Vent torustiku soojustamine

[Strand]

Plaanis teisekorruse renoveerimise käigus vedada sund ventilatsiooni jaoks torustik ka esimesele korrusele. Sissepuhe tubadesse ja väljatõmme maja keskel asuvatest WC, vannituba ja köögist (mitte kubu).
Teisele korrusele tuleks torustik paigaldada kaldlae sarikate vahele villa sisse. Kas torustik oleks vaja eraldi isoleerida kondentsi vastu või piisab ümbritsevast villast? Tsentraalset jahutust otseselt plaanis ei ole tekitada aga tulevikus tahaks soojustagastusega masina panna, esijalgu oleks siis lihtsalt välistemp õhk sissepuhkes.

Soojustuse paksus sarikate vahele tuleb ca 200mm. Siis aurutõke ja 50mm villa.
Sarikate vahel 25mm roheline tuuletõkkeplaat, 200mm villa (toolvärgist üle minnes ruumi ainult ca 150mm), toolvärgi tagant tuleks alla läbi lae esimesele korrusele.
Alla tulekud teeksin sarikate vahel 100mm toruga, mis toolvärgi taga muutuks 125mm, millega siseneksin ruumi.
100mm torud tuleksid pööningul asuvast 160mm peatrassist.

[tabarabarap]

Kasuta plastikust lapikuid 110x55mm vent.torusid, tahad rohkem õhku või vaiksemat pane mitu kanalit kõrvuti.

100mm plekktoru vähendab seda isolatsiooni mahtu seal kõvasti. Lisaks on mürarikas ja sa pead saama neid ka kuidagi puhastada.

Plasttoru panedki sinna aurutõkke peale 50mm villa vahele. Toolvärgi taha ei pea minemagi. Kui köögis on ka kubu või kamin/ahi siis sinna väljatõmmet ei planeerikski.


Eeldusel, et sa tuletõkke tsoone ei läbi peaks kõik sobima. Samas sa mainisid pööningut ja seal kindlalt tuleb ka tuleohutusele mõtelda, kogu trass tulekindlalt isoleerida, läbiviigud ligipääsetavad ja tuletõkkeklappidega ja kõik jutud kutsetunnistustega jukudelt.

[Strand]

Kuna esimesele korrusele minekud on toolvärgi taga. Siis variant teha tuppa läbiviigud teeks ikka 125mm metall, siis saaks minna üle 110x55mm plast ja pööningul tagasi 125mm ja sadulaga metall 160mm külge.
See plastik toru on alati tundunud selline liiga pehme ja mitte nii hea, puhastamine tundub ka keerulisem kui ümaral. Riskülikuga toru läbimõõt peab ju nagunii suurema pindalaga olema kui ümaral.

Selle 110x55 saaks panna siis vastu aurutõket. Aga kas kondensaadi ohtu ei pruugi tekkida, eriti talvel kui siis kui puudub soojustagastusega masin?

[Prill]

Kunagi endale venttorusid vedasin, sai proffide ventilatsioonimeeste käest uuritud nüansse. Puhastusluukide kohta rääkisid, et nemad neid üldse enam paigaldavat, sest need avad lõikavat ja luugid paigaldavad hiljem puhastajad sinna kuhu nende puhastusasjad ulatuvad kus neil parem on puhastada. Teadsid rääkida, kuidas on neid ventilatsioone ehitatud ka puhastusluukidega ja pärast puhastajad vannuvad ja lõikavad omale ikkagi auke juurde kohtadesse kus neile vaja on, et saaks puhastada.
Kõige lõpuks väideti, et eramute puhul puhastusluukide ja üldse puhastamise nõuet ei olevat ja neid puhastusluuke ka ei tehta. Tõsi on, ma ei tea ise ka ühtegi nt nõuka paneelikat, kus ventilatsioonišahtid olemas, et neid oleks kunagi puhastatud. Ju kui miski probleem, lind teeb pesa teeb vm siis tegeletakse probleemi kõrvaldamisega aga muidu neid lõõre kraapimas ei käida, rääkimata eramutest..
Seda ei tea kas eramus mingeid tuletõkketsoone üldse on.. vbl rohkem korruselamute teema, kus trepikojad peavad olema eraldi tsoon evakuatsiooniks jms

Soojustamise kohapealt on kondensi probleem juhul kui torus liigub soe õhk ja ümber toru on külm õhk, elamises sees seda ju ei ole, ja ka vahelagede sees torude kulgemine soojustuses teeb sama välja mis toru soojustus.

