Maakütte küttekulu

[Karisto]

Olen ka seda meelt,et ilmselgelt ei tasu kõik asjad siin maapeal ära,samas katla numbrite järgi tuleb mul kuu keskmine elektrikulu 35 eurtsi 0,2 sendise kwh hinnaga,küte ja tarbevesi.Mõni räägib jah et aasta aastalt maapind järjest väsib,aga see kindlasti sõltub pinnasest endast.Seda 10 aastast eluiga ei oska kommenteerida,on tuttavaid,kellel katlad 15+ aastat juba toiminud.

[Tartlane]

Sai paigaldatud aasta tagasi Nibe s seeria maasoojuspump 2*350 jm toru.Maapind niiske savi.Palkmaja 100 m2 eeskujulikku plaatvundamendiga.Toas 22 kraadi.Hetkel maaseest +3,2 ja välja +0,1 kraadi.Kuu aega tagasi tuli maaseest ca kraad rohkem.
Pump näitab jaanuari tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.

Mina loen siit välja, et need tarbitud numbrid on 2026 jaanuari kulu.

[Vko]

Kust see väide tuleb,et pumba eluiga 10 aastat? Ise olen näinud pumpa mis on käinud 20 aastat. Jah,tal ei ole nutivõimekust,aga oma eesmärki on ta eeskujulikult täitnud.

Kui Eesti meeste keskmine eluiga on 75 a, siis see ei tähenda ka et kõik mehed täpselt 75-aastaseks elavad, mõned 50, mõned 100...

[Walter2]

Kindlustusfirmade jaoks on üle 10-aasta vanune soojuspump amortiseerunud ning selle hävimise hüvitamisest keeldutakse rohkem või vähemviisakalt. Mul on kuskil veel alles kirjavahetus koos viidetega peenele kirjale kus IF keeldus hüvitamast 14-aasta vanust SP kui täiesti amortiseerunut.

[Adlolf]

Tere. Oi kui palju oleks rääkida erinevatest detailidest aga kirjutan alguses üldiselt. Mul kontuur ~3x395m umbes, märg savipinnas. Pump 17kw ja kütab korraga kolme hoonet, kahte neist varustab uponori Quattro ecoflex eelisoleeritud torudega kogupikkus kahel trassil u. 60m. Ühes hoones on teisel korrusel kasutusel radikad (madalatempetatuurilised aga siiski) mis automaatselt tähendab, et küttegraafik tuleb kõrgem ja kasutegur väiksem. Lisaks on kasutusel uponor smatrix süsteem kahes hoones (omavahel ühendatud kaks seadet), mis on ka siis pumbaga ühenduses üle pilve, et teoreetiliselt saab smatrix pumba väljundtempi +-5 C reguleerida sõltuvalt kõikide ruumide temperatuuridele vajaduse analüüsimisest mõlemas hoones. Igas toas siis mõlemas hoones on toaandurid ka. Olen seda smatrix ai-D testinud igatepidi (pikem jutt jälle) aga minu keerulisema süsteemi puhul ja minu pumba puhul otsustasin ikka küttegraafiku juhtimisele jääda smatrix ai asemel. Esiteks, kuna mul akupaagi järgi mitu segusõlme, olen täheldanud, et kuni 4 kraadi pean küttegraafiku tempi hoidma kõrgemal kui segusõlmedest majadesse läheb aga smatrix reguleerib pumba väljuva vee tempi ja see 4 kraadine vahe hakkab teatud põhjustel segama (teatud olukordades krutib tempi alla ja pumba hüstereesist tulenevalt kui pump seisma jääb ei lähe ta käima kohe (jälle pikem jutt oleks). Kellel pump otse taga kontuuride taga, või süsteem selline, et pumba väljajooksust saab segusõlmedesse otse peale anda ja siis kontuuride sulgemisel suunatakse osa vett akupaaki automaatselt, saaks parema kasuteguri kuni 4 kraadi madalama tempi. Teiseks soojaveeringlus läbi trasside tõmbab boileri tempi jube kiirelt alla, seega 24/7 seda taga hoida on suht mõttetu. Tuleb graafikud teha kuna pere tarbib. Jaanuari kuludest, soojamõõtjat ja elektrimõõtjat mul taga pole, jagada saan ainult pumba andmeid (oman inseneriharidust endisest TTÜ-st ja seega pole vaja mulle seletama hakata nende andmete ebatäpsusest ). Ahjaa mul hoonetes loomulik vent aga co2 tasemeid ruumipõhiselt mõõdan ajax life quality sensoritega ( väga täpsed ja kvaliteetsed seadmed) ja 500-700 jäävad näidud, seega kütan kindlasti ilma ka õhuvahetusega korralikult. Kui praegu uuesti teeks kasutaks ikea alpstuga sensoreid 29 euri oli vist tk pluss dirigera nutikodu hub 59 euri aga need alpstuga on 10x odavamad kui ajax ja ainult üks täpsusklassi lahjem aga ka väga kvaliteetset co2 sensidirioni sensorit kasutavad. Igatahes jaanuaris pumba andmed sooja tuli 5774 kWh elekter 1509,4 kWh ja vett tootmiskulu 860,6 kWh ja elektrit läks selleks 252,4 kWh. Suur pere ja kõvasti saunatamist. Maaseest tuleb siis 2 C praegu tagasi -1,5. Küttegraafik hetkel (õues -19) pumbast tuleb 47 ja segusõlmed saavad akupaagist kätte 43-44. Kogu pumba ajaloo keskmine kasutegur koos sooja veega on 4,6. Aga see siis pumba enda andmed mitte mõõdetud. Lisaks on mul süsteemis ka pelletikatel, polnud mõtet seda välja visata kui maaküttele üle sai mindud aga noh maakütte on mugavusküte ja pelletit käivitan 4-5 x aastas et asja töökorras hoida. võimalus on ka kütta sedasi, et kui elektrihind liiga kallis maakütte ei käivitu ja pellet käivituks (akupaagi temp jälgivad mõlemad süsteemid) aga lihtsalt pole viitsimist enam pelletiga jännata ja maaküte koguaeg taga. Täna just tegin 8h tsükli, lubati vool ära võtta ja panin pelleti käima ja elamised generaatori taha, kui kõik valmis sain avastasin et elektrilevi oli maili saatnud, kus voolukatkestus lükati edasi veebruarisse Vähemalt sain jälle backup süsteeme testida.

