Seinaskännerid

[T25]

Küsiks, kel nendega kogemust on olnud, et milline on parim hinna ja kvaliteedi suhtega seinaskänner. Silma on jäänud Bosch d-tech 150 ja hilti PS50. Vaja vanas õõnespaneelidest vahelaes armatuuri asukohad välja peilida, et saaks rahulikult ripplage ehitama hakata.

[Urmas]

Millist karkassi sa kavatsed kasutada? Kui läheb topeltkarkass ehk emataladega, siis puurid uue augu paar sentimeetrit eemale kui juhtusid armeeringusse puurima. Kui kavatsed teha ühekordse karkassiga ja nn "kõrvadega" kandureid kasutada, siis täpselt sama, ainult auke tuleb palju rohkem puurida. Kas kandurite kinnituste vahekaugus on projekti järgi või sinu netist ammutatud tehniliste teadmiste järgi 2cm ühel või teisel pool, ei oma mingit tähtsust. Kui ühekordse karkassiga, siis pane risti betoonpaneelidega, on rohkem mänguruumi. Arvesta natuke reaalsusega kah ja ära hakka üle punnitama. Ega kõike netis kirjutatiut pole vaja tõe pähe võtta, sest seal vahest kirjutatakse ja pannakse juutuubi sellist jama, et anna kannatust.

[T25]

Millist karkassi sa kavatsed kasutada? Kui läheb topeltkarkass ehk emataladega, siis puurid uue augu paar sentimeetrit eemale kui juhtusid armeeringusse puurima. Kui kavatsed teha ühekordse karkassiga ja nn "kõrvadega" kandureid kasutada, siis täpselt sama, ainult auke tuleb palju rohkem puurida. Kas kandurite kinnituste vahekaugus on projekti järgi või sinu netist ammutatud tehniliste teadmiste järgi 2cm ühel või teisel pool, ei oma mingit tähtsust. Kui ühekordse karkassiga, siis pane risti betoonpaneelidega, on rohkem mänguruumi. Arvesta natuke reaalsusega kah ja ära hakka üle punnitama. Ega kõike netis kirjutatiut pole vaja tõe pähe võtta, sest seal vahest kirjutatakse ja pannakse juutuubi sellist jama, et anna kannatust.

Ma ise ei hakka lage tegema, aga armatuuri asukoha kavatsen ise välja peilida ja ära märkida. Siis töömees näeb ära, kuhu saab auke lasta. Elektrik lasi kõhutunde järgi juhtme hoidikud ja rendist võetud peileriga näitas, et läks suhteliselt lähedale nii mitmeski kohas, ütleks , et isegi otse pähe armatuurile. Kui nüüd lae tegija ka kõhutunde järgi tegema hakkab ja lae juustuks puurib, siis võib asi kahtlaseks minna. Seepärast soovingi välja peilida armatuuri asukohad. Rendi peiler aga on mingi vanemat tüüpi ja natuke kahtlaseid tulemusi andis, proovin veel ühest teisest rendist uuemat peilerit, siis on näha, kuidas see töötab ja saab vanemaga võrrelda.

[T25]

Kogemus nüüd siis selline. Bosch dtect 100 on juba liiga vana riist. Näitab küll, kui mitmes kohas viskas villast ja lõpuks vaatasin, et sellega ei tule midagi välja asjast. Lakke hakkas markeriga liiga palju sigrimigri tekkima. Elektrijuhtmed ka laes nüüd segavad rahulikku skännimist. Seevastu uuem riist dtect 150 on küll ideaalne asi. Näitab armatuuri väga ilusasti ja ühes mode-is näitab ka veel tühimikke ehk siis betooni õõnsuse kohad on näha ja nii saab üle kontrollida kui mõni koht kahtlaseks jääb.

[martz]

Tõstatan vana teema: kas ehituspoodides müüdavad 50eur või odavamad seinaskännerid suudavad nõuka-aegse paneelmaja seinas või lae peal juhtmeid kindlaks teha?

Variandid nt:
Tarmo 3in1: https://www.bauhof.ee/et/p/693628/seina ... tarmo-3in1
Einhell TC-MD 50: https://www.bauhof.ee/et/p/740444/digit ... l-tc-md-50

Juhendi järgi lubavad mõlemad pinge all oleva juhtme 50mm sügavuselt üles leida, aga kui hästi võtavad läbi betooni?

Konkreetselt oleks vaja paneelmajas lae peal juhtme asukoht kindlaks teha, isegi 5cm mõõtmisviga mõlemale poole on seejuures OK. Eeldan, et jookseb laelambi juurest risti üle lae seinal asuva pistikupesani, aga ilmselt on kaabel ju lihtsalt "visatud" sinna lae peale, st mingit soont selleks süvendatud ei ole nagu seintesse? Nõuka-aegse laepaneeli paksus on küllap ka ikkagi üle 50mm, seega pigem ei tasu loota, et need odavad skännerid juhtme üles leiaksid?

