Elektriautodest

[rs7]

Olen siin paaril korral varem, ilma igasuguse irooniata, viidanud sellele, et 90% vajadusest peaksid need pisikesed mopeedsõiduki suurused autod ära katma. Kui toimetada linnas. Poetiir, tööle-tagasi jne. Ausalt öeldes ma poleks isegi väga nördinud, kui see iga-aastane 10 mil eurot, mis laiali jagatakse EV ostutoetuste näol, läheks ainult taoliste pisikeste autode ostmiseks, mitte nii, et jagtakse ükskõik EV toetuseks. A’la lux klassi elektriline SUV 80-100k euri ja sellele ostutoetus neli tonni… milleks??
“Put your money where your mouth is” ütleb üks inglisekeelne kõnekäänd. Kui alatasa kuuleb igasugusid rohelisi ja progressiivseid (või hoopis tagurlikke?) mõtteavaldusi seoses EV-dega ja auto omamisega üldiselt, on vb paslik seda meelde tuletada?
Selle asemel, et jagada 4000 euri kaupa 10mil aastas igasugustele elektrikatele, võiks minugi poolest jagada neid väikseid kasvõi tasuta, st 100% ostutoetus. 10milli eest saaks 1000 sellist pisiautot arvestades, et hind on neil 10 000 kanti. Ehk oleksid autode müüjad ka huvitatud teatud tingimustel diilidest ja allahindlustest, kui kusagil terendab 10 miljoni euro suurune tšekk. Kokkulepete ja allahindlustega saaks äkki isegi 1100?
Väikeautodega õigustaks bussireal sõitmine, spetsiaalselt kitsad 3m parkimiskohad, kuhu selline 2,5 meetrine autoke mahuks vahele jne. Võtab ju kaks sellist ühe suure auto koha. Las nad pargivad siis tasuta, fair enough. Lisaks mõõtudele on ka kergem kaal positiivne faktor jne.. See oleks silmaga nähtav ja realne kasu/muutus linnapildis.

Paar stiilinäidet:
https://www.mototehnika.ee/soidukid/4194727
https://www.mototehnika.ee/soidukid/4213534

[Prill]

See EV-de toetamine kaob, Eestis jagati viimased kogu aastaks mõeldud EV toetused veebruaris ja kuna riigieelaarveseis permanentselt p.rses siis Eestis EV-de toetusrahasid tulevateks aastateks ei eraldata.
EV ostutoetuse asenduseks jutustati edaspidi toetada laadimistaristut aga seegi vist jääb suuresti jutuks.
Mujalt ilmas euroopast, kus majandused&eelarved samuti kiduvad tuleb samuti uudiseid EV toetuste kaotamisest või vähendamisest, samaaegselt euroopa autotööstused, kes elektriautode sekmendis ei suuda Hiina ja USA tootjatega konkureerida, nõuavad üldse sõidukitele kehtestatud heitmenormide leevandamist, et saaks saastavaid sisepõlemismootorite autode tootmisega jätkata, sest selles suudeti maailmas konkureerida. Saudi printsid, vene oligarhid ja muud hindavad endiselt luksmarkide MB, BMW jt toodangut aga elektrilisi mitte väga. Ega jah mida teed kuskil riigis kus EV-dest ja laadimistaristust pohlad ehk pole aga tanklaid iga nurga peale.
Euroopa suund tundub olevat klammerduda vana külge, see millega suudeti edukad olla ja globaalselt konkureerida, samas väidetavalt poliitiliselt aina kõvematele häältele rohepöördest taanduda, reaalselt õigusruumis, eriti EL-i rohepöörde eesmärgid ja poliitika pidavat endiselt kehtima.
Ainult kõik uued poliitikad ja õigusaktid millelt liikmesriikidelt nõusolekut küsitakse, kipuvad mitmed liikmesriigid jonnima, nõudma ajapikendusi, leevendusi, kuni keeldumiseni.
Lühidalt, euroopas on arvatavalt kaputt rohepoliitikatega võibolla ka suuremalt üldisemalt, sest majandused kiduvad, prioriteet on valmistuda sõjaks.
Konkurentsivõimetuse tingimustes USA ja Hiinaga euroopa panustab konkurentsis püsimise ja efektiivistamise asemel regulatsioonide, tollide ja bürokraatiaga oma ettevõtluse kaitsele, ent ka see ei pidavat aitama, sest aina enam euroopa firmasid uute tehaste rajamisel ei eelista euroopat, USA-sse tehakse seepärast, et jätkata USA turul, mis USA-sse eksportimise Trumpi tollipoliitikatega keeruliseks või isegi võimatuks tegi. Hiinaga on veel keerulisem kus osa euroopast rohkem teenusemajanduse riigid nõuavad USA-ga geopoliitilist liitu ja Hiinaga igasuguse suhtluse sh tööstus-kaubandus piiramist. Euroopa tööstusriigid jällegi kellel tööstused Hiinas ja nt euroopa autotööstuse päästis covidi ajal pankrotist ainult Hiina ja laiemalt aasia nõudlus ja autostumine.
Ehk Hiinaga suhete halvenemine võib euroopa tööstusele anda kabelimatsu, samas teised teoretiseerivad kuidas euroopa tööstus lööb õitsele, kui mujal tootmine poliitiliselt võimatuks teha, ehk teha seda mida Trump USA-s teeb või teha üritab.

