Nojah, võib-olla tõesti, aga siis sa marsid poodidesse vajaduspõhiselt, lähed sinna, kus tõesti on probleemid. Mitte ei tee tuimalt rutiinseid kontrolle ega otsi põhjuseid [trahvida]. Sellist tarbijakaitset Eestis vaja ei ole.
Neid ameteid on palju, mida vaja ei ole. Andmekaitseinspektsiooni võiks ka kohe ära kaotada. Kui nüüd väidetakse, et liikluskaameraid on liiga palju, siis… Teisi sektoreid ma ei tea, aga kaubanduses ei vaata keegi kaameraga kellelegi seeliku alla. Kaameratega jälgitakse ainult varastamist.
Praegu on kõik need trahvimised ja maksustamised läinud riigil ikka teenimispõhiseks, mitte inimeste kasvatamiseks või nende käitumise suunamiseks.
Uljad poliitikud on ikka aeg-ajalt esinenud mõtetega, et ärge olge vaesed, siis on elu parem. Selles osas olete te õppust võtnud. Teie nüüd küll vaene ei ole.
Vaene ma ei ole, aga ma olen väga väike enda peale kulutaja ja ma tunnetan vaeste olukorda paremini kui riigikogu liikmed, sest ma liigun iga päev poes, käin lihtsate vaeste inimeste seas. Ma näen ja katsun neid iga päev, vestlen nendega ja ma tunnetan seda elu. Riigikogulane, kes joob seal puhvetis konjakit ja saab 5000 eurot kuus palka, võõrandub päris elust.
Kui mu hea sõber Einar Vallbaum oli riigikogus, rääkis ta, et nädalavahetusel koju jõudes tõi ettevõtjast poeg ta jälle maa peale tagasi, aga reede õhtuks oli uuesti puhevil ja tarkust täis. Sest oli nädal aega riigikogu kohvikus konjakit limpsinud ja lolli juttu kuulanud. Meil ju majanduskauged inimesed võtavad vastu lolle seadusi, mida ametnikud saksa täpsusega täidavad.
Sotsiaaldemokraadid tahavad kogu aeg kõike jagada. Mina olen jagamise vastu. Aga ma olen ka vaeste inimeste maksustamise vastu. Vaest inimest ei tohi maksustada. Loogika on lihtne: kui sa maksustad väikese sissetulekuga inimest, tekib tal abivajadus, ning kui riik hakkab siin majandama, läheb asi kohe piix.
Riiki pole appi vaja, riik tegelegu mõistlike maksude korjamise ning hariduse ja turvalisusega. Ärgu toppigu oma nina majandusse.
Sama teema, kui autoelektrikute lõpueksamil selgus, et ainult 2 õpilast 25'st oskas Ohmi seadust kasutada.kunn24 kirjutas: 26 Juul 2025, 16:15 Ära aint hoogu satu see on 1 eluvaldkonna tegija arvamus. Kuid bürokraatia osas nõustun, debiilsusi on ikka rämedalt ja lademes; ametniku kohal istuvad empaatiavõimeta debiilid, kes otsivad §§-e, millega kodanikku peedistada. Võta või kod Pika ehitusloa lugu.
Samas pakun kõrvale sellist juttu, kus ehitustööliste koolitus on täiesti mandunud. Artikli võiks teha kohe eraldi teemaks. https://www.postimees.ee/8292288/kurioo ... rust-palka
Ma loodan, et sa PM-i kkka saad täies mahus lugeda?
Ja hiinlaste poolt mitte ühtegi piuksu sellest, et AI alal ülemvõimu saavutamine toimuks planeedi Maa päästmise nimel toimuks ainult PV paneelide või tuugenitest saadava "roheenergia" najal.Hiina investeerib jõuliselt ka teistesse valdkondadesse, sealhulgas elektri tootmisse, sest kodumaised andmekeskused on vajavad voolu tehisintellekti arendamiseks ja käitamiseks.
Morgan Stanley analüütikud prognoosivad, et kuni aastani 2030 kulutab Hiina energiarajatiste ehitusprojektidele 564 miljardit dollarit — see on üle 40 protsendi rohkem kui eelmisel viiel aastal.
Hiinal on praegu umbes 2,5 korda suurem elektritootmise võimsus kui USA-l ning see erinevus peaks järgneva viie aasta jooksul veelgi kasvama, hoolimata sellest, et ka USA laiendab energia tootmist.
Esitasin AI-le küsimuse 2024 eelarve kohta ja sain järgmise vastuse.Ja Hiina teeb seda igas valdkonnasOsana kõrgtehnoloogilisest võidujooksust USAga teeb Hiina üha suuremaid jõupingutusi, et luua oma kodumaine AI ökosüsteem, mis ei vajaks toimimiseks Lääne tehnoloogiat.
Kurb muidugi, kuid kahjuks pean nõustuma.EH.INS. kirjutas: 30 Juul 2025, 22:05 Lühidalt:
Hiina peeretab strateegiliselt, Euroopa situb ideoloogiliselt ja endale püksi
Kolm riiki, kus elektrienergia tootmine sõltub endiselt tugevalt fossiilkütustest, on:
Euroopa Liidu CO₂ heide moodustab ligikaudu 7–8% kogu maailma CO₂ heitest. See osakaal on aastate jooksul vähenenud, kuna EL on rakendanud ulatuslikke meetmeid heitmete vähendamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtuks.
Võrdluseks: Mingi kõigile sakslastele kohandatav IIWW algatamise süütunde sisendamine? Mitu Inglismaalt alanud liikumise "masinalõhkujat" on veel elus? Seda AI poolt tööstuse arengus Euroopa süüdistamist võtan andmesisendajate ajutegevuse piiratust kui paratamatust.