Kui siiski midagi kallimat rentida, siis milline kaabliotsija oleks nö kindla peale minek betooni puhul?

Aitäh!

[kaimagk]

Osades korterites kasutati ka laepaneelide nn avasi,õõnsusi( torusi, või kuda neid nimetada ) ära mida mööda juhtmed veeti. Enda kortetis just nii oli valgustitele toide veetud.

[martz]

@kaimagk -- aitäh! Leidsin vana huvitava teema selle kohta, kuidas kaablid Nõuka-aegsetes paneelikates joosta võiksid: viewtopic.php?p=415077#p415077

Paar tsitaati sealt:

Lae betoonpaneeli seest jooksevad (mul vähemalt olid), nendes on sees õõnsused. Kaabel läheb lae ja seina vahelisest äärest paneeli sisse ja siis valgusti kohalt tuleb välja.

***

Kui on paneelseintega maja siis tuleb üles otsida kohad lae servas, kust on juhtmed veetud seinapaneelist laepaneeli sisse. Sinna jooksevad kokku seinapaneeli kaabli torud ja laepaneeli kaabli torud. Ettevaatust, naabripoolses vaheseinas on ka naabri juhtmed samas augus saadaval. N ajal oli see ava kaetud mõnedel majadel plastkattega harutoosina ja lihtsalt leitav. Enamuses aga visati seguga kinni(et naabritel vähe privaatsem oleks).
Muretse esiteks juhtme otsija koos generaatoriga, mingi hiinakas. Teema siit foorumist läbi käinud. Selle abil leiad üles kaablid ja siis ka kanalid kui neid on.

Ja veel üks vana teema: viewtopic.php?t=66049

Kõik juhtmed veeti peale majakarbi valmimist. Selleks olid paneelide sees torud ning paneelide liitekohas tühemikud torudesse juhtmete paigaldamiseks. Tühemikud visati hiljem segu või kipsi täis ja olid kehva viimistluse tõttu vene aja lõpus veel leitavad. Nüüd pead kaablilokaatoriga kulgemisrajad välja ajama ning paneelide liitekohtades torude otsad üles leidma. Juhul kui toru oli betoonitehases kannatada saanud paigaldas elektrik juhtmed vastavalt oma võimetele- paneeli pinnale ja kipsist kõrgendik peale või toa pistikupesa juhe puitpõranda alla toitega pliidi pistikupesast.
Ehk siis remonti tehes valmistu üllatusteks . Ära juhtme vahetust poolikilt tee pannes alu/ cu ühendusi kuskile seinte sisse.

Toru sees (ilmselt terastoru, või midagi muud?) on kaabel seega ilmselt lae sisepinnale ligemal kui 50mm. St kui odav skänner lubab juhendi järgi leida metalli 30-38mm sügavuselt (sõltuvalt mudelist), siis nagu oleks lootust, et leiab ka selle kaablitoru üles. Aga nojah, kui usaldusväärsed need odavad seadmed on...

[ping]

...
Toru sees (ilmselt terastoru, või midagi muud?) on kaabel seega ilmselt lae sisepinnale ligemal kui 50mm. St kui odav skänner lubab juhendi järgi leida metalli 30-38mm sügavuselt (sõltuvalt mudelist), siis nagu oleks lootust, et leiab ka selle kaablitoru üles. ...

Õõnespaneel vahelaes ei ole mingeid terastorusid, vaid on paneeli õõnsused, mille kaudu on juhtmed veetud.
See on ühe suvalise õõnespaneeli näidis, mille mõõdud ei pruugi nõukaaegse paneeliga samad olla!

[A23]

...

Konkreetselt oleks vaja paneelmajas lae peal juhtme asukoht kindlaks teha, isegi 5cm mõõtmisviga mõlemale poole on seejuures OK. ...

Millise lapaneeli õõnsuse kaudu juhe läheb, saad lühtri august uurides kindlaks teha. Seina ja laepaneeli ühenduskohas peab olema "harukarp", võib olla kas nähtava kinnikruvitud plastkattega või ka krohvi taha peidetud. Viimast saad tuvastatada koputamisega, heli on erinev vastu seinapaneeli ja seda kohta, kus harukarp taga. Kui võtad harukarbi lahti, siis ettevaatlikult juhet mõlemast otsast vaheldumisi tõmmates saad teada, et kas on just see. Edasi seinapaneelides on kaablite jaoks betoonis kanalid, umbes 1 ...2 cm läbimõõduga või nii. Võivad joosta nii vert, hor kui ka diagonaalis.
Lihtsalt lisamärkuseks veel, kui sellest võib kasu olla, et ka tubadevahelised ühendused võivad paneelikates olla tehtud laepaneeli õõnsuste kaudu ja ei pruugi kasutada sama õõnsust, mis laelambil.