Korstnapitsi krohvimine.

[A23]

Vuugil on vanad armid ( kivide niisutamise teema)veel nii valusad, et avalikult pole mõtet üldse arutleda enam midagi. Temast on saanud uus Teadja nagu...Teadja keeras siin kogu foorumi kummuli kunagi ja kukkus küünte ja hammastega kallale kui keegi midagi teisiti kirjutas kui Veski raamatus tema arvates kirjas oli.
Miks ma aga pigem soovitasin tugevamat segu kasutada, sest sisevoodrit ei ole sellel pitsil ja vuugid saavad suuremat koormust kui sisevoodriga. Kuidas aga laduda ja mis tehnilised võtted, see on eraldi küsimus juba. Selge see, et vuuk tahab nakkeks ja kivistumiseks palju niiskust saada...muidu tekivad vaid ilusad puhtad kivid ja vuukide võrgustik...võta kivid välja kui tahad.Eriti kuuma ilmaga ladudes, tuleb asja kaitsta päikese käest ja hoida niiskena mitu päeva esialgu.

Silikaatide eelleotamist mäletan, nüüd Sinu jutu peale hakkab meenuma, et lapsena pandi ka värsketele seinavuukidele vitsaga vett peale pritsima. Korstnale vast mässin kile kivistumise ajaks ümber, et ei peaks korduvalt üleval käima.

[Lahemaal]

Tervist, kas kellegil kogemust või teadmist, miks Lode Janka F2 tähisega tootjal, kasutan korstnapitsi tegemiseks, kettaga lõikamisel hakkab koguma ja loopima sulavat plastikut välja ja ei taha hästi lõigata ka, seda osadel tellistel? Varem pole seda märganud, eelmine aasta samadel kividel sellist asja ei täheldanud kordagi. Kas võib olla, et tootjatehases on hakatud lisama tellisemassile sideaineks plastifikaatoreid või midagi sarnast, mis pole korralikult saanud ära seguneda ülejäänud massiga? Kas võib olla põhjust muretseda selliste telliste vastupidavuses ilmastikutingimuste käes, ja oleks mõistlik valmis korstnapits millegiga üle immutada. Seguks kasutan m100 Uninaks.

[vuuk]

Ei usu, et probleem tuleneb Lode JANKA tellisest.
Mul on esinenud analoogset "nähtust" mitmete erinevate tellistega. Ja mitte ainult keraamiliste telliste vaid ka näiteks šamotiga. Ei usu ka seda, et tellistes on plastmass, mis sellist probleemi põhjustab. Pigem oletan, et kettaga midagi juhtub, näiteks kõvasulam ("hambad") kuumenevad üle. Või on kivis mingit ainet, mis hakkab kuumenedes sulama ja põhjustab kettale mingi defekti. Või on ketas kohati juba sedavõrd kulunud, et ketta teras hakkab sulama ja "hammastele" tekib mingi sulam, mis muudab ketta kasutuskõlbmatuks.
Võimalik ka, et ketas pole selle konkreetse kivi lõikamiseks päris sobiv.
Viimane kord, kui selline jama oli, ei saanud normaalselt enam lõigata, sai pandud lõikepingile uus ketas ja sellega samasid kive lõigates eelkirjeldatud probleemi enam ei esinenud.
Pane uus ketas, proovi sellega.

[Lahemaal]

Tänud!
See misiganes mass, mis seal sulab, on ka ohtlik, päris suur lärakas seda lendas käe peale, ja just see kord polnud kinnast käes, ja põletas suured villid peopesasse. Hea et silma ei lennanud. Ja ilma korraliku maskita ei tundu ka mõistlik lõigata, kurat teab, mis head ained need niimoodi sulavad seal.

[RaJy]

Konkreetsest tellisest ei tea, aga šamoti puhul hõlbustab lõikamist eelnev vees leotamine

[motamees]

Ka punast kivi on oluliselt lihtsam lõigata, kui teda eelnevalt leotada.
Kõvasulam ketas on alles siis otsas, kui kõvasulam täitsa kulunud (kuni kettani). Kõvasulamit saab "teritada", kui lõigata pehmet kivi (näiteks samott).

[vuuk]

Nii on - vesi lihtsustab lõikamist. Ja kui niikuinii vaja niisutada, siis teha seda enne lõikamist. Tolmu ka vähem.
Ketta kõvasulami lõpuni laskmisel tuleb arvestada, et sellega peab olema ettevaatlik. Ketas muutub kõvasulami laiuse võrra õhemaks ja võib järsult kivisse kinni kiiluda. Hooletult hoides võib tekitada vigastusi.
Kusjuures ketta külje poolt vaadates võib olla 10% kõvasulamit alles, aga peamisel lõikepinnal juba sügavad sooned sees. Soonte põhjade kohalt juba lõpuni. Ja juba lõikab märksa halvemini ning pillub sädemeid.

[Lahemaal]

Tänud, proovin leotamisega, annan teada tulemustest. Kettaga peaks selle korstna küll tehtud saama. Ja hea on liialt mitte suruda ja edasi tagasi sõita relakaga mööda lõikejoont nagu raudagi töödeldes, siis saab jahtuda ja ei hakka korjama seda loiku suuremaks. Eelmine sügis oli siis õues palju jahedam ja niiskem, midagi sellist ei kogenud üldse.