Palksauna ehitamine

[pikk88]

Mõte omada korralikku isiklikku sauna on enam-vähem sama vana, kui ma isegi. Juba ammustest aegadest peale on elamises olnud pesemisruumidega lood kehvad, sest esmalt elasin vanavanematega ühes majas, kus oli saunaks pisike pesuruum-leiliruum ilma riietusruumita. See asus garaazi ühes nurgas ning oli vanaisa enda poolt ehitatud. Tema oli küll nii kõva mees, et ehitas elu jooksul kaks sauna valmis, kuid kumbki polnud päris see, mida korralikuks saunaks pean. Mõlemad olid ilma eesruumita. Teise püstitas ta maakodusse Põlvamaal ning seda aitasin küll juba ise oma väikeste valgete kätega rajada. Hoone oli valmistatud saepurubetoonist ning kaetud laastukatusega. Seetõttu oli elus esimesed 15+ aastat selge, milline üks saun olema peaks. Eks ikka laastukatusega ning saepurubetoonist

Kuivõrd meil endal elamises sauna polnud siis olen terve elu käinud laupäevaõhtuti sõprade-sugulaste juures külakorda leili võtmas ning õlut joomas. Aegamööda on tekkinud veenudmus, et saun on midagi sellist mis peaks olema ideaalis omaette hoones ning päris kindlasti eesruumiga kus saab rahulikult riideid vahetada ning sõpradega mutrijuttu ajada. Tavaline nähtus on, et enamus inimestel oli küll saun kuid pole korralikku eesruumi. Rääkimata nendest juhtudest, kui saun on rajatud elumaja keldrisse, mis on mu meelest samuti paras jama. Umbsed, madalad ja kitsad ruumid ning üldjuhul elektrikerisega lahendatud hädaabivariant kus endal kere kuumaks kütta ning suurem sopp seljast maha loputada. Samuti on suht tavaline miinus see, et saunas puudub eraldi pesuruum ning siis on tulemuseks see, et kui saad ennast kerise kõrval ära pestud, on ikkagi kere kuum ning higi lahmab täie raha eest.
Ma pole kunagi nautinud leiliruumis väga kõrgeid temperatuure ning kuiva leili mida tavaliselt tekitavad rauast keevitatud kerised mis on päeva jooksul korralikult punaseks köetud. Kuigi on ka mõningaid erandeid. Näiteks aitasin naabrimehel ehitada Tabivere kanti tänapäevast sauna,kus asub küttekehana eesruumist köetav rauast keris. Kuna temal on üldiselt leilivõtmise temperatuur umbes 70+ kraadi siis seal saab päris pikalt laval mõnuleda. Tavaliselt sellised ehitised ikka korralikult saja kraadi peale köetud. Nii, et hüppad korraks lavale, viskad pool kulbitäit leili ning kaod kiiresti uksest tagasi välja. Ennem kui tagumik kuumaks köetud lavalaudade peal kärssama hakkab.
Mu enda esiisa on suutnud Noarootsi kanti rajada igati mõnusa sisekliimaga saunamaja kuhu Motamees on ladunud suurepärase leiliga vene kerise. Seda tüüpi keris on aja jooksul muutunud minu isiklikuks lemmikuks. Sest see annab mõnusalt niiske leili ning ei sunni inimest lava peal kuumast küürus koogutama isegi siis kui on natuke üle kõetud. Selle meistritöö ehitamise andmed õnnestus mul endale Motmehe käest hankida ning kavatsen ka enda sauna leiliruumi analoogse ehitada. Kuivõrd vanaisa suutis elus kaks sauna ehitada ning isa on ka ühe valmis saanud siis ei saa ju latti allapoole lasta ning tuleb endale üks ära teha. Mitte jääda vaid dušši ning linnasauna kasutajaks.
Paar nädalat tagasi sai asjaga lõpuks algust tehtud kuid sellele on eelnenud pikk planeerimisprotsess mille jooksul on plaanid ning projekt korduvalt muutunud. Seepärast, et vanemaks saades tekkis ka mingisugune ettekujutus erinevatest ehitusmaterjalidest ning kuna krundiga tuli kaasa ka ristpalkidest saun siis oli otsus tehtud. Aja käigus selgus, et krundil asuv suitsusaun mis pärit esimese vabariigi ajast, on praktiliselt ära mädanenud. Hoonele oli kunagi kuuekümnendatel ümber laotud silikaadist vooder ning sisse oli rajatud ka korstnaga vene keris. Kehvasti laotud vooder põhjustas ka hoone mädanemise. Kuigi ehitise palkosast oli alles heal juhul viis rida palki siis tundus see ikkagi parem, kui üldse mitte midagi. Ka mõõdud tundusid algul suht mõistlikud olevat, et rajada sinna nii eesruum, kui ka pesu-ja leiliruum. Umbes 3.8m laiuses ja 5.5m pikkust. Palgi paksus keskmiselt 14cm. Seepärast otsustasin ehitise renoveerida. Kindlasti oli algul otsuse tegemisel määravaks ka see, et selles saunas olen samuti väiksena leili võtnud.
