Katuse leke

[A23]

Ma ei ole tuletõrjeluuke juhtunud nägema, kas need võivad olla paigaldatud karkassipostidest eemale?

Tuletõrjeluuk? Ma ei ole enne isegi kuulnud sellisest luugist. Luugi vasakus servas olevad (mustad)augud tuletavad mulle meelde rohkem teenindusluukidele sarnanevat, naela pistad auku, avamisviisi.

Kui aus olla, siis ka mina polnud varem kuulnud. See nimetus oli toodud paberjoonise fotol, tundub originaalprojekti ajast seal olema. Vist mingiks kinnise räästanurga kontrollimiseks, oletan.

Kõrvalpõikena, kui nüüd uuesti pilti vaadata, luugi kõrgus on 600, siis veetriipude vahe jääb ka samasse suurusjärku.

[Urmas]

Vist mingiks kinnise räästanurga kontrollimiseks, oletan.
Kõrvalpõikena, kui nüüd uuesti pilti vaadata, luugi kõrgus on 600, siis veetriipude vahe jääb ka samasse suurusjärku.

Kui jälle omakorda vaadata seda luugiga pilti, siis luugi laiuseks võiks aimata 40cm, oletades, et luugi teine serv on vastu karkassi. Olgu, ainult kontrollimiseks saan luugi olemasolust aruja visuaalseks kontrollimiseks vist ei oleks vaja nii suurt luuki, aga kui kontrollitava räästanurga all on mingi jama, siis vajadusel ühel keskmise kehaehitusega töömehel on tööriietes räästnurga alla pugemine paras üritus, eriti talvel.

[A23]

Kui nüüd veelkord projekt lahti rullida, vaatavad sealt vastu tuletõrjeluugi mõõdud 600 x 600.
Mis sellest järeldada, kas luuk paikneb täpselt karkassipostide vahel?

[Urmas]

Kui nüüd veelkord projekt lahti rullida, vaatavad sealt vastu tuletõrjeluugi mõõdud 600 x 600.
Mis sellest järeldada, kas luuk paikneb täpselt karkassipostide vahel?

Selliste mõõtudega luugi paigalduse puhul tuleks siis mingit posti vahet liigutada või katkestada.

[optimist88]

Kui nüüd veelkord projekt lahti rullida, vaatavad sealt vastu tuletõrjeluugi mõõdud 600 x 600.
Mis sellest järeldada, kas luuk paikneb täpselt karkassipostide vahel?

Selliste mõõtudega luugi paigalduse puhul tuleks siis mingit posti vahet liigutada või katkestada.

C=600 mm. Karkassi paksuse jagu jääb puudu?

[Urmas]

C=600 mm. Karkassi paksuse jagu jääb puudu?

Jah, aga pildi peal tundub luugi ja veenire vahel olema rohkem kui karkassi paksuse jagu.

[kaimagk]

pakuks ka uitmõtte, äkki on hoopis ehitatud puitkaskassist ja vekseldatud luugi koht? Aga muidu arvan et on hea ja ilus maja kus eleda.

[Urmas]

Kahtlustan, et see teema on muutunud foorumlastele oletuslike probleemide arvamise teemaks. 31-st postitusest on kasutaja alfrol teinud ainult kaks postitust- teema ja siis vahepeal maininud, et probleemide kohal ei ole akent. Ei mingit kaasa rääkimist ega küsimist maja müüjalt siin välja toodud oletuslike põhjuste kohta, et kuidas on asi ehitatud.
Mulle isiklikult ei paku see teema enam huvi, sest targemaks ma sellest vist ei saa. Ainult foorumlaste oletused piltidelt nähtu põhjal.

Teema algataja alfrol, pildil nähtud veenirede põhjuste kohta võiksite sama hästi pöörduda ka selgeltnägijate poole, ehk nemad oskavad kohvipaksu või tarokaartide pealt vaadate täpsemaid põhjusi öelda.