Tere. Alustan ka alguses üldisest. Soojusülekande võimsus on võrdeline vooluhulga kiiruse (l/min) ja temperatuuride vahe (ΔT) korrutisega. Vooluhulga kiiruse tõstmisel soojusülekande võimsus suureneb ja ΔT
väheneb. Seega saab tsirkulatsiooni pumpade max seadistustel minimaalse vajaliku pealevoolu temperatuuri.
Mitut pumpa kasutad ja millistes seadistustes.

[kunn24]

Vooluhulga kiiruse tõstmisel soojusülekande võimsus suureneb ja ΔT
väheneb.

[optimist88]

Kindlustusfirmade jaoks on üle 10-aasta vanune soojuspump amortiseerunud ning selle hävimise hüvitamisest keeldutakse rohkem või vähemviisakalt. Mul on kuskil veel alles kirjavahetus koos viidetega peenele kirjale kus IF keeldus hüvitamast 14-aasta vanust SP kui täiesti amortiseerunut.

Kas see põles maha, varastati ära või milles asi oli üldse? See, et kindlustuse jaoks on mingi seade amortiseerunud, ei tähenda veel, et see pole võimeline veel 4-5 a töötama.

[Vko]

Kas see põles maha, varastati ära või milles asi oli üldse? See, et kindlustuse jaoks on mingi seade amortiseerunud, ei tähenda veel, et see pole võimeline veel 4-5 a töötama.

Paljud 75-aastased Eesti mehed on ka "võimelised" edasi elama.
Erandeid leiab alati, aga kes tänapäevase tehnika puhul (olgu see siis soojuspump, külmkapp, pesumasin...) seda ostes üle 10-aastase kasutuseaga arvestab, saab kirikus peksa.

[kunn24]

Vanasti kulusid masinad töötades, nüüd aastatega. Päris põnev.