[EH.INS.]

"Rohe" kadumisel on selged ratsionaalsed põhjendused
Ei ole see "rohe", on konkurentsivõimetu, kallis, ideloogiline, ei muuda "kliima" kontekstsis midagi jne...
Milleks?

[rs7]

@Prill
Olgu nende tulevaste toetustega kuidas on, kas need tõepoolest nulli tõmmatakse koos kastirataste jms saab näha. Või piiratakse eelarvet.. Aga vb kommenteerid mu postituse sisu ja mõttekäiku? Eelmistel aastatel ju toetati. Või isegi siis, kui finantseerid 100% iseseisvalt oma uue EV ostu. Suurusjärgud on sellised nagu mainitud. Ehk siis siit võib otseseid paralleele tõmmata kogu selle rohemajanduse ja plaanimajanduse juurde. Kui efektiivne on 1 euro kulutatud avalikku raha selles segmendis? Ma kipun ka ehitusinseneriga olema sama meelt, et pigem on need põhjendused ratsionaalset laadi. Kui need nn uued “roheenergia” agregaadid oleksid efektiivsed, siis need oleksid kasutusel ju ammuilma. Pole neis mitte midagi uut. Tuuleveski on keskaegne leiutis jne. Kui need lahendused annaksid piisavas koguses stabiilset energiat, oleks neid paigaldatud puht-majanduslikust huvist iseseisvalt, mitte piirangute-käskude raames.
Ainus tõeline probleem energia juures, mida tasub lahendada, on pikaaegne suure koguse salvestamine. That’s it. Kui see lahendatakse, on päeva pealt energiaprobleem maailmas kadunud.

Kui ma kodus muru niidan, kuhjan niidetud muru hiljem kompostihunnikusse. See aurab ja keeb nii mis jube mitu nädalat järjest. Sisetemp on 100 kraadi ringis. Keegi võiks arvutada, kui palju potentsiaalset elektrienergiat on võimalik 100kg niidetud murust eraldada? Saaks selle kuidagi purki pista ja salvestada talve tarbeks… lahe ju. Puhas rohe.

Muus osas, nagu trump, hiina, sõda jms, ma olen suhteliselt leigel arvamusel. Trump üritab teha “pauku uut moodi”, ehk luges vist Adam Smithi “Kuidas rikastuvad riigid” raamatut ja sai merkantilismist innustust. See on nn libertaarsete vaadetega inimeste seas populaarne teema, aga tänases päevas selline 17-18 saj mudel ei idane eriti hästi. Rahvusvahelised kaubandus-majanduslikud sidemed on liialt tihedad, et saaks mingi imelikku laadi autarkiaga välja tulla.