PS. Mu viimane lause ei ole isegi mitte iroonia, vaid hoolin kaasfoorumlaste vaimsest tervisest.

[alfrol]

Mul ei olnud midagi kaasa rääkida siin ja ega ma nii väga ei jälginud ka kuna siin alustati igasuguste teemaväliste kolmnurga õpetustega.

Jah, maja on ehitatud puitkarkassist. Ma palusin omanikul luugi taha vaadata ja teha pildid nagu siin soovitati, aga pole neid veel saanud, sest omanik seal enam püsivalt ei ela ja ise ka pole veel sattunud. Nagu mainisin, see juhtus 6 aastat tagasi tugeva lumetormi tõttu ja rohkem ei ole seal kusagil mingeid lekkeid olnud (omaniku sõnul muidugi, aga ise ka ei märganud rohkem). Omanik ei teinud sellega midagi kuna ei pidanud seda suureks probleemiks. Minu palvel käidi majas ka termokaameraga ringi ja selles kohas ei näidanud see mingit anomaaliat, seega vähemalt ei tundu, et see oleks mingi püsiv leke vms.

[Küülaline]

see juhtus 6 aastat tagasi tugeva lumetormi tõttu ... Omanik ei teinud sellega midagi kuna ei pidanud seda suureks probleemiks ... käidi majas ka termokaameraga ringi ja selles kohas ei näidanud see mingit anomaaliat

Tähendab, nüüd sa kaalud maja ostmist või ostmata jätmist selle paari tumedama triibu pärast ühe toa seinas? kusjuures see 6 aasta tagune lumetorm on samuti oletuslik?

[A23]

Ma pelgaks ostmist just alamõõdulise tuulutuspilu tõttu tuuletõkke ja aluskatte vahel. Aurutõket ka pole kirjelduses, kas see puudub? Loogiline asukoht võiks olla 200 mm ja 50 mm soojustuskihtide vahel.
Põhjanaabrite juhendites ja projektides on tuulutusvahe sellise kalde puhul kordades suurem ja õhk peab vabalt liikuda saama nii alt kui ülalt.
Miskit võib teinekord ikka katusekivide vahelt sisse sattuda, aluskatte ülesanne ongi see turvaliselt minema juhtida, kui ei tee seda, siis võib kile vigastatud olla.
Hr Piirfeld või EHINS oskaksid täpsemalt kommenteerida, kas sellise maja ostmist oleks mõistlik üldse kaaluda.

[vuuk]

Kui juba kord jutt distantsliistu kõrgusele on läinud, siis võiks analüüsida, miks nii õhuke paigaldatakse.
Kõigepealt sarika peal on tuuletõkkeplaat 13 mm, sellel distantsliist 25 mm, siis aluskile peal liist 25 mm ja edasi roov kõrgusega 50 mm (kivikatuse korral). 13 + 25 + 25 + 50 = 113 mm. Et roovide kinnitusvahend piisaval määral ka sarikasse ulatuks, juba nüüd peavad kinnitusvahendid olema üsna "jõhkrad". Aga kui distantsliistud on veel paksemad... .
See on tavaliselt 1 argument, kui juureldakse, millised distantsliistud olema peaksid.
Teine argument on meie inimeste rahakoti sisu, mis väga tihti on miinusmärgiga.
Kolmas argument on, et kui liistu peal on roovid 50 mm, siis tegelik vahe kivi ja kile vahel on kokku 75 mm (mitte arvestades kivi kujust tulenevat vahet).
Ja lisaks peab olenema ju tuulutusliistu kõrgus ka soojustatud katuslae osa pikkusest ja kaldenurgast.
Kuna olen kohanud, et ka 2° kaldega katusele oli määratud inseneri poolt vaid 25 mm distants + ei olnud ka seda ära näidatud, kuidas täpselt õhk sellest kanalist välja saab. See tuli endal välja nuputada.
Samamoodi peab vaatama, kuidas õhk tuulutuskanalitesse sisse saab - tihti unustatakse see üldse ära... .

