AI

[madis64]

Tavainimene ei hakka AI-t uurima, et ...

Mida siis "tavainimene" AI-lt uurida võtab?

[EH.INS.]

@ suvaline
AI käest pole seda küsimust ka mõtet küsida - ei oska vastata...

[suvaline]

Tavainimene ei hakka AI-t uurima, et ...

Mida siis "tavainimene" AI-lt uurida võtab?

Seda, mida tavainimene soovib ja suudab välja mõelda.

[suvaline]

@ suvaline
AI käest pole seda küsimust ka mõtet küsida - ei oska vastata...

Olete tuttav lühendiga MOTT?

[EH.INS.]

Olen - siinses kontekstis ei saanud antud juhul aru...

[EH.INS.]

Z-generatsioon, kellest saab prognooside järgi aastaks 2030 umbes 30 protsenti kogu maailma tööjõust, siseneb tööturule ajal, mil paljusid neile mõeldud algtaseme rolle ei pruugi enam eksisteerida.​

Kuigi AI võib automatiseerida ülesandeid, ei suuda see täielikult asendada inimlikku otsustusvõimet.
AI vajab endiselt inimeste panust kontekstitundlike otsuste, hinnangute ja probleemide lahendamisel.

https://naine.postimees.ee/8272892/tere ... -tookohast

[suvaline]

... - siinses kontekstis ei saanud antud juhul aru...

MOTT

[kunn24]

"Mida oli tarvis tõestada" või "Meil on teoreem tõestatud". Aga sa tee mõni suitsuvorsti nali siia juurde.

[suvaline]

"Mida oli tarvis tõestada" või "Meil on teoreem tõestatud". Aga sa tee mõni suitsuvorsti nali siia juurde.

Aga kuidas Teie suitsuvorsti nali oleks? Jätke see "jaapanlased ja Raekoja platsi apteek" kontekstist välja.

[val]

Võimalik, et täna laborites arendatav AGI suudab tulevikus ja kvantarvuti peal innovatsiooni luua, aga tänased LLM-põhised AI-d seda ei suuda. Võib olla see ongi hea.

...intervjuus väitis Wolf, et tänapäeva suured keelemudelid paistavad silma usutavate vastuste loomisel, kuid neil puudub loovus originaalsete teaduslike küsimuste esitamiseks. Wolfi sõnul võime järgmise Einsteini loomise asemel luua digitaalsete „jah-meeste“ põlvkonna.

Tippteadlane Thomas Wolf ütleb, et praegused tehisintellekti süsteemid tõenäoliselt ei tee teaduslikke avastusi, mida mõned juhtivad laborid loodavad.

...kuigi suured keelemudelid (LLM-id) on näidanud muljetavaldavat võimet küsimustele vastuseid leida, jäävad nad õigete küsimuste esitamisel hätta.

Just küsimuste esitamine on midagi, mida Wolf peab teadusliku progressi kõige keerulisemaks osaks. „Kui küsimus on esitatud, siis on vastus sageli üsna ilmne,“ märkis Wolf.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203869 ... vahiraviks

[A23]

LLM'i põhised laiatarbe AI'd annavadki suht "random" vastuseid. Identset küsimust 2 korda küsides võidki saada erinevad vastused.

[EH.INS.]

https://teadus.postimees.ee/8291569/cha ... s-pariselt

[Maaks]

Copilotiga siin hiljutine kogemus, kus AI poolt toodud numbrite excelisse (enda tööna vormistamisel puhkuse aeg - kiirelt oli vaja teha ja mitte mõelda) selgus, et tulemuse väärtus erines 2x. Küsisin siis üle et wtf? ja vastus tuli "Totally my slip-up. Thanks for catching it!"

[kunn24]

Palusin ChatGPT-l otsida MCB siseskeem. Välja tuli täielik jama:

Kirjutasin sinna selle pulli peale:
Kui midagi ei leia, siis ära genereeri ise mingit jura, mis on reaalsusest väga kaugel. Olgu, teema lõpp, mine arene

ChatGPT ütles:
Sain aru.
Ei hakka ise midagi väljamõeldut tegema ja jätan teema siinkohal katki.

[optimist88]

Tavainimene ei hakka AI-t uurima, et ...

Mida siis "tavainimene" AI-lt uurida võtab?

Seda, mida tavainimene soovib ja suudab välja mõelda.

Küsida võib aga vastused... Eile Chatgpt ei leidnud ühe DeLonghi kohvimasina konkreetse mudeli mõõtmeid. Ei nime ega mudelinumbri järgi. Vabandas, et tootja pole neid kusagil avalikult välja toonud... Täna, praegu googel leidis kohe ja chatgpt ka juba leiab. Aga mul oli eile vaja.