Kuna palkidest elumaja ehitamisest asja ei saanud siis said palgid järgatud sauna mõõdu järgi ning krundile veetud, et kohe ka tegudele asuda. Paraku on see tegudele asumine veninud ja veninud aastaid. Aja jooksul tekkis veendumus, et ega selle hoone juures midagi suurt taastamisväärset ikka pole, sest ajahammas on materjali ikka korralikult läbi närinud. Seda enam, et ühel hetkel helistas naabrimees ning pakkus oma krundi pealt Tabivere kandist palkehitist mille ta kavatses lammutada, et vundament taaskasutusse võtta ning ehitada sellele tänapäevane eurosaun. Loomulikult vedasin palgid enda juurde ja käesoleval aastal vaatasin, et on viimane aeg tegudele asuda. Muidu mädanevad ka need palgid kätte ära ning asi vaid unistamiseks ja planeerimiseks jääbki.
Pidasin päris mitu nädalat põhjalikumalt plaani, kuidas asja oleks mõistlik vormistada, sest kuivõrd palgid on järgatud vana sauna mõõtude järgi siis pole hetkel kindel, kas hunnikust terve vajaliku koguse välja annab. Töösse läinud saunamaja välismõõdud on 4,5m laiusesse ja 6,4 meetrit pikkust. Seepärast mõtlesin, et ehk tasuks hoone natuke väiksemaks teha. Tappide osa maha lõigata ning need uued teha, kuna osad on pehastunud ja ühest nurgast on neli või viis rida üldse puudus. Ka tahan kinni ehitada tagaseinas asuva akna ja esialgu mõtlesin selleks juba täies mahus uued palgid paigaldada, kuid siis loobusin plaanist, sest see oleks mõtetu lisatöö kuna enamuses on palgid ja tapid päris ilusasti säilinud. Seepärast plommin taguseina aknaaugu vanade ja uute palkidega läbisegi kinni ning lepin sellega, et aknaauk jääb siiski nähtavaks, kui oskad vaadata. Lisaks sellele on hetkel plaanis rajada hoone sissekäigupoolsesse otsa ka kinnine terrass umbkaudsete mõõtudega 4,5x4m ja pääs teisele korrusele, et katuse alla tekitada magamiseks üks lisaruum mida kasutada seni sihtotstarbeliselt kuni elumaja valmib. Kas nendest mõisnikumõtetest ka midagi asja saab sõltub osaliselt juba rahakoti paksusest, sest selle aasta sügiseks tahaks hoone ehitamisega jõuda nii kaugele, et asi katuse alla ära saaks, kuid selleks on hetkel olemas ümmarguselt 700 katusekivi. Kui teha korralikud laiad räästad ning korralik 4+m lai terrass siis jääb ligikaudu 400 kivi puudu. Eks lõpptulemus sõltub sellest, kui kalliks lähevad pinnasetööd ja vundamendi rajamine. See on plaanis rajada 15cm paksuse plaatvundamendina mis peaks ära kandma nii ahju, kui ka korstna. Kanalkakaev on olemas, kuid sinna on tarvis toru vedada. Samuti on vaja vundamendi alr välja tuua nii elektrikaabli jaoks kõri, kui ka veetoru, et tulevikus vähemalt vesi kraanist tuleks. Soojustama ei kavatse ma plaati altpoolt hakata. Läheb vaid killustikupadi alla ja betoonplaadi peale laoks kaks rida columbia kivist, et palke vee eest paremini kaitsta. Selle kaks rida pluss 15 cm betooni soojustaks 100mm paksuse EPSiga ära. Kuigi juba kostis hüüdja hääl kõrbest, et parem oleks ikka Fibo plokki kasutada. Soojem. Kahtlen kas see vahe selle hoone puhul mingit effekti annaks ja kui oleks aega majandada siis laoks alumise serva üldse maakivist. Hetkel julgen arvata, et selleks pole lihtsalt piisavalt kogemusi ega ka aega, et seda asja natuke õppida.
Praegu tegelen palkide taastamisega. Kohendan tappe ja vara, Mõned jupid vahetan välja osaliselt, mõned täies mahus, mõned plommin, kuid üritaks võimalikult palju säilitada vana. Ning loomulikult pean jooksvalt plaani millises nurgas hakkab tulevikus olema külmkapp õlle hoidmiseks.
Nüüd ka natuke pildimaterjali pika jutu ilustamiseks.