[A23]

...
Kuna olen kohanud, et ka 2° kaldega katusele oli määratud inseneri poolt vaid 25 mm distants + ei olnud ka seda ära näidatud, kuidas täpselt õhk sellest kanalist välja saab. See tuli endal välja nuputada.
Samamoodi peab vaatama, kuidas õhk tuulutuskanalitesse sisse saab - tihti unustatakse see üldse ära... .

Viimased lähevad sinna puuduliku tööprojekti või üldse selle puudumise kategooriasse, sarnase olukorrra sagedast esinemist ehitustööde tellimiste puhul oled ka varasemalt maininud.
Olematu tuulutusvahe aga nende kapsaaeda, keda hr. Piirfeld "insenerideks" kutsub.

[vuuk]

Aga kas see 25 mm distantsi kõrgus on üldse ebapiisav? Mina seda arvutada ei oska ja see ei ole ka minu rida.
Kui foorumiinsener väidab, et 25 mm on ebapiisav, siis mina sellist inseneri juttu päris tõsiselt ei võta.
Sõltub ju ka tuulutuskanali pikkusest ja näiteks kui laiad on pilud tuulekastilaudade vahel.
Minu aastakümnete pikkuse ehituspraktika jooksul on enamusel juhul olnud distantsliist mitte 25 mm vaid 22 mm.
Negatiivne tagasiside puudub. Ei tea, et katused sellest mädad oleksid olnud. Mina tegin tööd, mida minult telliti ja paigaldasin materjalid, mis mulle objektile toodi. Kuigi jah kõhe tunne oli, sest mul oli töid teostades meeles kõrge kooli õppejõu eraldi toonitamine, et 25 mm distantsliist on vähe.
Teisalt, mida see distantsliistu paar cm lisakõrgust ikka annab, kui tuulekast viimistletakse näiteks vineeriga. Ka seda olen eemalt näinud.

Õige insener peab suutma hinnata arvutuslikult tervikut, mitte ainult oskama arvustada üht tuulutusvahet.
Iga element ehitises olgu optimaalne, ka tuulutusvahe kõrgus. Ja määrama peab insener. Minu asi ei ole määrata, kas määrajaks oli insener või "insener".
Aga sellega nõus, et 22...25 mm tuulutusvahe võib osutuda ebapiisavaks. Samas ei pruugi.
Näiteks suurte majade lamekatuste korral jah, väikeste suurema kaldega katuste korral mitte. Ja kusagilt jookseb piir. Selle piiri välja selgitamiseks oleks vaja leida vastavate teadmistega ja arvutusoskusega inseneri. Nagu südame operatsiooni teostuseks on vaja südamekirurgi.
Projekti ja selle vajalike osade tellimine on projektijuhi ülesanne ja tagama peab selle omanik.

[A23]

Aga kas see 25 mm distantsi kõrgus on üldse ebapiisav? Mina seda arvutada ei oska ja see ei ole ka minu rida.
Kui foorumiinsener väidab, et 25 mm on ebapiisav, siis mina sellist inseneri juttu päris tõsiselt ei võta.
Sõltub ju ka tuulutuskanali pikkusest ja näiteks kui laiad on pilud tuulekastilaudade vahel.
Minu aastakümnete pikkuse ehituspraktika jooksul on enamusel juhul olnud distantsliist mitte 25 mm vaid 22 mm.
Negatiivne tagasiside puudub. Ei tea, et katused sellest mädad oleksid olnud. Mina tegin tööd, mida minult telliti ja paigaldasin materjalid, mis mulle objektile toodi. Kuigi jah kõhe tunne oli, sest mul oli töid teostades meeles kõrge kooli õppejõu eraldi toonitamine, et 25 mm distantsliist on vähe.
Teisalt, mida see distantsliistu paar cm lisakõrgust ikka annab, kui tuulekast viimistletakse näiteks vineeriga. Ka seda olen eemalt näinud.

