Üldine teema ahiküttest.

[A23]

Kui meeldib, on kasulik kuulamine, vaatamine, kommenteerige.

https://www.youtube.com/watch?v=G6-6S_s_0SI

Väga pikalt ei suutnud vaadata, kippus tsipa demagoogiliseks minema, "argumendid" olid otsitud, sarnaselt nagu ühes teises teemas neid elektriautode vastu välja mõeldakse. See on ammu teada, et tellisahju kasutegur on veidi kõrgem raudahju (sh katalüütilise) omast, aga jätta mulje, et puid kordades vähem kuluks, on eksitav.
Lõppkokkuvõttes kogu soojus ahjust, mis korstna kaudu välja ei lähe, jääb tuba kütma, sõltumata kasutatava ahju tüübist ja kas tuli on pidevalt all või mitte. Kiviahju "pluss" on, et kütad korra päevas, aga (kiirgav) raudahi võib olla otstarbekam nt vaid episoodiliselt kasutatavas suvemajas, kus kiirelt vaja tuba üles kütta.

[Tavalugeja]

Väga pikalt ei suutnud vaadata, kippus tsipa demagoogiliseks minema,

Sina demagoogitsed. Tood kiirelt võrdluseks mingi suvila kähkuka.

[A23]

Väga pikalt ei suutnud vaadata, kippus tsipa demagoogiliseks minema,

Sina demagoogitsed. Tood kiirelt võrdluseks mingi suvila kähkuka.

Mis ime läbi suutsid minu postitusest järelduse teha, et eelisatn raudahje?! Kommentaar oli puhtalt lingitud video "argumentatsiooni" pihta.
Aga las olla, ei näe vajadust siin rohkem sõna võtta, kui just keegi miskit asjalikku ei juhtu kirjutama.

[Tavalugeja]

Väga pikalt ei suutnud vaadata, kippus tsipa demagoogiliseks minema,

Sina demagoogitsed. Tood kiirelt võrdluseks mingi suvila kähkuka.

Mis ime läbi suutsid minu postitusest järelduse teha, et eelisatn raudahje?! Kommentaar oli puhtalt lingitud video "argumentatsiooni" pihta.
Aga las olla, ei näe vajadust siin rohkem sõna võtta, kui just keegi miskit asjalikku ei juhtu kirjutama.

Ma ei suuda kuidagi mõista sinu solvumist. Kuula see läbi, arutame, avaldan oma kogemused, olen oma 10 "raudahju" asendanud salvestavate ahjudega. Saanud teada omanike võrdlevad emotsioonid ja võrdlevad kütusekulud.
Sina plõksad video kähku kinni, sest ei suuda mõista ja paned oma arvamuse siin kehtima.
PS. Ka kiviahi kiirgab soojust.

[motamees]

...Lõppkokkuvõttes kogu soojus ahjust, mis korstna kaudu välja ei lähe, jääb tuba kütma, sõltumata kasutatava ahju tüübist ...

Iseenesest väites on iva.
Samas raudahjus ei lasta puudel põleda ja sinna kogu kasutegur kaob. Labasemalt öeldes korstnast välja ei lähe, aga sooja ei tekigi ilma hapnikuta.
Kiviahjus lastakse lahkelt põleda ja puude kasutegur palju suurem.

[A23]

...Lõppkokkuvõttes kogu soojus ahjust, mis korstna kaudu välja ei lähe, jääb tuba kütma, sõltumata kasutatava ahju tüübist ...

Iseenesest väites on iva.
Samas raudahjus ei lasta puudel põleda ja sinna kogu kasutegur kaob. Labasemalt öeldes korstnast välja ei lähe, aga sooja ei tekigi ilma hapnikuta.
Kiviahjus lastakse lahkelt põleda ja puude kasutegur palju suurem.

Paremates, järelpõlemisega (katalüütiline või ilma), saadakse ka üsna kõrge kasutegur, kuigi jääb siiski veidi alla kiviahju omale. (Puugaasikatel siin meie piirkonnas võiks sobida näitena, kus enamus soojust eraldubki just järelpõlemiskambris.)
Aga kordades ei saa puude kulus vahe olla, kui on enam-vähem korralik raudahi. Kiviahjuga võib ka kasutegurit alla saada, kui üleliia sealt õhku läbi lasta

[Kalvis]

Kiviahi automaagiliselt pole parem või võiks keegi selle lahti seletada miks on?
Õige on väide, et suurem kasutegur saadakse koldes maksimaalselt järelpõlemist soodustades. Peamine saavutamine on õiges kolde kujus. Üheks väga soodustavaks teguriks on rest. Teine tegur on üsna keerukas kuid täpselt disainitud kolde kujus. Kiviahju koldes on seda raske saavutada. Üksikutel raudahju kolletel on see olemas (Väljumine on laes kitsa pika pilu kaudu). Seda tehakse väga vähe, kuna kivi vaja palju lõigata ja toetuspinda on vähe. Lisaks tekitatakse koos sellega koldes pöörlemine - järelpõlemise suitsugaasid taassisenevad põlemistsooni.

Raudahjude võimalik puudus millele T23 vihjas on mujal - suitsugaaside järellõõristikus. Kiviahjudel on see olemas, põhikomponent. Veesärgiga ahjudel on ka see olemas - vesi imeb kuratlikult hästi suitsugaasidest sooja välja ja on probleem - korstnasse läheb liiga jahe suits - tekitab kondentsi. Kuid õhk raudahjudel see puudub ja siis kütate sooja varestele. Kui panna soemüür järgi siis on võimalik viga parandada.

