Vana vundament, "taastamine"

[A23]

Aga vaataks vahepeal, et kuidas on kirjas Ehitusseadustiku määruses
Tsiteering :
(1) Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

Veel tsiteeringut sama määruse lõpu osast:
§ 36. Ehitise mõõtmete ehitisregistrisse esitamise täpsus
(1) Ehitise mahu väärtused esitatakse kuupmeetrites täisarvulise täpsusega.

(2) Ehitise pinna väärtused esitatakse ruutmeetrites täpsusega üks koht pärast koma.

(3) Ehitise pikkusmõõtude, sealhulgas kõrgused, väärtused esitatakse meetrites täpsusega üks koht pärast koma.

Võid ju seda tsiteerida kuid nii arhitekt kui KOV kinnitasid - ehitise seda 5m nõuet mõõdetakse projektis määratud nullpunkti ja katuseharja kõrguse vahena. Just see kõrgus tuleb projektis kõrguse väljale kirjutada!

Sellisel juhul peaks veel kiirelt mõned 5m 60m2 majade ehitusteatised üles laadima, kuniks läbi lähevad.
Mis KOVis see võimalik on?

[T25]

Olen mõlemat paigaldanud. Kaldlaele on vahtplast lihtsam paigaldada, ei kuku välja. Lakke põrandasse vill Sein on nii ja naa. Näiteks välissein vahtplasti + krohv on tavamajal kõige lihtsam ja odavam. Puitkarkassmajad on reeglina villaga, mul ükskõik kui paned vahtplasti- jah on lihtsamgi (annab just jäikust juurde)
Maitse asi.

Seinad tulevad baurocist. Soojustuseks 20cm penot. Lagi kirjeldatud viisil - prussid, mille peale löödud laudis ja sellele ca 40-50 cm penot. Lagi asub ca 3m peal, seinad on 3,5m kõrged. Peno läheb "kaussi". Ei ole vaja sobitada kuhugi vahele, vaid lihtsalt laotada. Kõige selle kupatuse peale tõstan katuse fermid, mis jäävad külma ja kuhu vahele ei tule mitte midagi. Eesmärk on lihtsus paigaldamisel ja soojapidavus. Kütteks õhk-õhk soojuspump.

Puitkarkassi ma enam ei taha teha. Garaazi tegin puitkarkassina ja sobitasin sinna vahele penot. Ostsin kuumtraat lõikuri selle jaoks. Karkass ei ole ideaalselt paralleelne. Mõõtsin ülevalt ja alt ja siis lõikasin. Võttis palju aega. Kui jõudsin sarikate juurde, kus on müürilatt, siis seal läks asi veel keerulisemaks. Pole ruumi seal rahulikult mõõta ja toimetada ja vahu laskmine püstolist oli ka keeruline sealsetesse pragudesse, sest katuse räästas hakkab segama ja ei lase püstolit hoida õiges asendis. See on lihtsalt minu reaalne kogemus ja edaspidi eelistan hästi lihtsaid lahendusi.

[A23]

Olen mõlemat paigaldanud. Kaldlaele on vahtplast lihtsam paigaldada, ei kuku välja. Lakke põrandasse vill Sein on nii ja naa. Näiteks välissein vahtplasti + krohv on tavamajal kõige lihtsam ja odavam. Puitkarkassmajad on reeglina villaga, mul ükskõik kui paned vahtplasti- jah on lihtsamgi (annab just jäikust juurde)
Maitse asi.

Seinad tulevad baurocist. Soojustuseks 20cm penot. Lagi kirjeldatud viisil - prussid, mille peale löödud laudis ja sellele ca 40-50 cm penot. Lagi asub ca 3m peal, seinad on 3,5m kõrged. Peno läheb "kaussi". Ei ole vaja sobitada kuhugi vahele, vaid lihtsalt laotada. Kõige selle kupatuse peale tõstan katuse fermid, mis jäävad külma ja kuhu vahele ei tule mitte midagi. Eesmärk on lihtsus paigaldamisel ja soojapidavus. Kütteks õhk-õhk soojuspump.