Krundiga kaasavaraks saadud saun


Sama hoone ilma voodrita eesküljest



Ja tagumisest küljest



Ning see, mis hoonest lõpuks järele jäi



Tabivere lähedalt toodud hoone esikülg



Ja tagakülg



Hoone siseosast ka üks pilt. Kunagi on putka olnud seestpoolt krohvitud. Seepärast ei usu, et tegemist on ajaloolise saunamajaga. Samuti ei ole suutnud siiani välja mõelda, milleks seda üldse kunagi krohvitud on. Niipalju sain naabrimehe käest teada, et hoone oli sinna veetud eelmise kinnistuomaniku poolt kusagilt lähedalt ning ei asunud oma iidsel asukohal.



Praeguseks on seis selline

[aero]

Palksaun ja vene keris on väga õige plaan. Muidugi pesuruum ja eesruum ka.

[pikk88]

Asi edeneb. Tasapisi, aga siiski edeneb. Neli rida on põhimõtteliselt korras ning ühest nurgast sai juba viiendaga algust tehtud. Kokku peaks hoone tulema 12 rida kõrge. Kuna nüüd olen järjega aknaalusteni välja jõudnud siis läheb loodetavasti nüüd ka tempo natuke kiiremaks. Siiani pidi päris palju proteesima ja kahte alumist rida pidin ligi sentimeetri jagu kokkupoole laskma, et tapid istuma hakkaks.
Välisuksest vasakpoolse pikema külje ühe palgi peale kulus keskmiselt kolm paraja pikkusega tööpäeva, et tapid-seotised teha ning punnida ja liimida. Samas, kui näiteks vastasseina neljanda rea palk läks tagasi oma kohale paari tunniga. Liimimiseks kasutan PUR-liimi.

Tagumine sein, kus saab vana aknaauk kinni paigatud. See oli liiga suur ning asub minu jaoks kapitaalselt vales kohas. Takistab vaheseina ehitust leiliruumi ja pesuruumi vahele. Teoreetiliselt oleks küll saanud seina ehituseks paigaldada keset akent ühe püstposti ning jagada sellega akna kaheks eraldi pinnaks, kuid tundus, et nii saab parem. Muidu oleks tulemuseks olnud ebamäärane kõrge ja kitsas aken mõlema ruumi nurgas. Kummagi ruumi teise seina jääb niikuinii üks aken alles ja sellest peaks nagu saunale piisama. Rääkimata sellest, et tagasein oleks väljastpoolt jäänud väga kummaliselt ebamäärase välimusega, kui keset seina oleks jäänud kaks akent mis on üksteisest eraldatud mingi paarikümne sentimeetri laiuse postiga. Hetkel liigub veel peas väike uitmõte teha saunaakendele ette luugid, mis jääksid ka väliskujunduselemendiks. Aga eks paistab, kas tegutsemine ka mõisnikumõtetele järele jõuab või ei.

Kõikidel palkidel tuleb vara üle töödelda, mõnda tuleb ka natuke madalamaks lasta, sest varem oli hoonel lahtine vara. Nüüd tahan selle kinniseks vormistada ja kohati ka natuke laiemaks teha, sest on palke millel jookseb vara pooles pikkuses heal juhul 5 sentimeetri laiusena, kuid võiks olla ikka 10+, et saada normaalne soe saunahoone. Selleks on aga vaja kohati tervet rida allapoole lasta. Kuigi ülejäänud kolmes seinas võib vara juba praegu ligi 10 sentimeetri laiune olla.
Pilt palgijuppidest, kus on vara üle freesitud ja ka umbes sentimeetri jagu laiemaks tehtud.