[Walter2]

Kindlustusfirmade jaoks on üle 10-aasta vanune soojuspump amortiseerunud ning selle hävimise hüvitamisest keeldutakse rohkem või vähemviisakalt. Mul on kuskil veel alles kirjavahetus koos viidetega peenele kirjale kus IF keeldus hüvitamast 14-aasta vanust SP kui täiesti amortiseerunut.

Kas see põles maha, varastati ära või milles asi oli üldse? See, et kindlustuse jaoks on mingi seade amortiseerunud, ei tähenda veel, et see pole võimeline veel 4-5 a töötama.

Kompressor kärssas läbi. Oleks teise kompreka ostnud oleks see muidugi edasi töötanud sest muud asjad toimisid. Kompressor paraku oli sellise $$$$ numbriga et odavam oli teine SP paigaldada. Aeg ja tehnoloogia olid ka muidugi vahepeal edasi läinud.

[kaimagk]

Sai paigaldatud aasta tagasi Nibe s seeria maasoojuspump ...
*)Palkmaja 100 m2 eeskujulikku plaatvundamendiga.Toas 22 kraadi. ...
*)Pump näitab tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.

Selliste numbrite pealt saab arvutada iga kasutatava kütteseadme majanduslikku tasuvust.

Antud näite numbrite kohaselt, kui võtta võrgust ostetud elektri hinnaks 0,2eur/kWh, aitas maasoojapump säästa aastas ca 250eur võrreldes elektrikulu otseelektriküttega (õliradiaator) küttes.

Kui võtta maasoojapumba elueaks 10 aastat, siis ei tohiks nii väikse energiatarbega maja maasoojapumba soetusmaksumus koos paigaldusega ületada 2500eur, et temast üldse rahalist kasu tekiks. (10 aastat on see piir, mida ületades hooldusfirma tavaliselt kuulutab soojuspumba "vanarauaks".)

Kui sellise väikse energiakuluga maja küttesüsteemi soetusmaksumus on näiteks 7500eur, siis rahaliseks plussi jõudmiseks peaks maakütteseadme eluiga olema 0,2eur/kWh elektrihinna juures olema 40 aastat.

Nagu näha, siis mida paremini tehtud soojustusega on maja, seda majanduslikult mittetasuvaks kallid kütteseadmed muutuvad.

Prooviks uuesti lugeda ja arvutada. Inimsel on see 1 kuu kulu!

[ping]

.... See, et kindlustuse jaoks on mingi seade amortiseerunud, ei tähenda veel, et see pole võimeline veel 4-5 a töötama.

Kas mälu on tõesti nii lühike või laiskus nii suur, et peab uuesti üle kordama?

Seadme eluiga ei määra mitte teoreetiline mehaaniliste komponentide vastupidavus vaid kas on võimalik ja kas hooldusfirma tahab masinat remontida/hooldada.

Mõned viimaste aastate näited isiklikust kogemustest.
Inimene kurdab, et peale viimast hooldust on hakkanud tehnoruumi, seadme alla loik tekkima ja firma väidab, et "nüüd ei ole enam midagi teha ning MSP tuleb välja vahetada". Tegelikult oli hoolduse käigus vahetatud sooja vee kaitseklapp, väiksema rõhuga klapi vastu kui max trassirõhk ja sealt siis öösel nirises.

Maasoojapumba seadeid muuta ei saa, kuna vastav programm töötab ainult XP arvutis aga sellist arvutit ei ole enam kasutusel ja maaletooja otsus: "45% kasutatud töötundidega seade välja vahetada". Panin uuema tüübi (sobiva) emaplaadi ja loodetavasti seade töötab veel 15 aastat.

Õ/Õ seadme välisosa emaplaat maksab 750eur+välismaalt saatmise kulud: uus seade on mõistlikum kui remont.

5 aasta vanusel Õ/Õ seadmel on ees veakood "kompressori ülekoormus" otsus: seade on väsinud, panna uus seade.

Teie seadmes on R410 gaas ja sellist gaasi meil enam ei ole ning seetõttu tuleb seade välja vahetada.

Ainult rumal ei suuda leida põhjendust, mida tavakasutaja uskuma jääb.

[ping]

Sai paigaldatud aasta tagasi Nibe s seeria maasoojuspump ...
*)Palkmaja 100 m2 eeskujulikku plaatvundamendiga.Toas 22 kraadi. ...
*)Pump näitab tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.