Puitkarkassi ma enam ei taha teha. Garaazi tegin puitkarkassina ja sobitasin sinna vahele penot. Ostsin kuumtraat lõikuri selle jaoks. Karkass ei ole ideaalselt paralleelne. Mõõtsin ülevalt ja alt ja siis lõikasin. Võttis palju aega. Kui jõudsin sarikate juurde, kus on müürilatt, siis seal läks asi veel keerulisemaks. Pole ruumi seal rahulikult mõõta ja toimetada ja vahu laskmine püstolist oli ka keeruline sealsetesse pragudesse, sest katuse räästas hakkab segama ja ei lase püstolit hoida õiges asendis. See on lihtsalt minu reaalne kogemus ja edaspidi eelistan hästi lihtsaid lahendusi.

Hea oleks teada saada, kui asi valmis, kas suudad laenurgas siiski külmasilda tuvastada. St vertikaalselt läbi baurocki, kuna sellel "peno" kaant peale ei tule.

[EH.INS.]

Kas see viilkatus on mingi (ma ei leia sõna)?

[kunn24]

Kui karkassi tegemisel ei oska pikkuskaliibrit kasutada, siis on midagi väga valesti.
Ja kogu teema ehitusteatis vs ehitusluba on projekti tegemise vajadusel täielik pseudo. Menetluslikult pole mingit suurt vahet peale 30 € lõivu, lisaks ehitusluba kehtib ehitamise alustamisest 7 a, mille jooksul T25 saab vahepeal T30-ks või isegi T40-ks saada.

[T25]

Hea oleks teada saada, kui asi valmis, kas suudad laenurgas siiski külmasilda tuvastada. St vertikaalselt läbi baurocki, kuna sellel "peno" kaant peale ei tule.

Väidetavalt 50 cm bauroc plokki annab tänapäevase soojapidavuse välja. Vähemalt nii bauroci leht reklaamib, et 375 ja 500 ecotherm lisasoojustust ei vaja.

[vuuk]

Inimene on siuke omapärane loom, kes kipub eksima. Ja kui eksib siis püüab alati oma vussi minekud kellegi või millegi kaela ajada. Näiteks väidab, et üks materjal on halb ja teine (millega seni halvad kogemused puuduvad) on hea. Halb või hea on alati suhteline ja oleneb millisest aspektist lähtuda. Igal materjalil on enamasti oma koht. Kui muidugi ei tule mingi uus ja omadustelt tunduvalt parem, mis eelmised välja tõrjub.
Eksimused on lihtsad tulema, kui ei mõtle, ei analüüsi enne millegi tegemist.
Lisan siia mõningate kriteeriumide seisukohalt ühe analüütilise pildi mõningase infoga. Võibolla mõnele inimesele numbrid midagi kõnelevad. Igatahes mulle küll.

Kusjuures, kui sama puitkarkassi sisse asendaks villa näiteks EPS-60-ga, siis oleks selle puitkarkassil seina U-arv 0,189W/(m²K).
Muidugi saab olla veel olulisi kriteeriume, näiteks hind, aga selle ma praegu jätaks võrdlusest välja.

[T25]

Mul on kavas kuni 60 ruudune väikemaja. Oluliseks kriteeriumiks on südamerahu, et sein ja põrand ei saa läbi mädaneda.

[vuuk]

Ma panin pildile parema näitlikustamise mõttes ja et paremini pildile üksteise kõrvale võimalikult palju infot ära mahuks 20 m² hooned. Seal on hästi näha, kuidas 500 mm Bauroc röövib peaaegu poole pinnast. Aga loomulikult , mida suurem hoone, seda enam proportsioon muutub ja nagu ikka iga asjaga, mastaabi efektiga võidab.
Aga sealt on ka näha, et mida väiksem on hoone seda ruumisäästlikum oleks kasutada seina lahenduses võimalikult soojustõhusamaid materjale.

[A23]

Hea oleks teada saada, kui asi valmis, kas suudad laenurgas siiski külmasilda tuvastada. St vertikaalselt läbi baurocki, kuna sellel "peno" kaant peale ei tule.