Seda häda olen ka kuulnud kus vendiehitajad kellel on ees täitsa vendiprojekt vahivad nõutult, kuidas need venttorud peaks vahelaele mahtuma ristuma kui need lihtsalt sinna vahelakke füüsiliselt ristuma ei mahu. Kuulu järgi ristumiskohas kasutati neid pehmeid alumiiniumist venttorulõõtsasid, mida saab kitsamas kohas lapikumaks muljuda..

[kaimagk]

eeeee, kui ma toast soojade prillidega talvel õue lähen, kas siis mul kaob nähtavus ära või kui ma külmast sooja tuppa tulen ja siis kaob. Mõtleb nüüd natuke.

Küsiks teemaalgatajalt, millega kavatsed õhku sisse - välja liigutama hakata? Kuidas kiiruseid juhid, kuidas filtreerid?

PS: neid 100mm viletorusi ise küll ei paigaldaks , min 125mm

[tabarabarap]

Plasttorusi on ka teistsuguseid ja kui läbimõõt jääbki väikseks pannkasei lihtsalt mitu toru kõrvuti.

Kui sa sinna toolvärgi taha ei roni ei pea sa seal midagi soojustama. Kui sul toolvärgi taga ruumi ei ole piisavalt soojustuseks, siis tekivad kindlalt kondentsimured seetõttu teed ka läbiiviigu laest juba soojustatud perimeetri seest. Külmas ruumis saab su 100 torust koos isolatsiooniga 250 toru, kui seal ka nurgad, siis palju õnne.

Tuletõke jääb ikkagi aktuaalseks ja tasub läbi mõtelda kas ehk ei ehita endale hea tõmbega põletuskambrit

[Strand]

100 toru pole endale ka meeltmõõda. Kust poest võiks vaadata kandilisi vent torusi. Üleriigilistes ketipoodides olen näinud ainult seda valget pehmest plastist.
Plaan soojustada sarikate vahelt alla välja. Lisaks toolvärgi vaheline soojustus. Tavaliselt keeratakse soojustusega alla toolvärgi juurest aga kuna katus ka üpris järsk. Siis villa kokkuhoidu see mulle ei anna oluliselt. Pigem toetab esimese korruse lae osa soojustust selliselt 15cm lisa soojustusega.
Õhku liigutab esijalgsel plaanil reguleeritava kiirusega
kanalivent. Hetkel väljatõmbes juba olemas. Automatiseerimist praegu pole, peale programmikella.
Filtrikast oli plaanis panna sissepuhkele vahele.

Kiviseinast läbiviiku planeeritud tuletõkkeklappid. (Maja teine osa)
Väljatõmbe osa pole otseselt plaanis väga isoleerida, peale pööningu. Aga muret valmistaski see sissepuhke osa, et kui õuest talvel seda miinust hakkab puhuma. Pean küll kiiruse alla tõmbama aga kondentsi ohtu lae/katuse sisse ei taha teha.

[Strand]

Kas keegi on kasutanud ka neid Zehnderi või Rensoni torustike? Tunduvad võrreldes tavaliste metall torudega oma mõõtudelt liiga väiksed. Kui võtta, et lapik 51x138 on võrdeline 90mm ümmaraga, siis tudub nagu võiks ju müra tekitama hakata, kui tuppa peaks tulema 125mm toruga. Kuigi nende paigaldamine oleks lihtsam.

Vaatasin neid Europlast 55x220 torusid ka, need kuidagi ei sümpatiseeri aga vähemalt on sisemõõt piisav ja peaks õhu kiirus jääma väiksem selliselt ja müra olema vähem.

[tabarabarap]

Kas keegi on kasutanud ka neid Zehnderi või Rensoni torustike? Tunduvad võrreldes tavaliste metall torudega oma mõõtudelt liiga väiksed. Kui võtta, et lapik 51x138 on võrdeline 90mm ümmaraga, siis tudub nagu võiks ju müra tekitama hakata, kui tuppa peaks tulema 125mm toruga. Kuigi nende paigaldamine oleks lihtsam.

Vaatasin neid Europlast 55x220 torusid ka, need kuidagi ei sümpatiseeri aga vähemalt on sisemõõt piisav ja peaks õhu kiirus jääma väiksem selliselt ja müra olema vähem.

pane mitu toru kõrvuti .o0

[Urmas]

Vaatasin neid Europlast 55x220 torusid ka, need kuidagi ei sümpatiseeri aga vähemalt on sisemõõt piisav ja peaks õhu kiirus jääma väiksem selliselt ja müra olema vähem.