Prooviks uuesti lugeda ja arvutada. Inimsel on see 1 kuu kulu!

See on oletus, sest ainuke postis olev ajamääratlusena kasutatav sõna on kirjutatud "aasta".

Samahästi saab oletada, et inimene kokkab igapäevaselt puupliidil ja küpsetab ahjus leiba, ning seepärast on kulu väike.

[kunn24]

Maasoojapumba seadeid muuta ei saa, kuna vastav programm töötab ainult XP arvutis aga sellist arvutit ei ole enam kasutusel ja maaletooja otsus: "45% kasutatud töötundidega seade välja vahetada".

XP ja vastavad masinad pole kuhugi kadunud. Paljud sellised programmid jooksevad ka W7 või 10 all vastavas "compatibility mode"-s. Kui nn maaletooja nii väitis, siis midagi head temast arvata ei saa.
Samuti vaata https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_P ... ws_XP_Mode

[Kayros]

Tere. Alustan ka alguses üldisest. Soojusülekande võimsus on võrdeline vooluhulga kiiruse (l/min) ja temperatuuride vahe (ΔT) korrutisega. Vooluhulga kiiruse tõstmisel soojusülekande võimsus suureneb ja ΔT
väheneb. Seega saab tsirkulatsiooni pumpade max seadistustel minimaalse vajaliku pealevoolu temperatuuri.
Mitut pumpa kasutad ja millistes seadistustes.

Igaks juhuks mainin, et ma ei peaks küttesüsteemiga üldse tegelema,kõik on soe ilusasti aga lihtsalt huvipärast testin ja katsetan erinevaid võimalusi. Võib tunduda keeruline süsteem, aga tegelikult väga kompaktne ja lihtne hallata. Ma muidugi olen automaatika ja elektriga ja küttesüsteemidega ja ka programmeerimisega (väiksest saati on huvitanud ja ka töö on nõudnud elu jooksul koguaeg selliste asadega tegelemist) ka natuke rohkem sinapeal kui tavalisele inimesele elus vajalik oleks.

Kokku on 4 segusõlme (Kui pellet töötab, siis üks segusõlm (pelleti katla juhtimisel) kütab akupaagi veega soojaveeboilerit etteantud tembile, kui maaküte kütab, siis tema teeb seda ringivahetust AB klapiga või kuidas seda nimetatakse, pumba sees, aga mõlemad süsteemid kasutavad sama siugu/spiraali soojaveeboileris.)
Lisaks on uuem 0. ehitatud süsteem läbi soojusvaheti (alpha 2 pumbaga) ja seal tegelikult on kaks meibese segusõlme, üks võtab küttevett akupaagist ja kütab selle kütteveega soojusvahetiga meibese segusõlme, kus siis jookseb külmumiskindel soojakandija. Tulevikku vaadates tundus see vajalik (kui soov tulevikus kümblustünn taha panna ühe maja juurde, mille tempi maakütte hoiab) Muidugi rahaliselt on see suht kulukas minuarvates, sest 40 kraadise vee hoidmiseks tünnis peaks päris kõrget tempi akupaagis hoidma ka muul ajal kui seda küttesüsteemi pärast poleks vaja. Eks võibolla kunagi tulevikus jõuab sinnamaani, et viskan ka kümblustünni taha maaküttele ja siis näen päriselus kuidas kulud lakke hüppavad või mitte.

Igatahes soojusvahetiga sõlmes on Grundfos Alpha2 25-60 N 180 (ainult põrandaküte taga) ja see käib mul tavaliselt auto adapt reziimil (ruumid soojad ilusasti u. 18w 0,6-0,7 m3)), praegu -20+ kraadide peal eile õhtul panin huvipärast (vajadus puudus täiesti) konstantse rõhu reziimile kõige kõrgema valiku (28w ja 0,8 m3 tulid näidud), ja kontuurid siis keskmiselt 2,5 l/min läbivoolu näitavad. Proovisin praegu ka max reziimi 3. kiiruse tuli 35W ja kontuurid tõusid 3 l/min läbivoolule ja pumba maht ainult 0,9m3/h (olen 1 ka ette saanud ju ta selle vahepeal max reziimis töötab). Sellel pumbal u. 35 m ecoflex quattro trass ka taga, et tööd omajagu teha. Kontuurid on 20mm toruga.