Hiina osas ma ei ole ka eriliselt valvas või entusiastlik, oleneb kummalt poolt vaadata. Hiina riigi majanduslik tõus ca AD 2000 algusest (suhteline tõusu algus hilisem 90ndad) on neile lääne ja eeskätt ameerika ettevõtjate poolt kandikul kätte toodud. Veel paarkümmend aastat tagasi oli suurem osa riigist piltlikult öeldes muldpõrandga hüttides, täna istuvad kullast peldikupottidel ja pilvelõhkujates. See neil hästi ei lõppe lühemas perspektiivis. Iseseisvalt poleks nad selleks võimelised olnud. Aga eelkõige, miks ma Hiina toimetamise tulevikku eriti ei usu, on nende poliitiline elukorraldus. Sinna ei soovita elama asuda isegi, kui kullaga üle kallatakse. Euroopa tugevates kõrgkoolides käib ajujaht andekamate õpilaste peale. USA on pingereas siiski veel mäekõrguselt üle selles osas, kuhu noored spetsid tahavad tööle minna. Hiina ei eruta, pigem peletab. See näitab midagi.

Venemaa osas ja selle sõjakuse osas jne jne olen ma ka suht leige. Pole kellelgi tänasel päeval erilist huvi reaalsesse konflikti astuda. See on kallis, tülikas, pärast tegele veel mingi pagana maalapiga, millest pole sittagi kasu, ainult pea üleval. Nad ei saa enda riigigagi normaalselt hakkama, olgugi et terve maa ja ilm on ressursse käes. Pole sealt viimase 100 aasta jooksul midagi maailmale pakkuda olnud, ei tule seda ka lähimas tulevikus. Edumeelsem aeg venemaal jäi tsaaririigi lõpuaega, kui sinnakanti jõudis ka nn valgustatud euroopaliku kultuuri vaim ja sidemed vana-euroopaga tihenesid nii teaduses, kultuuris ja üleüldiselt ühiskondlikus mõõtmes. Põhjuseks Romanovite dünastia tõus, kes olid mingist perioodist alates sakslased/austerlased rohkem kui nad olid venelased. Sellele kõigele tõmmati kenasti kriips peale. Tänane venemaa, tollane venemaa ja NL erinevad nagu siga, kägu ja hobune. Nõukogude liidu loomisel (nn enamlaste revolutsiooni järgsel riigil) pole venelastega mitte mingit pistmist. NL oli suhteliselt juhuslik leiutis, mitte eriti plaanipärane.

Kui EL-i igasugused tipp-poliitikutest lamba-antsude mõttevälgatused kõrvale jätta, on siin potentsiaali küll ja veel. Nii majanduslikku kui kultuurilist potentsiaali.

(See jutt läks rohkem nagu sinna teise huumori nurka, kus planeeti päästetakse vms).

[EH.INS.]

Kui EL-i igasugused tipp-poliitikutest lamba-antsude mõttevälgatused kõrvale jätta, on siin potentsiaali küll ja veel

Jääks vist eriarvamusele - just selle tipp-poliitukute osaga
Ma kardan, et need lamba-antsude mõttevälgatused on oluliselt sügavam probleem

ASML-i tippjuht tegi EL-i tehisintellekti regulatsioonid maatasa (Kes teab see teab mis on ASML)

"Keegi, kellel on tehisintellekti peale annet, ostab oma raskelt teenitud rahaga esimese asjana pileti Silicon Valleysse," lisas Dassen.