Väidetavalt 50 cm bauroc plokki annab tänapäevase soojapidavuse välja. Vähemalt nii bauroci leht reklaamib, et 375 ja 500 ecotherm lisasoojustust ei vaja.

Selle vertikaalis tuleva "penoga" katmata baurock jupi U on ca 2x nigelam võrreldes Sinu kirjelduse kohase lae ja seina U'ga.
Puht huvi pärast oleks tore teada saada, et kui valmis ehitatud, kas siis termokaameraga "sinine" jutt lae nurgas näha on või mitte.

[T25]

Ma panin pildile parema näitlikustamise mõttes ja et paremini pildile üksteise kõrvale võimalikult palju infot ära mahuks 20 m² hooned. Seal on hästi näha, kuidas 500 mm Bauroc röövib peaaegu poole pinnast. Aga loomulikult , mida suurem hoone, seda enam proportsioon muutub ja nagu ikka iga asjaga, mastaabi efektiga võidab.
Aga sealt on ka näha, et mida väiksem on hoone seda ruumisäästlikum oleks kasutada seina lahenduses võimalikult soojustõhusamaid materjale.

Vuuk, kas sa elad ise karkassmajas või kivimajas.

[T25]

Hea oleks teada saada, kui asi valmis, kas suudad laenurgas siiski külmasilda tuvastada. St vertikaalselt läbi baurocki, kuna sellel "peno" kaant peale ei tule.

Väidetavalt 50 cm bauroc plokki annab tänapäevase soojapidavuse välja. Vähemalt nii bauroci leht reklaamib, et 375 ja 500 ecotherm lisasoojustust ei vaja.

Selle vertikaalis tuleva "penoga" katmata baurock jupi U on ca 2x nigelam võrreldes Sinu kirjelduse kohase lae ja seina U'ga.
Puht huvi pärast oleks tore teada saada, et kui valmis ehitatud, kas siis termokaameraga "sinine" jutt lae nurgas näha on või mitte.

Karkassmajad peaks siniseid jutte täis olema igalt poolt. Karkass ise ju külmasild.

[A23]

Hea oleks teada saada, kui asi valmis, kas suudad laenurgas siiski külmasilda tuvastada. St vertikaalselt läbi baurocki, kuna sellel "peno" kaant peale ei tule.

Väidetavalt 50 cm bauroc plokki annab tänapäevase soojapidavuse välja. Vähemalt nii bauroci leht reklaamib, et 375 ja 500 ecotherm lisasoojustust ei vaja.

Selle vertikaalis tuleva "penoga" katmata baurock jupi U on ca 2x nigelam võrreldes Sinu kirjelduse kohase lae ja seina U'ga.
Puht huvi pärast oleks tore teada saada, et kui valmis ehitatud, kas siis termokaameraga "sinine" jutt lae nurgas näha on või mitte.

Karkassmajad peaks siniseid jutte täis olema igalt poolt. Karkass ise ju külmasild.

Aga ongi ju! Sellest ka hulgim termopilte netis üleval.
Ega ilmaasjata meil külmasilla äralõikamiseks täiendavat ristisoojustust ei panda ja lombi taga kasutusel nt lisasoojustusplaadid ja kaheosalised sõrmseotud sõrestikupostid.

[EH.INS.]

Palkmaja ei saa üldse soojaks - see on ju täitsa "sinene"...
Pseudoprobleem

[Kalvis]

Sellisel juhul peaks veel kiirelt mõned 5m 60m2 majade ehitusteatised üles laadima, kuniks läbi lähevad.
Mis KOVis see võimalik on?

Igas KOV. Vastupidi KOV juhtis mul tähelepanu, et ma olen valesti kirjutanud ehitise kõrguse nõutud väljale (mul oli mõõde maapinnast korstna otsani, pea 2 m üle) Helistasin arhitektile ja see ütleski nii - mõõdetakse nullpunktist harjani. Samamoodi eksisin ehitise laiuse ja pikkuse osas (ka laius ei sisalda räästaid kuigi maksimummõõtme definitsioonis on räästas sees!)

[A23]

Sellisel juhul peaks veel kiirelt mõned 5m 60m2 majade ehitusteatised üles laadima, kuniks läbi lähevad.
Mis KOVis see võimalik on?