Teises segusõlmes on Alpha1 25-60 180 pump. Seal u. 25m quattro exoflex trassi taga ja selle sõlme taga on siis ka põrandaküttele lisaks radikate kontuurid 2. korrusel. Arvatavasti peaksin pumbad ringi viskama kuna see Alpha2 lubaks sellisele süsteemile rohkem reguleerimist just radikate kahinale mõeldes. Nimelt praegu (-20C+ kraadidega) jookseb see pump 3. max kiirusel, et 2. korruse radikad saaksid max läbivoolu madalal temperatuuril. Kuskil -10 kraadini töötab see pump mul põrandakütte reziimis, (radikad ei kahise teisel korrusel ja kõik on täiesti hääletu majas) aga -10 alates tahtes pealevoolu tempi hoida madalamal (näen, et smatrix ei suuda enam tempi hoida nii hästi teisel korrusel väikeses vahemikus) lükkan ta 3. kiirusesse, aga siis kui osad kontuurid suletud tekib radikatesse väike kahin sisse. Kui kõik kontuurid lahti, siis on ka 3. kiirusel suht hääletu. Mul on üks ring sellel süsteemil ka otse läbijooksuga (riidekuivati vannitoas) 0,2-0,3 l/min reguleeritud (seal mul pole uponori reguleerimist kontuuril peal), et mingi läbivool oleks tagatud kui millegipärast kõik kontuurid peaksid sulguma ja pump töötab max kiirusel. Huvitaval kombel see riidekuivati ei tekita kahinat. Radikad on fondital alumiiniumi omad, madalatemperatuurilised. 2. tk on: 13 ribiga ja 19 ribiga. Rohkem teisel korrusel kütet pole kokku u. 45 m2 pinda. Põrandal korkparkett ja täiesti vabalt saab paljajalu kõndida ja põrandad soojad ilma põrandakütteta. Maja perenaine on väga soojalemb ja ma kuulen kohe kui kuskil natukenegi peaks jahe tunduma ;D Eluruumides 23-24 kraadi, magamistoad 21-22 kraadi (Iga toa peremees keerab endale sobiva temperatuuri), vannituba 25 kraadi seadistatud Uponori anduritega. Eks avatud trepihallist ka liigub see soe õhk ülesse ja uksed lahti ju see toetab ka. Kuna ma jälgin ka c02 taset siis katuseakendel õhutusavad lahti ja tasemed 500-700 vahel, kui kedagi kodus pole langevad alla 500. Tundub, et põhi õhuvahetus käib läbi kaminakorstna alt korruselt, seal mul kamina uks lahti natuke. Lisaks on all korrusel loomuliku venti väljatõmbed tubades, torustik jookseb katuse väljaviiku kokku ja kui katusel olen käinud, siis tunned kuidas õhku ikka tuleb sealt väljaviigust ja korstnast ka. See segusõlm segab radikate pärast 45 kraadise vee ja kuna mul nagunii pump sellist vett akupaaki toodab, siis teise maja segusõlm, kus ainult prandaküte, jookseb ka sama küttegraafiku peal mugavusest. Uponor siis teeb ise oma reguleerimist seal. Aga kuna soojustamata palkmaja, siis vb ongi hea kui veits soojem vesi, et hoiab tempi ilusasti.

Igatahes praegu tuleb pumbast 47,5 peale akupaaki ja segusõlmed saavad kätte 43,5 akupaagist (galmeti 400l akupaak, pellet ka seal paagil taga, mõlemad süsteemid saavad korraga kütta kui vajadust oleks). Siin ongi see vahe minu süsteemil, et akupaagist ma ei saa sellist tempi kätte nagu pump toodab u. 4 kraadi kõrgemalt toodab kui segusõlmed kätte saavad aga summa sumaarum ei ole see ka nii suur erinevus, et mingit ultrakallist lahendust sinna tekitada.

Makütte pumba eluiga ei oska kommenteerida endal 3. aasta jookseb alles aga ühel tuttaval läks nüüd 20+ aastat töötanud pump katki, kas äkki kompressori sujuvkäiviti läks läbi ja tegi liiga kompressori mootorile täpselt ei mäleta hetkel ja ei teagi praegu kas lasi korda teha või pani uue pumba.