Teine arvamus:

Regulatsioon on tänapäeval kontrolli alt väljunud ja sellest on saanud poliitiline refleks

[Vko]

Oli tootmises selline auto nagu Audi A100 C3.
https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5
Kõige lihtsam mudel oli ilma igasugu lisadeta ja sama kaaluga, nagu Golf3 Variant (1170kg) aga väliselt nägi välja samasugune nagu Audi V8 https://et.wikipedia.org/wiki/Audi_V8 , mis kaalus 2100kg.
Ehk auto osteti vajaduse põhiselt ja väliselt oli suht keeruline auto luksuse klassi eristada.

Audi 100 C3 ja Audi V8 olid ikka üsna erinevad asjad ja neid naljalt ikka segi ei aetud ka niisama peale vaadates. Ühel on C-kere, teisel D, mõõtmete erinevus on neil ka.

[rs7]

Jääks vist eriarvamusele - just selle tipp-poliitukute osaga

Mis puutub nendesse rääkivatesse peadesse, keda aeg-ajalt telekast näha on, need nn tipp-poliitika esindusisikud, siis ma arvan, et nad on pigem oportunistlikku laadi tegelased kuivõrd veendunud ideoloogid. Tuulenuusutajad, kes üritavad õhust arvata mingit trendi ja selle pealt korjata populaarsust. EL-is pole tugevat ideoloogiat tunda. See kogu jamps, nn woke, rohe jms, see on lihtsalt pinnavirvendus ja sellele pannakse liigset rõhku, eriti oponeerivates poliitilistes ringkondades. Aga jõuline vastandumine toob jällegi omakorda neile hääli ja nii tõmmeldaksegi olematu asjaga igapäevapoliitikas. Mingi vasak-parem teljel lahmimine, nagu see oleks päris asi. Sellist asja nagu vasak-parem ma ise ei soovitakski kasutada, see on disainitud dihhotoomia ja mõeldud ühiskonna keskelt poolitamiseks. Seda kultiveeritakse juba maast-madalast, et tekiks teatud refleksikäitumine teatud nimesid kuuldes või teatud sündmustele hinnangute andmises. Sotsialism ei võrdu marksism. Marksism on lihtsalt üks sotsialismi vormidest. Nii oli NSDAP kui ka nt franco või mussolini tegemised selgelt nn “vasakpoolsed”. Sotsialistid, ehk kollektivistid. Aga see kõik on juba pikk jutt.
Kui tahad jõuda nn woke-ideoloogia lätetele, siis võid pöörduda nn kultuurisõja põhiliste laskemoonaga varustajate juurde ja uurida 20saj alguse frankfurti koolkonna tegemisi või saj kespaiga prantsuse postmodernistlikku koolkonda. Hetkel laamendatakse nende disainitud relvadega. Midagi uut tänane woke ei tooda. See on jube vana asi. Ja igavavõitu kah pealekauba. Kui pihta saada kogu sellele teemale läbi nende endi sõnade ja kogu selle kohustusliku “diskursuse”, siis on see üks lamedavõitu halenaljakas üritus ja ega nad ise ka sellest eriti palju vist ei pea

Ülereguleerimine ei ole EL-i unikaalne probleem. See paratamatult kaasneb professionaalse parlamendiga igal pool, kus peab iga jumala päev kohal käima ja seadsloomet muutma või reguleerima. Sedasorti nähtust leiab igalt mandrilt. Samamoodi on nt hiinas teatud regulatsioonid, väga karmid isegi, aga kui sa soovid kaasa mängida, siis täna - palun väga. Aga arvesta sellega, et sulle istutatakse kenasti paar riigiametnikku kohustuslikus korras ettevõtte nõukokku ja teatud piiridest sa ei välju. Ma ei ole sellise asja suur fänn, pehmelt öeldes.

Ma ei tea, ma ei oska seda praegu kohe elektriauto teemaga siduda. Nalja võib ikka teha.

[EH.INS.]