Varamiseks kasutan freesiketast, mis on kinnitatud keskmise suurusega rellaka otsa. Seda on mugavam opereerida, kui väikest rellakat ning saab täpsema tulemuse. Varamisraud pole mulle kunagi käepärane olnud, kuigi olen sellega korduvalt proovinud tööd teha. Ennem eelistan siis juba kirvest. Kuid kuna leidsin sõbra tööriistariiulilt freesi, mida ta ise ei kasutanud siis pole siiamaani hakanud endale kirve hankimisega peavalu tegema.

[Urmas]

Varamiseks kasutan freesiketast, mis on kinnitatud keskmise suurusega rellaka otsa. Seda on mugavam opereerida, kui väikest rellakat ning saab täpsema tulemuse. Varamisraud pole mulle kunagi käepärane olnud, kuigi olen sellega korduvalt proovinud tööd teha. Ennem eelistan siis juba kirvest. Kuid kuna leidsin sõbra tööriistariiulilt freesi, mida ta ise ei kasutanud siis pole siiamaani hakanud endale kirve hankimisega peavalu tegema.

Ma kasutasin maal ühe vana kartulisalve lammutamisel ka relaka otsa pandud 125mm saeketast ja tulemus on alloleval pildil ehk õllekasse minnes ja tellimust esitades saan näidata, et kolm suurt ja üks väike õlu. Sõnu ei ole vajagi. Ole ettevaatlik sellega töötades!

[Küülaline]

Ja relaka kettakaitse on nõrkadale.

[optimist88]

Frees püsib sul käes, tulemus ilus.

Ketas tundub liiga äkiline. 125mm rellaka otsas saeketast olen paar korda kasutanud. Ketta müüja vaatas sügavalt silma ja ütles "parem ära jama. Läheb liiga lihtsalt käest ära." Tegin oma hädapärased lõiked ära (korra läks käest ka) ja viskasin minema.

Ohutum, mugavam aga aeglasem oli 4 hambaga ketas, leebe kujuga hambad. Veel üks variant on saeketiga ketas (chainsaw disc attachment / Lancelot disc). Mida rohkem surud, seda vähem pöördeid ketil. Koormuseta väga ohtlik.
https://www.gov.uk/government/news/uk-s ... attachment

Suurema rellakas = suurem mass, väiksemad pöörded = ohutum.

[Prill]

Õigeid kindad kasutama http://ee.cyysafety.com/cut-resistant-g ... loves.html

[ping]

Mul ka seisab, ohvri ootel, relaka puiduketas.

Õigeid kindad kasutama http://ee.cyysafety.com/cut-resistant-g ... loves.html

Selline kinnas on rohkem noa eest kaitseks aga kui suure inertsiga hambuline ketas rõngaste külge haagib, siis võib tervet käelaba vigastada, mitte ainult ühte sõrme.

õllekasse minnes ja tellimust esitades saan näidata, et kolm suurt ja üks väike õlu. Sõnu ei ole vajagi.

Positiive poole pealt vaadates, siis kui 3 1/2 on vähe, siis 9 1/2 on ju alles.

(Õnnestus kunagi osaleda Aparaaditehase stantsitsehis, ühe vanaproua pidulikul pensionile saatmisel, kus terve tehase rahvas oli koos.
Kui uurisin pidulikkuse põhjust, siis vastati, et "see proua oli esimene inimene, kellel õnnestus kõigi näppudega pensionile minna".)