Ise mõtlen, et paarikümne aastaga ikka kollektorid jms mingeid vigu ikka hakkab tulema, et need süsteemid pole igavesed. Ei kujuta ettegi, et kas praegune smatrix süsteem, 20 aastaga kindlasti amortiseerub ja palju neid juppegi siis veel saada on. Eks pump ka,loodan ise et paarkümmend aastat ikka toimetab mõistlike hoolduskuludega.

Tööstuses, mis minu taust, on küll näha, et see elektroonika ikka vananeb isuga. Parim mälestus on mingi 95 aasta tootmisliin, millel oli Siemensi touch screen, et 25 aastaga see ekraan ikka andis otsad. Iga aastaselt seal 20+ vanuses järjest kadus midagi ära ja lõpus operaatorid panid suht mälujärgi nuppe ekraanil kuna enam ei kuvanud eriti midagi aga vajutused võttis vastu. Tarkvara ümberlaadimine refurbished ekraani (kuskilt rootsi PLC suurest laost sai uus ostetud) tuli ikka vana windows XP arvuti välja otsida, millel sai emuleeritud mingit dos süsteemi ja käsuridadega käis see andmete ümbertõstmne mingit programmi kasutades. Vedas, et keegi hobikorras oli vist redditis või mingis foorumis kirjutanud et oli kodus maadelnud nädal aega samasuguse probleemiga hobikorras (igasugu variante katsetas) ja siis leidis lahenduse ja tegi netti täpse juhendi kuidas tema tegi. Muidugi oleks saanud Rootsi ka saata seal pakuti ka teenust, et tõstavad ringi aga nagu tootmises siis masinad peavad ju eile valmis olema ja kõik seisakud kulla hinnaga ja kohapeal tehes hoidis aega kokku.

Veel elektroonika ja süsteemide kestvusest (saab kanda ka maaküttepumbale üle), on olnud "õnne" elus kaks suurt tootmist käivitada nullist a ühel oli mootorite installeeritud koguvõimsus 1600 kw (Muundurite piduritakistite võimsus oli vast juba 250 kw) ja kilbiruum oli nagu spaa riietusruum, kilbid läksid ridade kaupa erinevates sektsioonides). Kõva arutelu oli, et kui suurt jahutust kilbiruumile tekitada piduritakistuste võimuse järgi, tookord saigi see üle dimensioneeritud tootja andemetele tuginedes 60 kw sai pandud 3 x 20kw õhk õhk agregaati aga piisas tegelikult ühest. 2x 1250 kva trahvoga alajaam ehitati selle toitmiseks, seal olid ka õhuklapid võrgujuhtimisega (tänapäevane moodne tehnoloogia) täiesti uus süsteem, et esimene aasta lähevad tavaliselt kõik asjad katki, mis minema peavad (kõik süsteemid uued), küll vahetad muundureid, kontrolleritel sisendite väljundite kaarte, fotosilmasid jne... õhuklappide lülitusmooduleid) (Kõik korralike firmade seadmed, siemens, Schnider, ABB, Festo) Turvaväravate lukke jne jne ja kuskil peale aastat siis jääb süsteem stabiilsemalt tööle, kõik mis tehasest tulid uued seadmed esimese aasta jooksul siis saad need vigased välja vahetatud, mis ei tööta, käivitades töötavad aga stabiilsemat tööd tegema hakates lähevad ikka katki ja annavad otsad. Ja seda näeb suurtes süsteemides, kus palju uut eletroonikat kokku koondunud.

Pakun, et sama siis ka kodus pumpade ja muu elektroonikaga, keegi saab need töötavad asjad(enamus ju jääb tööle) aga kellegil ikka tuleb ka asju, mis esimese paari aasta jooksul katki lähevad ja sealt siis erinevad arvamused. See kellel süsteemid töötavad stabiilselt ja rikki ei lähe, nendel puudub ka tavaliselt tahtmine soov jagada oma head kogemust, et pigem kirjutatakse ikka halba kogemust, et näed mul või sõbral läks rikki ja ei tööta

[Kayros]

Ahjaa, tehnisintellekti ma ei kasuta postitades, oli siin kommentaare esimene postitus tuli telefonist ja kuna pikk tekst,siis vigu jms jäi rohkem sisse kui arvutiga kirjutades

[Kayros]

Maasoojapumba seadeid muuta ei saa, kuna vastav programm töötab ainult XP arvutis aga sellist arvutit ei ole enam kasutusel ja maaletooja otsus: "45% kasutatud töötundidega seade välja vahetada".