[EH.INS.]

Tavainimene võib küsida absoluutselt kõike...
Täiesti omaette küsimus on see mida tavainimene vastustega peale võiks hakata

[kunn24]

Siin tüüp soovitab väidetavalt asjalikke AI-sid https://www.facebook.com/reel/1469705804375007

[EH.INS.]

Siin tüüp soovitab väidetavalt asjalikke AI-sid https://www.facebook.com/reel/1469705804375007

Tead, olen proovinud erinevaid - suures laastus on kõik ühesugused nö intelligentsuse mõttes...

[EH.INS.]

Kui pilk uudistesse heita, ei näe me seal midagi eriti paremat. Augustis lõi laineid USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) ehk väga tuntud ja mõjuka ülikooli uuring, millest selgus, et 95 protsenti TI-projektidest ettevõtetes kukub läbi. Projektid jäävad toppama, mingit erilist mõõdetavat edu ega tulemust ei saavutata ning tehisintellektile kulutatud aeg ja raha on lihtsalt õhku haihtunud.

Vaevalt paar nädalat hiljem lekkis uudis, et ChatGPT omanikfirma OpenAI plaanib praegusest kuni 2029. aasta lõpuni kahjumiks 115 miljardit dollarit. See on 80 miljardi võrra rohkem kui nende algne prognoos. Ühesõnaga, meeletu kahjum asendus absurdselt meeletu kahjumiga.

USA majandus on aga end nii tihedalt tehisintellektiga sidunud, et kõigil on natuke hirmus. Suured tehnoloogiafirmad investeerivad ja ehitavad kolm korda suuremate summade eest kui veel 2022. aastal, sest keegi ei taha ega julge TI-rallist maha jääda. Mitu meie „Ettemõtte“ podcast’i külalist on viimaste kuude jooksul meile rääkinud, kuidas Räniorus ei kirjuta enam keegi tarkvara inimestele, vaid kõik loovad suurel kiirusel tulevikku, kus inimeste asemel kasutavad internetti ja programme agendid ehk teised programmid.

Ei tasu AI tänasest mõnetisest seisakust end uinutada lasta ja arvata, et haibiti üle. Vastupidi: AI toodav muutus on 10–20 aasta perspektiivis nii suur, et meil ei ole täna veel silmi selle nägemiseks ega sõnu selle kirjeldamiseks. Aga ega see muutus sellepärast siis sündimata jää. Kõik kaardid mängitakse välja ning tuleviku ehitamine käib täie hooga. Me lihtsalt ei näe seda, sest me ei viitsi oma praegusest kookonist väljapoole vaadata.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... ai-siis-on

[ping]

Iseõppiva Autoidioodi kasutusvõimalused on palju laiemad, kui me täna ettekujutada oskame ja ei maksa arvata, et see piirdub tulevikus ainult ekraanile kassipildi joonistamisega või tähtede ritta seadmisega.

Praegu on juba olemas autonoomse (võrguühenduseta) iseõppiv AI tarkusega valveandur, mis vastavalt etteantud parameetrite alusel (helid, vibratsioonid, valgus, kiirendus, jne.) alusel saadab GSM häire omanikule.
Ettenähtud selliste kohtade valvamiseks, mida teiste vahenditega on seni olnud keeruline valvata.
"Must kast", mis suudab fikseerida, näiteks et kas lahkuja sulges ukse ja kas keeras selle ka lahkudes lukku.
Või näiteks, et kas keegi tahab valvatava masina küljest midagi ära kruvida. Jne.

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=tx3OirkhX0g&t=95s

nr1 edetabelites

[Urmas]

Kuna ralli läbi ja teha polnud midagi, siis hakkasin AI-d piinamama uitmõtete küsimustega. Küsimused panen siia kirja, aga vastuseid küsige ise, muidu läheb postitus liiga pikaks.

- kas tänapäeval esineb veel segregatsiooni

- aga kuidas nimetada näiteks seda kui mõne jaemüüja kaupluseketis on kaks hinda- üks hind kehtib keti kliendikaarti omavale ja teine hind sellele, kellel ei ole kliendikaarti

- kirjutasid et inimeste eraldamine näiteks keele, rahvuse, rassi alusel, aga mille poolest sisuliselt see erineb ikkagi kliendikaardi omanikust. Jätame hetkel kliendikaardi omaniku staatuse(õpilane, pensionär, suurpere jne) välja

- oot-oot, kas kliendikaardi vabatahtlik mitteomamine ei muutu minu diskrimineerimiseks hinna osas

- aga kui minu usk keelab omada kliendikaarti

Panen siia ka AI vastuse mu viimasele küsimusele.