Nalja võib ja ikka teha... Aga eriti naljakas pole...
Kõik Sinu (rs7) poolt nimetatu on ju õige...
Lamedavõitu ja halenaljakas...
Ülereguleerimine...
Sotsialism mis tahes vormis on saatanast - muud selle kohta ei ütle
Ainuke asi - see kõik on laialt leviv ja just EL-s

https://www.err.ee/1609823799/ft-usa-no ... evendamist

[kunn24]

Peaks olema vabalt loetav lugu
Mis pidurdab elektromobiilsust ja millised on elektriautode laadimisvõimalused? Eksperdi hinnang
https://www.aripaev.ee/sisuturundus/202 ... di-hinnang

[EH.INS.]

Peaks olema vabalt loetav lugu
Mis pidurdab elektromobiilsust ja millised on elektriautode laadimisvõimalused? Eksperdi hinnang
https://www.aripaev.ee/sisuturundus/202 ... di-hinnang

„Uusi hooneid projekteerides tuleks juba praegu mõelda võimalustele tulevikus suurendada laadimisjaamade arvu ning tagada, et laadimiseks oleks piisavalt elektrienergiat,“ märgib Tõnis Vesiallik, Schneider Electricu lõppkasutaja lahenduste müügijuht.

Uusi hooneid projekteerides on palju olulisemaid asju mille peale mõelda
Ja üldiselt projekteeritakse hooned vastavalt tellija lähteülesandele mitte mingi müügimehe arvamuse baasil

[kunn24]

Loos on ka ju (ilmselgelt sinu meeleheaks) mööndud, et asi pole kortermajades elajate jaoks sugugi roosiline. Nii, et ära erutu kohe esimesest lausest, võta õlu kõrvale ja loe lõpuni kas või selle mõttega, et "tunne oma vaenlast", millega sa siin pidevalt võitled.
Näiteks:

Me näeme, et juba praegu seisavad paljud kortermajade elanikud, kes on ostnud elektriauto, silmitsi ebamugavustega, sest nad peavad pidevalt otsima lähimaid laadimisjaamu, mis on tegelikult mõeldud teiseks otstarbeks – kiireks laadimiseks teel olles. Kui taristus midagi ei muutu, on loogiline, et elektriautode arvu kasvades tekivad kiirlaadimisjaamades järjekorrad,

Kui vajalikku elektrivõimsust ei analüüsita, riskivad hoonete omanikud kogu hoone elektrisüsteemi ülekoormamisega. See tähendab, et hoone võib jääda täielikult elektrita hetkedel, kui kogu energia kulub elektriautode laadimiseks.

[val]

...
...Aga jõuline vastandumine toob jällegi omakorda neile hääli ja nii tõmmeldaksegi olematu asjaga igapäevapoliitikas. Mingi vasak-parem teljel lahmimine, nagu see oleks päris asi. Sellist asja nagu vasak-parem ma ise ei soovitakski kasutada, see on disainitud dihhotoomia ja mõeldud ühiskonna keskelt poolitamiseks. Seda kultiveeritakse juba maast-madalast, et tekiks teatud refleksikäitumine teatud nimesid kuuldes või teatud sündmustele hinnangute andmises. ...

Seda reflekskäitumist (eriti ühe kasutaja oma) on foorum täis, aga ei tahaks uskuda, et need refleksid lapsepõlvest on tekkinud.

Vastandumise ja vasak-parem teljel lahmimise häda on, et see reaalselt töötab, selle abil saab võimule. Pikemas plaanis, kui pingeid (siin on seos teemaga ) maha ei saa, on tulemuseks lühem või pikem (nt Iisraeli-Palestiina) konflikt.

[EH.INS.]