XP ja vastavad masinad pole kuhugi kadunud. Paljud sellised programmid jooksevad ka W7 või 10 all vastavas "compatibility mode"-s. Kui nn maaletooja nii väitis, siis midagi head temast arvata ei saa.
Samuti vaata https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_P ... ws_XP_Mode

Ma ei ole selle ala spetsialist, aga ise mäletan, et win7 arvutiga ma ei saanud emuleerida endale vajalikku keskkonda (proovisin igatepidi kõik variandid läbi aga DOS programmijupike ei võtnud ühendust siemensi touchscreeniga, nägin küll kontrollerit aga kupeerimine ei hakanud tööle millegipärast) aga xp arvutiga (mis sai üles otsitud viimases hädas) sain emuleerida 95. aasta DOS programmile vajaliku keskkonna, kus andmete download ja upload hakkas tööle. Et igasugu variante võib olla selles it maailmas.
Edit: Kontrollerite maailmas on upload ja download tihti vahetuses downloadid seadmesse ja uploadid seadmest arvutisse, see lihtsalt kommentaar, et paar korda elus olen kiirustades selle sassi ajanud ja siis vaatad peale enteri vajutamist või klikkimist kuidas süsteem "lolliks" muutub ja kirud ennast maapõhja lihtne töö ja nüüd läheb x korda rohkem aega kordasaamiseks.

[Adlolf]

Tere. Alustan ka alguses üldisest. Soojusülekande võimsus on võrdeline vooluhulga kiiruse (l/min) ja temperatuuride vahe (ΔT) korrutisega. Vooluhulga kiiruse tõstmisel soojusülekande võimsus suureneb ja ΔT
väheneb. Seega saab tsirkulatsiooni pumpade max seadistustel minimaalse vajaliku pealevoolu temperatuuri.
Mitut pumpa kasutad ja millistes seadistustes.

Igatahes praegu tuleb pumbast 47,5 peale akupaaki ja segusõlmed saavad kätte 43,5 akupaagist (galmeti 400l akupaak, pellet ka seal paagil taga, mõlemad süsteemid saavad korraga kütta kui vajadust oleks). Siin ongi see vahe minu süsteemil, et akupaagist ma ei saa sellist tempi kätte nagu pump toodab u. 4 kraadi kõrgemalt toodab kui segusõlmed kätte saavad aga summa sumaarum ei ole see ka nii suur erinevus, et mingit ultrakallist lahendust sinna tekitada.

Soojuspumba veepumba tootlikkus on väiksem kui tarbimine ja toimub tagasivoolu segamine. Mida soojuspump ise selle kohta kostab.

[kaimagk]

Sai paigaldatud aasta tagasi Nibe s seeria maasoojuspump ...
*)Palkmaja 100 m2 eeskujulikku plaatvundamendiga.Toas 22 kraadi. ...
*)Pump näitab tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.

Prooviks uuesti lugeda ja arvutada. Inimsel on see 1 kuu kulu!

See on oletus, sest ainuke postis olev ajamääratlusena kasutatav sõna on kirjutatud "aasta".

Samahästi saab oletada, et inimene kokkab igapäevaselt puupliidil ja küpsetab ahjus leiba, ning seepärast on kulu väike.

inimene kirjutas*Pump näitab jaanuari tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.*

kaabu proovib ehk ikka uuesti arvutada ja lugeda enne kui seda sodi siia edasi kirjutab

[Tartlane]

Sai paigaldatud aasta tagasi Nibe s seeria maasoojuspump ...
*)Palkmaja 100 m2 eeskujulikku plaatvundamendiga.Toas 22 kraadi. ...
*)Pump näitab tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.

Prooviks uuesti lugeda ja arvutada. Inimsel on see 1 kuu kulu!

See on oletus, sest ainuke postis olev ajamääratlusena kasutatav sõna on kirjutatud "aasta".