[pikk88]

See masin jõudis minuni täpselt sellisena, ilma kaitseta ja ongi kasutuses vaid selle kettaga. Kunagi kui hakkasin ohutusele tähelepanu pöörama siis sai proovitud seda ketast ka kettakaitsmega kuid see takistab lõike jälgimist. Aga tähelepanelik peab sellega töötades olema niikuinii, sest sisselõiked on muidu väga kerged tulema.
Mis marki ja mudel ketaslõikur on, seda ei teagi. Aparaadil mingeid märke peal pole. Võib vabalt olla Metabo või siis mingi tundmatu Handymanni kaup, kuid oma eesmärgi täidab ära. Siiani arvasin, et see on mingi müstiline "keskmist mõõtu" lõikur, sest pole kunagi ühtegi lõikurit stendist ostnud. Kõik on olnud teise ringi kaup. Nüüd hakkasin netipoest uurima, mis mõõtu masinaga siis tegu ning sain targemaks, et vaid kahte mõõtu neid ongi saada Mul siis antud freesi küljes 230mm kettale mõeldud masin. Väiksemal on võimsamad pöörded ja seda ei jõua kinni hoida. Praeguseks on küll olemas reguleeritavate pööretega kettakaitsmega riist, kuid too on jälle mõõtudelt niipalju väiksem, et sellega on mugavam opereerida. Aga ega need manitsused kurtidele kõrvadele lähe. Kindlasti on siit mõndagi kõrvataha panna nii minul kui ka teistel lugejatel

[pikk88]

Ei lähe ikka need asjad nii lihtsalt ja kiirelt, kui algul loodad. Kuna soovin tagaseinas asuva aknaaugu kinni panna kuid kõik palgid pole mingil x põhjusel ühtlase diameetriga palgist lõigatud siis ei ole võimalik neid ilusasti omavahel ühendada. Näiteks kuuendasse ritta oli aknast parempoolsesse nurka pandud ligi 5 cm jämedamast palgist jupp kui vasakpoolsesse nurka.

Nägin ligi päev otsa vaeva, et asjast asja teha, kuid lõpuks viskasin selle jämeda jupi sealt vahelt välja ning tõin kõiki palke ühe rea jagu allapoole. Siis sain asja silmale viisakamalt klappima aga nüüd ei istu jälle külgseina otsatapp oma kohale.


Ei jää muud üle kui tuleb sellele külgseinas asuva palgi tapile alla üks klots liimida ning veel lisaks ka tappi pealtpoolt madalamaks kohendada, et sein uuesti jooksma saada. Teoorias oleks ka võimalus see lühike jupp päris uus teha, kuid see pole enam originaal. Samuti oleks võimalik palgijuppi varaga allapoole lasta vajaliku mõõdu jagu, kuid siis ei klapiks enam järgmine rida ja ikka oleks tulemus jama. Kui see töö tehtud siis saab lõpuks jätkata tagaseina aknaaugu kinniproteesimisele. Tundub küll, et pole see neli palki seina tagasi panna kuigi raske ega töömahukas kuid selleks, et asi ka viisakas paistma jääks peab ikka omajagu ümber tegema. Ei taha ka seda seina kuidagi niiviisi vormistada, et tulemus silma karjuma hakkab, sest tulevikus jääb see sein igapäevaselt silma alla, otse krundi sissepääsutee kõrvale.

[pikk88]

Eilsega sai lõpuks poolikutele seintele ajutine katus peale, et ehitis talvel edasi ei mädaneks. Selle aasta saavutuseks jäi siis põhimõtteliselt 5 või 6 valmis rida, oleneb millisest küljest hoonet vaadata. Rohkem palgiga tegelemiseks aega ei jäänud, sest segavaid tegureid jagus küllaga. See "ajutine" katus tähendab küll kaudselt ka ligi 500€ ülekulu mis oleks jäänud tegemata, kui oleks jõudnud hoone ehitusega nii kaugele, et oleks saanud planeeritud katuse lõplikult peale panna, kuid tegelikkuses pole ehk asi nii katastroofiline. See poolteist tihumeetrit laudu, mis sai ostetud sarikate peale täislaudise tegemiseks, läheb kevadel kasutusse vundamendi ehitusel. Samuti saab sinna alla ära kasutada laudisele tõmmatud kile.
Lisaks sai sellel hooajal ära tehtud ka taldmik vundamendi jaoks ning taldmiku alla valmis veetud vajalikud kõrid ja torud. Paika sai kanalisatsioon. Taldmik sai rajatud kolme kruusakoorma peale. Sedapuhku sattus tegudele ülimalt asjalik kopajuht, kes seisis igati ülesannete kõrgusel ja kohati ka ületas talle seatud ootuseid. See komplekt jääb vähemalt kevadeni paika vajuma ning siis tuleb tõenäoliselt veel üks koorem kruusa lisaks võtta, et pinda tasandada. Nüüd võib hakata rahulikumalt talve ootama.

