Planeedi Maa päästmine

[kunn24]

Ja muidugi jälle otsene luiskamine:

kWh-tasu väheneb
Võrguühenduse tagamisega seotud kulud ei sõltu märkimisväärselt sellest, kui palju elektrit tarbitakse.

Iga võrguinsener teab, et koormusest tingitud kaovõimsus on ruutsõltuvuses koormusvooluga (selle juures ka reaktiivkomponendiga) ja kWh tasu väheneb- kas on vähenenud?
Nii, et luiskamine ja puru silmaajamine käib igal sammul ja kõike, mida sealt süsteemist tuleb, ei pea võtma puhta kullana. Füüsikaseadused on siin kõige ausamad.
Samas öeldakse ka sulle siin ilusti ära, et tarbi nagu tahad, me keerame täpselt sellise tasu nagu meile meeldib.

Kui küsisid mul arrogantselt, kas olen Delfit tarbinud, siis kust see Urmase sissetoodud lugu siis pärines ja kas sa ka lugesid, st tarbisid Delfit? https://arileht.delfi.ee/artikkel/12042 ... naljatasin
Ära rohkem tee, muidu on oht, et sõidad siin veel kellelegi pasunasse, kes ei pruugi su delfitarbmisega kohe 1-l lainel olla.

[madis64]

Samas öeldakse ka sulle siin ilusti ära, et tarbi nagu tahad, me keerame täpselt sellise tasu nagu meile meeldib.
...
... siis kust see Urmase sissetoodud lugu siis pärines ja kas sa ka lugesid, st tarbisid Delfit?

Jah, teenusepakkuja koostab oma rehkendused ja esitab nende põhjal arve. Kui mitte põhjal "nagu tahab", vaid nagu Konkurentsamet regulaatorina aktsepteerib.

Mis Urmase "lugu" puudutab, siis ma reeglina neid "umbluulinke" ("mine loe internetti ,sealt saad tõde teada") ei kliki ja Delfit ei tarbi.

[kunn24]

Lihtsalt mõni näide, kuidas see kontor arvutab.
Juhtum1. Peakaitsme vähendamine 200 A> 63 A. ELV sai seega siin omale TASUTA kullahinnaga väljasmüüdavat PK ampritasu. 127 A ulatuses (hetke hind see korda kuskil 400). Tegi 3 voolutrafo, kaitselüliti ja arvesti asendamisele (vana materjali kliendile ei antud) ca 1000 € + KM hinnapakkumise 2 mehe (üks oli julgestuseks, kuna töö alajaamas ja molutas niisama) 2/ 3 tundi tööd ja väljasõit edasi- tagasi 50 km. Samas, kui remondibrigaade poleks likvideeritud, siis ajanuks kohale omad mehed.
Mõtlesin ka rohkem juhtumeid kirjutada, aga ei viitsi. Lühidalt, numbrid sünnivad taevasse vaadates ja kellegi majaehituse/ mersu omamise ootuses ehk kui kontoriinimeste kõrgetest palkadest, lollidest tehingutest ja kallitest kohvimasinatest üle jääb on hästi ja kui ei, kiri Konkurentsiamtile: "Elu on nuss, kas raha või puss?"
Nii seal käib ja pole mõtet hakata mind ümber veenma.

[Vko]

Huvitav kas/kuidas see lähitulevikus nafta hinda mõjutab, et Trump Venezuela nafta "omale võttis". Venezuelal on väidetavalt kordades suuremad naftavarud kui USA-l.

[kunn24]

See pidi sitt nafta olema, puhas tõrv ja ei voola. Palju põnevam on, kui Trump jõuab järeldusele, et narkoäri on tasuvam.

[EH.INS.]

On tõsi, et Venezuela nafta pole "päris see"
Aga seda on hulgim
Ressursid on A ja O

Aga lähitulevikuks pakuks hoopis midagi sellist:

3.jpg (61.4 KiB) Vaadatud 720 korda

[Urmas]

Näedsa, mis välja tuleb! Välja tuli see, et mõnede teadlaste arvates vesinik ei olegi planeedi Maa päästja kliimasoojenemisest. https://teadus.postimees.ee/8383613/ves ... rasel-moel

[Prill]