Nagu aru sain, siis kasutaja Strand teeb ventvärki endale ja heietaks veidi enda 4-5 aasta tagusest tegemistest. Kuna oli mul kaks korteriomandit ühes kortermajas ja majale tehti täisrenoveerimine koos oma katlasüsteemi ja sundvendiga, siis see soojatagastusega venttorustik keeras korterite lagede visuaali ikka täiega sinnasamusesse. Olgu, uute radikate paigaldus oli OK, kuid sundventi arhailine toomine korteritesse jäi mulle mõistatuseks. Õnneks oli üks ventagregaat kohe vahekoridori seina taga. Korterisse oli veetud 125mm torud+kinnitused ehk kui oleks soovinud siledat lage, siis oleks lagi tulnud allapoole ca 25cm. 2,5m pealt 2,25m peale oleks isegi mulle olnud liiga ahistav. Teadsin, et korteritele on olemas ostja(hõimlane), siis üritasin teha nii nagu oleks teinud endale. Mingisugused lage madalamaks tegevad kastid venttorude peitmiseks olid välistatud ka visuaali mõttes. Eks hakkasin arvutama, netis sorima ja ega ma soodsamat varianti peale nende Europlasti 50x220 lapiktorude ei leidnud. Nende kasutamisega sain ja jäi lae kõrguseks 240cm.
Nüüd kirjeldaks veidi nende nelikant plastiktorude paigaldust ja tahaks saada Strandi käest lubadust, et ta mu järgmevalt kirjeldatud nippe edasi ei räägi ja nippide eest ostab mulle 1l Vana Tallinna likööri. Üleandmise võib kokku leppida siinse foorumi PS kaudu. Asi selleses, et juba poes vaadates nende plastikust lapikute venttorude liitmikud õhutiheduse osas ei tundunud mulle eriti usaldusväärsed, aga panin tööle oma vähesed hallrakud ja kulibinlike mõtete tulemusel sai vist ideaalilähedase tulemuse. Aastas vähemalt 3-4- x ... saab korterit külastatud ja praegused omanikud käivad ka meil, aga pretensioone ei ole siiani esitatud ehk kõik on vaikne. Nüüd nende plastikust nelikanttorude ühendamise nipid. Kõikse suurem õhutiheduse probleem tekib torude ja põlvede omavahelise ühenduste juures. Ise lahendasin probleemi nii, et ühenduse emase poole laiemale osale puurisin kaks vist 4mm auku mõlemile poole ja peale ühendamist kruvisin lapikpeaga 12mm kruvidega emase ühenduse külge. Enne vastu lage kinnitamist ühenduse õhukindluse saavutamist teipisin ühenduse üle butüülteibiga. Ei pea olema just butüülteip, kuid võiks olla midagi vingemat. Siga teipide sarjas on piisavalt valikuid õhutiheduse saavutamiseks. Kallis on küll see siga sarja teip, aga õigustab oma hinda. Mul oli seda iseliimuvat butüülteipi järgi ja lihtsalt kasutasin ära. Lakke kinnitasin need nelikant venttorud kipsplaadi laekarkassi kinnitamiseks mõeldud pikemate "kõrvadega! U-klambritega. Kinnitasin toru nii mõlemi külje kui ka alt 12mm lamepea kruvidega. Kui mul mälu alt ei vea, siis toru ja lae vahele läks kinnituskoha juures ka mingi svammiriba.

Strand, kas mu jutt oli väärt 1l Vana Tallinnat?

[A23]

Vaatasin neid Europlast 55x220 torusid ka, need kuidagi ei sümpatiseeri aga vähemalt on sisemõõt piisav ja peaks õhu kiirus jääma väiksem selliselt ja müra olema vähem.