[A23]

Kiviahi automaagiliselt pole parem või võiks keegi selle lahti seletada miks on?
Õige on väide, et suurem kasutegur saadakse koldes maksimaalselt järelpõlemist soodustades. Peamine saavutamine on õiges kolde kujus. Üheks väga soodustavaks teguriks on rest. Teine tegur on üsna keerukas kuid täpselt disainitud kolde kujus. Kiviahju koldes on seda raske saavutada. Üksikutel raudahju kolletel on see olemas (Väljumine on laes kitsa pika pilu kaudu). Seda tehakse väga vähe, kuna kivi vaja palju lõigata ja toetuspinda on vähe. Lisaks tekitatakse koos sellega koldes pöörlemine - järelpõlemise suitsugaasid taassisenevad põlemistsooni.

Raudahjude võimalik puudus millele T23 vihjas on mujal - suitsugaaside järellõõristikus. Kiviahjudel on see olemas, põhikomponent. Veesärgiga ahjudel on ka see olemas - vesi imeb kuratlikult hästi suitsugaasidest sooja välja ja on probleem - korstnasse läheb liiga jahe suits - tekitab kondentsi. Kuid õhk raudahjudel see puudub ja siis kütate sooja varestele. Kui panna soemüür järgi siis on võimalik viga parandada.

Ise ka "trilemma" ees. Suvamajas hetkel raudahi, labasemat sorti, mille puudused siin teada.
Kaalun kas:
a) lisada soemüür
b) teha asemele kiviahi
c) eksperimendi korras tekitada pikem, s-kujuline suitsukanal, et soe jõuaks enne korstnasse minekut rohkem tuppa ja korstnasse siseneks vähem kuum suitsugaas.

Pigem on eesmärk võimalikult kiirelt tuba soojaks saada, nt tuled laup hommikul ja toa t° on isegi madalam välis t°'st.

[Tavalugeja]

Ise ka "trilemma" ees. Suvamajas hetkel raudahi, labasemat sorti, mille puudused siin teada.

Mulle tundub, et pead oma trilemmat tähtsamaks kui praktikute teadmised. Sa teegi küttekollete trio, saad trilemmale lahenduse.

[Tavalugeja]

Aga kordades ei saa puude kulus vahe olla, kui on enam-vähem korralik raudahi. Kiviahjuga võib ka kasutegurit alla saada, kui üleliia sealt õhku läbi lasta

Soovitan soojalt, too välja võrdlus, kuidas hinnata kasutegurit toasooja saamisena. Kui palju kulub puid ja vaeva hoida toas ühtlane temperatuut (20_23 C) küttes raudahjuga ja küttes üle 2000 kg kaaluva, salvestava kiviahjuga.
Demagoogilised tühised "suvilavõrdlused" lõpeta ära.

[Kalvis]

Ise ka "trilemma" ees. Suvamajas hetkel raudahi, labasemat sorti, mille puudused siin teada.
Kaalun kas:
a) lisada soemüür
b) teha asemele kiviahi
c) eksperimendi korras tekitada pikem, s-kujuline suitsukanal, et soe jõuaks enne korstnasse minekut rohkem tuppa ja korstnasse siseneks vähem kuum suitsugaas.

Pigem on eesmärk võimalikult kiirelt tuba soojaks saada, nt tuled laup hommikul ja toa t° on isegi madalam välis t°'st.

Mul olid kah ja lahendasin niimoodi.
Rauast kaminasüdamiku taga on soemüür. Väga hästi toimib. Korstnas ongi mõõdetud 40-45 kraadi, kütmise lõpupoole temp tõusis.
Teise südamiku asendasin veeküttega. Otse kamina järel on suitsugaasid maks 80 kraadi. Kamina veesärk ühendatud maja küttesüsteemiga ja kütab ideaalselt kogu maja soojaks.

Kui vähegi saad siis a varint.

[A23]

Ise ka "trilemma" ees. Suvamajas hetkel raudahi, labasemat sorti, mille puudused siin teada.
Kaalun kas:
a) lisada soemüür
b) teha asemele kiviahi
c) eksperimendi korras tekitada pikem, s-kujuline suitsukanal, et soe jõuaks enne korstnasse minekut rohkem tuppa ja korstnasse siseneks vähem kuum suitsugaas.

Pigem on eesmärk võimalikult kiirelt tuba soojaks saada, nt tuled laup hommikul ja toa t° on isegi madalam välis t°'st.

Mul olid kah ja lahendasin niimoodi.
Rauast kaminasüdamiku taga on soemüür. Väga hästi toimib. Korstnas ongi mõõdetud 40-45 kraadi, kütmise lõpupoole temp tõusis.
Teise südamiku asendasin veeküttega. Otse kamina järel on suitsugaasid maks 80 kraadi. Kamina veesärk ühendatud maja küttesüsteemiga ja kütab ideaalselt kogu maja soojaks.

Kui vähegi saad siis a varint.

a) oligi algne plaan ja praegugi eelistatud. Põrand sai juba alt toestatud suuremat raskust kandma.
Hetkel aga ilmnenud, et külma maja üleskütmine võiks kiiremini toimuda. Aga kui tuba juba soe ja õhtul tuli kustunud, siis seisab hommikuni ilusti ka soe ilma lisakütmiseta, temp langeb nii paari kraadi kandis.
Sellega seoses tuli mõte salvestusvõimekuseta kütmislahendusest, aga et saaks kasutatud ära ka praegu korstnasse tühjalt minev soojus.
Plaani jägi läheks asjaks kevadel, seni aega mõelda ja ka ümber mõelda mitu kuud.