[pikk88]

Kuivõrd kevad ja suve algus olid väga sopased siis ootas projekt kuivemaid aegu. Eile toodi lisaks üks autotäis sõelutud kruusa, mis maksis 160€ ja täna käis kopajuht seda laiali lükkamas, et vundamendi alust loodi ajada. Tulemus sai igati rahuldav ning ka ilmaga vedas, sest vihmasadu maandus objektile alles tund peale kopa lahkumist.
Hetkel on seis säärane, tarvis veel vibroplaadiga üle sõita ning siis saaks hakata saalungi ehitamise peale mõtlema.

[pikk88]

Eile sai ära valatud vundament. Projekt mis vahepeal meenutas mulle juba Trumpi reaktsiooni Ukraina sõja lõpule. Kord toimub siis jälle ei toimu. Lisaks tekkis mul miskipärast mingi motivatsioonikriisi laadne seisund mis tähendas, et kuigi kopajuht oli mulle valmis teinud loodis kruusapadja mille vihmad ka korralikult tihedaks olid uhtunud ei suutnud ma kuidagi sundida ennast saalungite ehitamisele. Kõik see kestis kuni kolm nädalat tagasi hakkas selg sügelema ning tekkis soov lava peal leili võtta. Kuna naabrimees on praktiliselt terve suve mind Tabiverre sauna kutsunud siis võtsin ennast kokku ja panin aja kinni. Tarvilik kraam kotiga kaenlasse ning mõttes ennast ja oma tegevusvõimetust needes asusin teele, oleks ju võinud ennast ikkagi kevadel pisitasa liigutama hakata ja mine tea, ehk oleks siis praeguseks juba enda saun valmis. Materjal oleks justkui nagu olemas. Kohale jõudes selgus, et naabrimees oli paar nädalat tagasi valanud omale maapealse keldri vundamendi ning selle tarbeks oli endale kusagilt hankinud täitsa korralikud veekindlast vineerist saalungid mille tulevikuks oli planeeritud põletusmatus. Saunalaval sai edukad läbirääkimised ära peetud ning õnnestus väärt kaup lõkkest päästa. Keegi olevat nendega juba enne teda omale ühe vundamendi valanud, minu oma on siis järjekorras kolmas ning julgen hetkel arvata, et mina saan nendega veel oma kuuri vundamendi ka tehtud ning kui eriti hästi läheb siis lähevad käiku ka maja vundamendi rajamisel. Järgmisel päeval siirdusin tagasi Saadjärve äärde saalungeid lammutama. Kauba hind oli klassikaline, rest A. Le Coq'i õlut.