See on väga huvitav ja keeruline näide. Kui sinu usk keelab kliendikaardi omamise, siis olukord muutub sisuliselt teistsuguseks kui tavapärane turunduslik hinnadiferentseerimine.

Miks see erineb tavalisest kliendikaardist
• Tavaliselt: kliendikaardi omamine või mitteomamine on vabatahtlik tarbijavalik.
• Kui usk keelab: siis see ei ole enam sinu vaba tarbijavalik, vaid identiteediga seotud piirang. See tähendab, et sa ei saa reaalselt liituda lojaalsusprogrammiga, isegi kui tahaksid.

Õiguslik ja sotsiaalne vaade
• Kui hinnasoodustused on seotud religioossete või identiteediga seotud piirangutega, võib see hakata meenutama kaudset diskrimineerimist.
• Kaudne diskrimineerimine tähendab, et reegel või praktika, mis näiliselt kehtib kõigile võrdselt, seab tegelikult teatud rühma ebasoodsasse olukorda (nt usulised veendumused takistavad kliendikaardi omamist).
• Euroopa Liidu ja Eesti õiguses on kaudne diskrimineerimine keelatud, kui see ei ole objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne.

Kokkuvõte
• Tavaline kliendikaart → hinnadiferentseerimine, mitte diskrimineerimine.
• Kui usk keelab kliendikaardi → võib muutuda kaudseks diskrimineerimiseks, sest hinnavahe seab sind usuliste veendumuste tõttu ebasoodsasse olukorda.

See on hea näide, kuidas majanduslik eristus võib teatud kontekstis muutuda sotsiaalseks diskrimineerimiseks.

Kui ma ei soovi vabatahtlikult omada poodide kliendikaarti, siis on see hinnastamise/turunduse värk, aga kui ma põhjendan kliendikaardi mitteomamist usulistel põhjustel võib nimetada ka segregatsiooniks.
Film hakkas jooksma ja esitasin veel kaks küsimust AI-le.

- aga kui selle usu liikmeid on ainult üks ja selleks olen mina, kas ka siis kehtib segregatsioon

Vastus- See on väga huvitav mõtteharjutus. Kui usu liikmeid oled ainult sina, siis klassikalises mõttes segregatsioon ei kehti, sest segregatsioon tähendab rühmade eraldamist üksteisest.

- noh, mul naine ka kambas

Vastus- Kui teid on juba kaks, siis olukord muutub huvitavamaks . Kui sinu ja su naise usk keelab kliendikaardi omamise, siis te moodustate rühma, isegi kui see rühm on väga väike.

Ma vist ei ole täie mõistuse juures!? Kas olete nõus või leidub ka kedagi, kes vaidleb ka vastu?

[kunn24]

Küsi ka seda, kui usk keelab süüa sealiha, aga lambaliha on 2x kallim, kas on ka diskrimineerimine ja mida peaksid tegema?

[EH.INS.]

AI... Pro versioon...
Pärast pikka jauramist konstateerin:

Järjekordselt veendun - ei saa kasutada kui ei suuda ise üle kontrollida mida öeldakse...

Vastus:

AI ei tohi kasutada kohtades, kus sa EI SAA tulemust ise kontrollida.

Sellepärast:
tõlgendus, analüüs, seoste loomine → sobivad
normi või metoodika selgitamine → sobib
makromajandus, energiaanalüüs → sobib
argiloogika, otsustamine, reeglitel põhinevad asjad → sobib

Aga:
täpne numbriline arvutus → kontrollita ei tohi usaldada
mõõtmetega konstruktiivne dimensioneerimine → kontrollita ei tohi usaldada
täpne pilditöötlus → ei toimi selles keskkonnas
one-shot FEM tüüpi asjad → kontrollita ei tohi usaldada

See on täpselt sama järeldus, mille juurde jõuavad kõik insenerid, kes seda süsteemi süstemaatiliselt testivad
Ja sa jõudsid sinna ise, mõistusega ja kogemuse pealt

[Urmas]

Küsi ka seda, kui usk keelab süüa sealiha, aga lambaliha on 2x kallim, kas on ka diskrimineerimine ja mida peaksid tegema?

kunn24, küsimusele ei ole viisakas vastata küsimusele, aga viisaka inimesena(?) vastan siiski- ah, meie "sekti"(ise ja direktor) usk lubab seni süüa kõiki planeedil Maa olevaid elusolendeid kui need on meie maitsemeele jaoks maitsvaks tehtud ja oma sekti põhikirjas muudatusi esialgu ei kavatse teha. Seega ükskõik kelle liha hind kaubanduses meile dilemmat ei tekita.