Venezuela allutamine USA huvidele nii mitmemõõtmeline, keeruline isegi hinnata mis seal täpselt peamiseks huviks on. USA vaatest võib olla mitmes suunas kasulik. Venezuela nafta peamine ostja oli Hiina, samuti on Hiina teinud Venezuelasse investeeringuid, mis küll ei ole mastaabilt suured ja takistuseks sealne poliitiline olukord.
USA juba mitmed aastad ei varja, kuidas nende suurim oht globaalsele positsioonile on Hiina ja pea kõik maailma raputavad ja kahjustavad USA poliitikad taotlevad Hiina nõrgestamist igal suunal-skaalal. Alates globaalse tööstuse-majandusmudeli lammutamisest, jõulise tollide-sanktsioonipoliitika kuni Hiina globaalset edu saavutanud firmade keelustamiseni (Huawei. tikTok, DJI jt), jätta Hiina ilma kõigest kõrgtehnoloogilisest, kuni ressurssideni. Kus impeeriumite "sõdu" on kirjeldatud ka kui ressursside sõdu, mida rohkem ressursse kontrollid, seda suurema "jõu" saad ehitada, samavõrra kui kontrollid ressursse, ei ole need ressursid vastase teenistuses.
Ressursside alla võib nimetada ka strateegilised geograafilised positsioonid, nagu sadamad või Panama, kus USA ähvarduse saatel sundis Panama sisuliselt Hiina investeeringud ja trügimise sinna keelustama ja sõlmima lepingu, kus USA-l on õigus vajadusel sõjaliselt kanali üle kontroll võtta.
Vaatamata Trumpi Venemaa sõbralikkusele, on USA jõuliselt endiselt sanktsioneerimas Venemaa naftat. Millel on jälle mitu mõõdet. Ukrainale luure-sihtmärgi infot ja relvastust naftatööstuse hävitamiseks jagades, pärsib see Venemaad ja ka Hiinat, kus Hiinast ja Indiast on saanud lääne sanktsioonide järgselt peamised Venemaa naftaostjad. Kuna euroopa samuti peab Venemaa nafta millegagi asendama, on Donald lahkesti lubanud selle probleemi oma õlule võtta - Venezuela nafta, USA naftakorporatsioonid ja eurooplaste raha lisaks USA kaitsetöösturite tasku edaspidi ka USA naftatöösturite rikastumiseks.
Venezuela kampaania võimaldab jätta Hiina ilma naftast, müüa see nafta nt eurooplastele, või ka Hiina naftaostu rahad suunata USA kasumiks, samalajal hävitades ukrainlaste kätega Venemaa naftatööstuse, asetatakse euroopa USA-le meelepärasesse seisu ja vene nafta oleks ka Hiina teenistuses pärsitud.
USA vaatest win-win-win, jaga ja valitse, nii Hiinat, euroopat kui Venemaad

[EH.INS.]

Kas on tõesti raske arvata mis on USA poliitika peamine huvi?
"Jaga ja valitse" kehtib kõigi kohta peale Hiina ja Venemaa
Hiina positsioon ei jää palju maha USA positsioonist - aspektid on erinevad
Venemaa kuulub sinna pisut teistel põhjustel
Mõlemat saab mõjutada aga mitte kontrollida - kõiki teisi saab kontrollile allutada ühel või teisel moel

[Prill]

Euroopa seis muutub aina kehvemaks, planeedist ei ole mõtet vist enam arutadagi..
Hommikul jäi silma uudis, kus euroopa kaitsetööstus otsivat koostööd Indiaga, kus just kaitsetöötuse energiamahukam osa tahetakse toota Indias.
Tekib veider olukord, kus euroopa on end sanktsioonidega Venemaa energiakandjatest ära lõiganud, India on Hiina kõrval vaatamata ka India firmadele peale pandud sanktsioonidele suurimaid Venemaa naftaostjaid, tarbijaid, ümbertöötlejaid-edasimüüjaid, samuti India ostab endiselt Venemaalt metalle, euroopa on end nurka sanktsioneerinud.
Sisuliselt euroopa energiamahukas sõjatööstustoodang tehtaks odavama India tööjõu ja vene metallide ja energiaga, mida euroopas endas enam poliitilistel põhjustel ei ole võimalik.
Tegelikult saaks veel veidramaks minna, kus India otsib aktiivselt ka ise relvastusalast koostööd, rohkem kõrgtehnoloogises suunas, raketiarendus, lennukitööstus, allveelaevad jm, läänega ei ole koostööst asja saanud, kus ollakse nõus Indiale relvastust müüma aga tehnoloogia&koostöö jagamisest on keeldutud. USA&Britid ei jaga midagi, prantslaste Rafale'ga räägiti kõige pikemalt aga lipsas sisse uudis kus Venemaa olevat nõus isegi oma varghävitaja SU-57, kui kergema SU-75 tehnoloogiat arendust pea võrdsetel koostöö alustel jagama ja see olevat Indiale üliatraktiivne. Venemaa vaatest arvatavalt ei jagu sõjas riigi-majandusega ise raha arenduseks ja India miljardid aitaks vajalikke tehnoloogiaid ja tootmist edasi.
Seega Indias valmiks sel juhul vaenupoolte nii Venemaa, kui euroopa relvastust Ei saaks välistada kui euroopa India koostööpartner telliks midagi oma Venemaa sõprustehasest - euroopa sõjamasinas oleks Venemaal toodetud osiseid
sisus iseloomustab see euroopa seisu ka prioritiseeritud kaitsevaldkonnas, kus tegelik tootmisvõimekus võib olla kasinam kui näidata tahetakse, seda ka rahalises mõttes, kus euroopa tööjõu ja materjali-energiahindadega tuleb ka tooteühik kallim. Mis seaks ohtu mistahes skaleeritavuse või ekspordiplaanid kaitsetööstusel teenida.