@ kunn

Eks ma ikka lugesin...
Ma vihjasin sellele, et ma ei näe probleemi
Kel vaja see paigaldab ja maksab

[A23]

... Kui taristus midagi ei muutu, on loogiline, et elektriautode arvu kasvades tekivad kiirlaadimisjaamades järjekorrad,

Loodaks siis, et elektriautode arv oluliselt ei kasva, et vajadusel kiirlaadijale kohe ligi pääseks

[ping]

... Kui taristus midagi ei muutu, on loogiline, et elektriautode arvu kasvades tekivad kiirlaadimisjaamades järjekorrad,

Loodaks siis, et elektriautode arv oluliselt ei kasva, et vajadusel kiirlaadijale kohe ligi pääseks

Järjekorrad kiirlaadijate juures on juba ammu olemas aga reaalselt kõrvalseisja neid veel ei näe, sest laadija tööasend on näha äpist ja hõivatud laadija juurde laadija vabanemist ootama veel ei sõideta.
Aga see ei tähenda, et äpis näidatud vaba laadija juurde kohale jõudes oleks see jätkuvalt vaba.

Kõrvalseisjale nähtavaks muutuvad järjekorrad siis, kui reaalselt hakatakse tühja akuga linnades laadijate juures järjekorras seisma, nii nagu (meil Tikupoisis) on juba korduvalt nähtud.

[A23]

... Kui taristus midagi ei muutu, on loogiline, et elektriautode arvu kasvades tekivad kiirlaadimisjaamades järjekorrad,

Loodaks siis, et elektriautode arv oluliselt ei kasva, et vajadusel kiirlaadijale kohe ligi pääseks

Järjekorrad kiirlaadijate juures on juba ammu olemas aga reaalselt kõrvalseisja neid veel ei näe, sest laadija tööasend on näha äpist ja hõivatud laadija juurde laadija vabanemist ootama veel ei sõideta.
Aga see ei tähenda, et äpis näidatud vaba laadija juurde kohale jõudes oleks see jätkuvalt vaba.

Kõrvalseisjale nähtavaks muutuvad järjekorrad siis, kui reaalselt hakatakse tühja akuga linnades laadijate juures järjekorras seisma, nii nagu (meil Tikupoisis) on juba korduvalt nähtud.

Kuidagi üllatavalt teemakohaseks jutuks läks...
Äpist on näha jah, aga reaalis pigem valdav enamus ajast vabad. Üldreeglina on laadijates min kaks otsa, kui mõlemad äpist vaadates vabad, siis suht tõenäoline, et vähemalt 1 veel ka kohalejõudmise hetkel vaba.

[võhik]

Järjekorrad kiirlaadijate juures on juba ammu olemas aga reaalselt kõrvalseisja neid veel ei näe, ..

Kahjuks elektriauto kasutajana ei oska seda kommenteerida, sest ei ole Eestis kordagi kiirlaadijat (üldse avalikku laadijat ) pidanud kasutama.......

Küll aga on olnud mõte vahel , et paneks ise laadija üles ja hakkaks ülejäävat elektrit müüma, aga kuna ise ei ole kordagi pidanud kasutama, siis tundub kahtlane idee...

[A23]

...
Küll aga on olnud mõte vahel , et paneks ise laadija üles ja hakkaks ülejäävat elektrit müüma, aga kuna ise ei ole kordagi pidanud kasutama, siis tundub kahtlane idee...

Arvaks ka, et kahtlane. Kiirlaadijaid kasutatakse pigem "tõmbeobjektide" juures, nt kauplused, kui tundub põhjendatud poeskäigu ajaks laadima panna, nt kui pikem sõit ees. Kuhugi eraldi laadimiseks kõrvalpõiget vist keegi ei hakkaks tegema.