Nagu aru sain, siis kasutaja Strand teeb ventvärki endale ja heietaks veidi enda 4-5 aasta tagusest tegemistest. Kuna oli mul kaks korteriomandit ühes kortermajas ja majale tehti täisrenoveerimine koos oma katlasüsteemi ja sundvendiga, siis see soojatagastusega venttorustik keeras korterite lagede visuaali ikka täiega sinnasamusesse. Olgu, uute radikate paigaldus oli OK, kuid sundventi arhailine toomine korteritesse jäi mulle mõistatuseks. Õnneks oli üks ventagregaat kohe vahekoridori seina taga. Korterisse oli veetud 125mm torud+kinnitused ehk kui oleks soovinud siledat lage, siis oleks lagi tulnud allapoole ca 25cm. 2,5m pealt 2,25m peale oleks isegi mulle olnud liiga ahistav. Teadsin, et korteritele on olemas ostja(hõimlane), siis üritasin teha nii nagu oleks teinud endale. Mingisugused lage madalamaks tegevad kastid venttorude peitmiseks olid välistatud ka visuaali mõttes. Eks hakkasin arvutama, netis sorima ja ega ma soodsamat varianti peale nende Europlasti 50x220 lapiktorude ei leidnud. Nende kasutamisega sain ja jäi lae kõrguseks 240cm.
Nüüd kirjeldaks veidi nende nelikant plastiktorude paigaldust ja tahaks saada Strandi käest lubadust, et ta mu järgmevalt kirjeldatud nippe edasi ei räägi ja nippide eest ostab mulle 1l Vana Tallinna likööri. Üleandmise võib kokku leppida siinse foorumi PS kaudu. Asi selleses, et juba poes vaadates nende plastikust lapikute venttorude liitmikud õhutiheduse osas ei tundunud mulle eriti usaldusväärsed, aga panin tööle oma vähesed hallrakud ja kulibinlike mõtete tulemusel sai vist ideaalilähedase tulemuse. Aastas vähemalt 3-4- x ... saab korterit külastatud ja praegused omanikud käivad ka meil, aga pretensioone ei ole siiani esitatud ehk kõik on vaikne. Nüüd nende plastikust nelikanttorude ühendamise nipid. Kõikse suurem õhutiheduse probleem tekib torude ja põlvede omavahelise ühenduste juures. Ise lahendasin probleemi nii, et ühenduse emase poole laiemale osale puurisin kaks vist 4mm auku mõlemile poole ja peale ühendamist kruvisin lapikpeaga 12mm kruvidega emase ühenduse külge. Enne vastu lage kinnitamist ühenduse õhukindluse saavutamist teipisin ühenduse üle butüülteibiga. Ei pea olema just butüülteip, kuid võiks olla midagi vingemat. Siga teipide sarjas on piisavalt valikuid õhutiheduse saavutamiseks. Kallis on küll see siga sarja teip, aga õigustab oma hinda. Mul oli seda iseliimuvat butüülteipi järgi ja lihtsalt kasutasin ära. Lakke kinnitasin need nelikant venttorud kipsplaadi laekarkassi kinnitamiseks mõeldud pikemate "kõrvadega! U-klambritega. Kinnitasin toru nii mõlemi külje kui ka alt 12mm lamepea kruvidega. Kui mul mälu alt ei vea, siis toru ja lae vahele läks kinnituskoha juures ka mingi svammiriba.

Strand, kas mu jutt oli väärt 1l Vana Tallinnat?

Kunagi tehtud ka miskit sarnast, lisaks sissemineva osa sisse panin toestuseks veel U-kujuliseks väänatud paksemast plekist riba, kuna need laiad lapiktorud omasid pikemate külgede poolel tendentsi, eriti otste pool, silmnähtavalt sissepoole koolduda. See riba siis hoidis korrektset risküliku kuju. Plekikruviga siis väljast läbi kahe plasti ja pleki. Teip sai ka peale, aga see juba rohkem juuksekarva lõhkiajamine. Kinnitamiseks olid spets klambrid, mis sai lakke lasta ja pärast torud sisse suruda.
Väike nüanss veel, et ümaratel torudel on 2 standardit, 120 ja 125, tollal sain kerge üllatusega sellest teadlikuks

[optimist88]

Vaatasin neid Europlast 55x220 torusid ka

... ühenduse emase poole laiemale osale puurisin kaks vist 4mm auku mõlemile poole ja peale ühendamist kruvisin lapikpeaga 12mm kruvidega emase ühenduse külge.

Urmas sa puurisid augud ette. Isepuurivaga kiirem:

... Kui mul mälu alt ei vea, siis toru ja lae vahele läks kinnituskoha juures ka mingi svammiriba.

Švammi e porolooni asemel ma kasutaks neopreeni. Kestab kauem. Näide
https://www.kangadzungel.ee/mod_shop_e3 ... -pakis_est

[Urmas]

Urmas sa puurisid augud ette. Isepuurivaga kiirem:

Proovisin ka isepuurivat, kui kui auk ette puuritud, siis oleks nagu isase otsa paremini vastu emast tõmmanud. Isepuurivaga oli oht üle keerata.

Švammi e porolooni asemel ma kasutaks neopreeni. Kestab kauem. Näide
https://www.kangadzungel.ee/mod_shop_e3 ... -pakis_est

Nüüd on hilja neopreeni kasutada, kuid kahtlusta, et seda oleks pidanud mitmekordselt panema.