[EH.INS.]

Euroopa on end ise nurka värvinud... Ja jätkab...
Seni kuni kardinaalseid muudatusi prioriteetides ei tehta (midagi on näha aga kaugelt liiga vähe) läheb allamäge edasi

[Urmas]

Sattusin lugema seda artiklit. https://www.ohtuleht.ee/1145075/nii-nad ... le-kasvule Oi jeerum-jeerum! Ei suutnud tuvastada artikli autori erialast(millest artiklis võtab sõna) haridusteed.

[EH.INS.]

Urmas - selliste ja analoogsete artiklite autorid ei saa aru kust tuleb raha...
Eriti karm oleks selline asi ("tasaareng") sotsialistlikus Euroopas ja just nendele kes neid artikleid treivad

[Vko]

Sattusin lugema seda artiklit. https://www.ohtuleht.ee/1145075/nii-nad ... le-kasvule Oi jeerum-jeerum! Ei suutnud tuvastada artikli autori erialast(millest artiklis võtab sõna) haridusteed.

Suurt vahet pole millises koolis käinud, praktilist mõistust, nagu näha, ikka pole ja seda ühestki koolist ei saa ka, isegi kõva raha eest mitte.

[EH.INS.]

Venezuela sündmuste objektiivseim hinnang on siin

4.jpg (6.93 KiB) Vaadatud 387 korda

[EH.INS.]

Tasuks lugeda...

https://arvamus.postimees.ee/8391498/he ... e-aastasse

[EH.INS.]

Euroopa Liidu plaanid olla maailmamajanduse suurjõud, kes dikteerib norme, määrab oma kaubanduspartnerite sisepoliitikat, edendab demokraatiat ning juhib teadus- ja arendustegevust, sai jõulise alguse 2000. aastal Lissaboni strateegiaga. Strateegia tulemusena pidi Euroopa Liit muutuma maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks. Ükskõik kuidas strateegia tulemust hinnata või mõõta, on see osutunud võrreldes meie peamise konkurendi, Ameerika Ühendriikidega, läbikukkunuks.

Ühendriikide börsiettevõtted domineerivad globaalsetel aktsiaturgudel ning maailma kümne väärtuslikuma ettevõtte seas ei ole mitte ühtegi Euroopa ettevõtet. T&A koos innovatsiooniga liigub üha enam Ühendriikide suunal, kus on palju vähem bürokraatiat, märkimisväärselt madalamad energiahinnad ning ühtselt toimiv suur kapitaliturg. Olenemata ELi poliitikute parimatest kavatsustest oleme me iseend kaotajateks reguleerinud ning vahe Ühendriikidega on üha süvenev.

Samuti on viimase 25 aastaga teinud maailmamajanduses märkimisväärse tõusu Ühendriikide kõrval ka Hiina, keda veerand sajandit tagasi ei nähtud ei konkurendi ega võimaliku strateegilise rivaalina. Euroopa Liit on oma teadliku kaubanduspoliitika tulemusena mänginud ennast Hiinast strateegiliselt sõltuvaks nii haruldastest muldmetallidest, tarbeelektroonikast, rohetehnoloogiast, madalama taseme mikrokiipidest ja kõigest sellest odavast nännist, mida eurooplased igal kuul miljardite eurode eest Hiina veebipoodidest tellivad.

Samal ajal suureneb Euroopa sõltuvus Ühendriikide kõrgetasemelistest tehnoloogiasektori toodetest ja teenustest, millele Euroopa kapitalil midagi võrdväärset vastu panna ei ole. Hetkel ekspordivad oma tooteid ja teenuseid kogu maailmas USA ja Hiina, mitte aga Euroopa. Euroopa rolliks on osta tooteid ja teenuseid konkurentidelt sisse, olles seejuures liiga nõrk ka selleks, et status quo’d muuta.

https://arvamus.postimees.ee/8391863/ra ... a-uritavad

Väike täpsustus ka - Euroopa kõige väärtuslikum ettevõte on globaalselt kolmandas kümnes...
TOP 50-s üle 30-ne USA ettevõtte ja 3 Euroopa ettevõtet

[Urmas]

Sattusin lugema seda artiklit. https://www.ohtuleht.ee/1145075/nii-nad ... le-kasvule Oi jeerum-jeerum! Ei suutnud tuvastada artikli autori erialast(millest artiklis võtab sõna) haridusteed.

Millised multitalendid on meite mail peale kasvamas(artikli autorit mõtlen). Iga asja kohta arvamus, mida peab lausa meedias avaldama. Miks tänapäeva noored ei taha tootvale tööle minna?
https://www.ohtuleht.ee/1148149/usa-ja- ... oi-ukraina