[Prill]

Mis piirist laadijast saab kiirlaadija?
Sedasi ju saaks, kui paned elektrilaadija ja kundede meelitamiseks miski saiakese putka ka kõrvale - ja õige pea ei saa isegi enam aru kuidas õnnetust päikesepargi elektriülejäägist sai uus kaubanduskeskus

Laadimistaristu äri, äri mõttes vist tahab jah kuumi kohti kus rahavast ja liikureid oleks. Arvatavalt kui võtmed kätte laadijat tahta koos kogu bürokraatiaga võib see tuhandeid, kiirlaadijate puhul kümneid tuhandeid maksev investeering olla.
Mina ka laadijatest ei tea midagi aga kurtmiste järgi on laadijatel küljes ka miski serveri ja äpimajandus mis võimaldab klientidel laadijast "laadimise teenust" tellida ja arveldada. Palju on räägitud ja nõutud kuidas laadijas tasumine võiks universaalsem olla, nt pangakaardiga tasudes.
Lisaks juriidilised nüansid kus pead tulu deklareerima ja tulumaksu maksma, või kui keegi kunde tuleb kahjunõudega kuidas just sinu laadija kasutamise järel tema sõidukil midagi riknes. Et kas su laadija on ikka sertifitseeritud ja kutsega spetsialistide poolt paigaldatud, testitud, taadeldud, hooldatud jne-jne.

Aga võib teha ka sellise õhinapõhise laadimisposti, kus kõrval karp kuhu kunded saavad raha või midagi kommi jm vastutasuks jätta. Umbes sarnaselt nagu osad talunikud oma kaupa, kartuleid, jm müüvad - teeääres kaup ja rahakarp - kliendid teenindavad end ise. Lehes keegi mesinik kirjutas, kuidas inimesed olla laias laastus ikkagi ausad, isegi nii kus üks päev on raha lugedes meepurk paar rohkem kadunud, ent paari päeva pärast on samavõrra raha rohkem. Peremees arvas, ju inimesel ei olnud parajasti raha või parajat rahatähte mida karbi sisuga oleks saanud õigesti arveldada, võttis meepurgi(d) ja tõi raha järgmine kord möödasõites karpi.

[A23]

Mingi 50+ kW võiks hakata arvesse minema

[võhik]

Alalisvoolulaadija maksab, T2 on praktiliselt tavaline 3-faasiline pistikupesa.
Tegelikkuses käib väljamaal asi vastupidi - kaubanduskeskus on pannud oma parkimiskorrusele T2 pesad, mis on tasuta aga mille võimsus on väike. Nii, et mina oma poeskäigu ajal saan ainult heal juhul poodi-ja tagasisõidu elektri laetud. Aga vähemalt on seal elektriautole ka parkimiskoht tagatud/saadaval.
Rohkem "tasuta" laadida saab see kes hängib kaubanduskeskuses kauem ringi ja kui ta oma lapsele kasvõi jäätise ostab, on keskus juba rahaliselt plussis. Naisinimeste shoppamisest ei maksa üldse rääkida....

Samas Lidlite parklates olen märganud ka alalisvoolulaadijaid - mingi neist oli küll "tasuta"-ks märgitud,aga v-olla ka, et pead ostutseki selleks skannima....

Tuleb juba ka 32 A pardalaadijaga autosid - need laeksid 32-se AC pesa otsas võimsusega 22 kW ehk kiirusega 100 km/h.

[ping]

Mis piirist laadijast saab kiirlaadija?
....
Arvatavalt kui võtmed kätte laadijat tahta koos kogu bürokraatiaga võib see tuhandeid, kiirlaadijate puhul kümneid tuhandeid maksev investeering olla.
Mina ka laadijatest ei tea midagi aga kurtmiste järgi on laadijatel küljes ka miski serveri ja äpimajandus mis võimaldab klientidel laadijast "laadimise teenust" tellida ja arveldada. ...

Mingi 50+ kW võiks hakata arvesse minema

Kaheraudne kiirlaadija oleks siis min 100kW.
Kui palju maksab ampripõhine liitumine leiab võrguettevõtte hinnakirjast aga nii suur tarbija maksab liitumise eest kulupõhiselt ja maksab kinni vajadusel nii kõrgepingeliinid ja alajaamad ning liitumise kogusumma võib kujuneda sadu tuhandeid.
Kui mitu aastat ja mitu MWh peab sellise investeeringu tagasi teenimiseks elektriosakesi müüma, võib igaüks ise oletada.