Nüüd polnud enam valikuid ning alustatu tuli ka lõpule viia. Pidasin pisut nõu ning muutsin taas varem planeeritut. Vundamendiks sai siis rajatud ääretugevdustega osaliselt soojustatud plaatvundament(vist peaks olema korrektne nimetus?). Mis lahtiseletatuna tähendab seda, et plaadiosa on 10 sentimeetrit paks ning äärtes ja vaheseina all on 30 sentimeetrit lai ja 20 sentimeetrit kõrge armeeritud tala. Lisaks sai korstnaosa ja kerise alla valatud 5 sentimeetrit paksem betoonikiht. Ääretalad said painutatud 15x20 sentimeetrise mõõduga rangid 8mm rauast. Need said kinnitatud 12mm latile 15 sentimeetrise sammuga ja põranda alla läks 150mm silmaga 10mm keevisvõrk. Seda tuli küll pisut puudus, sest mõned aastad tagasi sai järelturult ostetud 5 võrku mõõtudega 2x1,8m ning eesruumi põranda alla läks seetõttu üks 8mm võrk mõõtudega 203x400. Kõik see sai paigutatud 30mm seenekestele. Soojustuseks ostsin 5 sentimeetri paksust Finnfoami ning seda paigaldasin põranda, ahju ja korstna alla kaks kihti. Betoonina läks kasutusse C30/37
Töödega läks sedapuhku ülikiireks, sest tänaseks lubati juba vihmasadu ning lisaks pean õhtuks olema juba kusagil mujal. Seetõttu eelistasin ära kasutada kuiva aega ning see tähendas, et kuigi saalungid said kokku kruvitud juba nädala alguses siis toestamise ning vinklisse ajamisega tegelesin teisipäeval. Rangide painutamise lõpetasin alles üleeile lõuna ajal. Peale seda hakkasin paika panema soojustust ning see võttis aega "pisut" kauem kui planeerisin. See sai paika õhtul kella seitsmeks. Siis algas talade armeerimine ja kella üheksaks oli praktiliselt kaks tala kokku seotud kuid kuna betooni lubati hommikul kella üheksaks siis polnud ikka veel mitte mingit kindlustunnet, et asi ka tegelikult tehtud saab. Siiski käisin korraks kodus ning otsustasin riskida ja betooniarve ära maksta. Sest kui eile poleks seda ära teinud siis oleks see taas teadmata ajaks edasi lükkunud. Järgmiseks nädalaks lubatakse juba sadu. Kiire uinak ja hommikul kella kuueks tagasi eesliinile. Ülejäänud kolm tala said kokku seotud kella üheksaks. Siis saabus ka abiline ning kõik sai paika sätitud umbes tunni ajaga. Minu õnneks jäi auto betooniga pisut hiljaks, sest mingil arusaamatul põhjusel oli autojuhile antud aadressiks teine majanuber. Kuigi veel eelmisel õhtul helistas keegi Betoonimeistrist ning päris kas kogu jutt vastab tõele, et järgneval hommikul järgnevale aadressile 4 kanti betooni vaja tuua. Oletasin, et see helistaja oligi autojuht, kuid siis poleks mees ju hommikul teise tänavaotsa sõitnud. Valamist alustasin mõni minut kümme läbi ning betooni jagus täpselt. Betooniauto lahkus kell 11.07 Mingit lisaaega kirja ei pandud kuigi veel eelmisel õhtul arvestasin ka selle variandiga, et vajadusel maksan ühe tunni pumi eest lisaks.
Tulemusega olen hetkel igatahes rahul ning kuigi ajast tuli puudus ja mõned asjad oleks tahtnud paremini teha siis lohutan ennast sellega, et tehtud sai rohkem kui planeeritud ning see kõik läks maksma kokku vähem kui planeeritud. Samuti olen hetkel kindel, et minu vajadused rahuldab see täielikult, sest ma ei ehita tuumavarjendit vaid sauna.
Tegemata jäi siis see, et välisperimeetri alla jäi soojustus panemata. Soovitati Finnfoami L-plokke, kuid rahakoti rauad ei pidanud sedapuhku vastu. Seda enam, et esialgu planeerisin üldse soojustamata vundamenti kuid targemad inimesed soovitasid selle sinna alla siiski panna, sest siis ei õhka põrand talvel külma. No saab näha kuidas sellega lood on. Ka jäi ahju ja korstna paksenduse alla lisaarmatuur panemata, sest vaja oleks olnud ühte lisapäeva, et kõik sujuks tõrgeteta. Või siis oleks pidanud juba nädala algul telefoni välja lülitama, et saaks rahulikult oma saunaga tegeleda. Lisaks oli plaanis ühe vaheseina alla ka lisatala armeerida, kuid kuna aega jäi väheks siis jäi ka see tegemata. Samas olen kindel, et see mingeid probleeme ei põhjusta, sest sama seina kõrval on keris mille alla sai betoon valatud ülejäänud põrandaplaadist viis sentimeetrit paksemana. Samuti jäid vormistamata kalded trapi suunas. Üritasin seda küll teha, kuid käis üle minu võimete ja see pole ka probleem, sest palkide alla plaanis plokkidest kõrgendus ning siis saab rahulikult ka kalded ära vormistada. Kindel on see, et teist korda elus seda tööd tegema ei pea, sest minu eluaja kestab see vundament ära kindlasti. Samuti on kindel see, et teist korda säärase tempoga vundamenti valada ei taha. Olen kuulnud küll neid lugusid kuidas mehed teisel korrusel veel armeerivad põrandat samal ajal kui all hoovis pump ennast juba paika sätib ning selles närvipinges pole mitte midagi igatsusväärset.