Samahästi saab oletada, et inimene kokkab igapäevaselt puupliidil ja küpsetab ahjus leiba, ning seepärast on kulu väike.

inimene kirjutas*Pump näitab jaanuari tarbitud energiakulu hetke seisuga 343 kwh ja saadud energia 1584 kwh.*

kaabu proovib ehk ikka uuesti arvutada ja lugeda enne kui seda sodi siia edasis kirjutab

[Kayros]

Tere. Alustan ka alguses üldisest. Soojusülekande võimsus on võrdeline vooluhulga kiiruse (l/min) ja temperatuuride vahe (ΔT) korrutisega. Vooluhulga kiiruse tõstmisel soojusülekande võimsus suureneb ja ΔT
väheneb. Seega saab tsirkulatsiooni pumpade max seadistustel minimaalse vajaliku pealevoolu temperatuuri.
Mitut pumpa kasutad ja millistes seadistustes.

Igatahes praegu tuleb pumbast 47,5 peale akupaaki ja segusõlmed saavad kätte 43,5 akupaagist (galmeti 400l akupaak, pellet ka seal paagil taga, mõlemad süsteemid saavad korraga kütta kui vajadust oleks). Siin ongi see vahe minu süsteemil, et akupaagist ma ei saa sellist tempi kätte nagu pump toodab u. 4 kraadi kõrgemalt toodab kui segusõlmed kätte saavad aga summa sumaarum ei ole see ka nii suur erinevus, et mingit ultrakallist lahendust sinna tekitada.

Soojuspumba veepumba tootlikkus on väiksem kui tarbimine ja toimub tagasivoolu segamine. Mida soojuspump ise selle kohta kostab.

Täitsa huvitav tähelepanek, vaatasin pumba andmetest min 570 l/h, nominal analogue B0W35 1600 l/h ja maximum 2900 l/h. Pump töötab mul osalise koormusega, tänagi keskmine tootmine koos sooja veega on olnud 10 kw/h, 17kw/h maks tootmisvõimsuse juures. Garaaz ja hobiruum veel ootavad oma järge elamises , et veel ei saa ta seda koormust, milleks ta mõeldud on. Ise olen täheldanud, et ega ma üle 2100 l/h pumba andmetest pole täheldanud tsirk pumba võimsust. Pigem hoiab seda madalamal kui üleskütmine lõppenud.

Vaatasin ka akupaagile otsa ja meibese kollektor (meibese segusõlmed kõik ühe kollektori otsas, tehase toode), võtab akupaagist kõige ülemisest väljundist ja tagasi annab paagi alla. Maasoojuspump ja pellet annavad akupaagile peale meibese võtust u. 20 cm allpoolt (kõik sisendid ja väljundid on erladi ühendused siis akupaagil), samas maasoojuspumba pealevoolu sisendile akupaagil panid paigaldajad akupaagi sisse 40mm diameetriga toru ja suunasid maasoojuspumbast tuleva vee ka akuaagi ülemisse otsa, kuigi sisend oli madalamal kui meibes võtab. Nüüd ma saan aru küll miks nad nii tegid, tookord ma väga ei süvenenud. Torustik iseenesest kõik mul katlamajas 40mm (ka ecoflex quattro trassid majadeni, et madalatemperatuurilisel veel oleks mahtu liikuda). Pump võtab akupaagist vett vist paarkümmend senti kõrgemalt kui meibes peale annab, kas sinna ka mingi toru sisse keerati seda ma ei tea, polnud nägemas.


Ma mõtlen pump kütab akupaaki sõltumatult (meibese segusõlmedest) ja juhib oma tsirk pumba kiirust nii nagu tema algoritmid ette näevad, et pump ise ei arva midagi selle kohta, või mida sa mõtled? Tal on ju ideaalsed tingimused toimetamiseks, ei tööta pidevalt tipukoormusega (boilerit ja akupaaki ülesküttes mingi hetk kasutab muidugi kuni 17 kw) aga krutib ka kohe võimsuse maha kui sihttemperatuur saavutatud ja hakkab hoidma (akupaagist rääkides). Tarbimine akupaagist on pumbast sõltumatult, kuigi pump ise juhib neid segusõlmi.