Igas KOV. Vastupidi KOV juhtis mul tähelepanu, et ma olen valesti kirjutanud ehitise kõrguse nõutud väljale (mul oli mõõde maapinnast korstna otsani, pea 2 m üle) Helistasin arhitektile ja see ütleski nii - mõõdetakse nullpunktist harjani.

Seaduse järgi peab olema maapinnast harjani. Korstnad, antennid jma ei lähe arvesse.
Aga kui tõesti nii on, siis paneb hambaid kiristama, üritasin omal 5 m sisse ära mahutada.

[A23]

Palkmaja ei saa üldse soojaks - see on ju täitsa "sinene"...
Pseudoprobleem

Mitte pseudoprobleem vaid ei olegi mitte mingist otsast probleem.
Lihtsalt puht tehniline huvi.

[A23]

...
Ja kogu teema ehitusteatis vs ehitusluba on projekti tegemise vajadusel täielik pseudo. Menetluslikult pole mingit suurt vahet peale 30 € lõivu, lisaks ehitusluba kehtib ehitamise alustamisest 7 a, mille jooksul T25 saab vahepeal T30-ks või isegi T40-ks saada.

See vahe on, et enne ehitusluba ei tohi pihta hakata, aga kui ehitusteatisele ei ole kuu jooksul reageeritud, võid kopa maasse lüüa. Mul nii juhtus, aga tollal teadmatusest hakkasin ise üle aja läinud asja torkima ja siis koheselt muudeti tähtaega ja taheti veel mingeid asju.

[kunn24]

Mõlemad saadetakse KOV-i poolt muude kitsenduste puudumisel tavaliselt PA-sse kooskõlastamisele. Kui hajas tulekustutusveega on probleem, siis võib teatisekohustuslikuga lihtsam olla (SM määrus 10 § 6 lg 5 astmel 1 p 1) Kuid üldine kooskõlastamine on sama. Sellist asja, et eluhoone eh teatisele ei reageerita- pole mina veel kuulnud/ näinud. Isegi kui läheks üle, peab EHR-i tekkima märge Lubatud/ teavitatud.

[A23]

Abihoone. Alla 5m, suvemaja funktsioonis vms saan aru, et üldiselt ei pandagi eluhoonena kirja.

[kunn24]

Abihoone saab tekkida alles siis, kui põhihoone on olemas. Kuid välistada ei saa, et mõnes KOV-is on saadud teistmoodi aru. Ehitusmaailma bürokraatia on imede põld.

[A23]

Vähemalt mul sai abihoonena kirja. Põhihoone kohta on hetkel vaid proj tingimused.

[T25]

Palkmaja ei saa üldse soojaks - see on ju täitsa "sinene"...
Pseudoprobleem

Kasvuhoone saab ka soojaks kütta talvel, iseasi palju see nali maksab. Aga me oleme aru saanud, et sa oled nö "retired" ja rahanumbreid enam ei loe.

[T25]

Aga kui tõesti nii on, siis paneb hambaid kiristama, üritasin omal 5 m sisse ära mahutada.

Äkki tood välja oma kogemuse, et kuidas see 5m piirang su "plaane" kammitses. Millest pidid nö loobuma ja "vastu tahtmist" tegema.

[A23]

Aga kui tõesti nii on, siis paneb hambaid kiristama, üritasin omal 5 m sisse ära mahutada.

Äkki tood välja oma kogemuse, et kuidas see 5m piirang su "plaane" kammitses. Millest pidid nö loobuma ja "vastu tahtmist" tegema.

Kahte korrust võimatu normaalselt planeerida. Ülemisel saab ainult ca meetrilaiusel alal otse harja all püsti kõndida ja alumise lagi ka tavapärasest madalamal. Andsin kõrguse 5m alumise korruse põrandast (0-tasapind), mis lipsas läbi. Arvasin et jäi KOV's 2 silma vahele, aga nüüd Kalvise poste lugedes selgub, et on hullematki läbi lastud. Oleks arvanud, et niisugune läbi läheb, oleks kõrgema teinud.