Õige insener peab suutma hinnata arvutuslikult tervikut, mitte ainult oskama arvustada üht tuulutusvahet.
Iga element ehitises olgu optimaalne, ka tuulutusvahe kõrgus. Ja määrama peab insener. Minu asi ei ole määrata, kas määrajaks oli insener või "insener".
Aga sellega nõus, et 22...25 mm tuulutusvahe võib osutuda ebapiisavaks. Samas ei pruugi.
Näiteks suurte majade lamekatuste korral jah, väikeste suurema kaldega katuste korral mitte. Ja kusagilt jookseb piir. Selle piiri välja selgitamiseks oleks vaja leida vastavate teadmistega ja arvutusoskusega inseneri. Nagu südame operatsiooni teostuseks on vaja südamekirurgi.
Projekti ja selle vajalike osade tellimine on projektijuhi ülesanne ja tagama peab selle omanik.

Siis jutt ainult sellest vahest, mis on "umbse" aluskatuse ja (tuuletõkkega kaitstud) soojustuse vahel, mitte sellest vahest, mis aluskatuse ja katusekatte vahel.
Siin kohalike gurude sõnavõttudest ilmnenud, et min on kusagil 100 mm kandis ja kaldest ja pikkusest sõltuvalt võib veel suuremaks osutuda. Mingid juhised ka siit läbi käinud. Põhjanaabrite projektides ka leiab sarnast suurt tuulutusvahet, allotsas võrk ja ülalt nt õhukorstnatega lahendatud. Eesmärk siis, et soojustusse niiskust ei koguneks. Külma pöönungu korral on aga "tuulutusvahe" kogu pööning, mõnikord kasutatakse seal ka aktiivset tuulutust.
Aga täitsa võimalik, et ka 22 ...25 mm tuulutusvahega elavad inimesed õnnelikult aastaid sees ja ei leia põhjust kurtmiseks.

"Hingava" aluskatte puhul, mis pannakse otse soojustusele, on ainult üks õhuvahe, seda aga siinsed gurud ei soovita, olen nii vähemalt aru saanud.

[vuuk]

Ilmselgelt aetakse siin midagi segamini. Pakun, et min 100 mm on vajalik suurtel lamekatustega tööstushoonetel, kus tuulutusvahede pikkus kümnetes või sadades meetrites ning peal täiesti aurutihe SBS või PVC. Aga loomulikult võib igaüks oma ükskõik millise katusega elamul samuti teha.
Kusjuures, kas selle peale ei ole tulnud, et võibolla gurud ja õppejõud räägivad mõnd juttu selle eesmärgiga, et neile ka ikka tööd ja raha toodaks?
Mina endal soojustasin ülakorruse katuslae nii, et sarikate vahele soojustust ei paigaldanudki. Vaid sarikate alla paigaldasin tuuletõkke ja 200 mm soojustust + muidugi 0,2 mm PE kile. Minul kilefoobiat ei ole.
Samuti ei pidanud oluliseks ruumi säästa.

[A23]

Ilmselgelt aetakse siin midagi segamini. Pakun, et min 100 mm on vajalik suurtel lamekatustega tööstushoonetel, kus tuulutusvahede pikkus kümnetes või sadades meetrites ning peal täiesti aurutihe SBS või PVC. Aga loomulikult võib igaüks oma ükskõik millise katusega elamul samuti teha.
Kusjuures, kas selle peale ei ole tulnud, et võibolla gurud ja õppejõud räägivad mõnd juttu selle eesmärgiga, et neile ka ikka tööd ja raha toodaks?
Mina endal soojustasin ülakorruse katuslae nii, et sarikate vahele soojustust ei paigaldanudki. Vaid sarikate alla paigaldasin tuuletõkke ja 200 mm soojustust + muidugi 0,2 mm PE kile. Minul kilefoobiat ei ole.
Samuti ei pidanud oluliseks ruumi säästa.

Suurusjärk 100 mm oli tavalise ca 30° katusekaldega pereelamu kontekstis. Aga ei välista midagi, ajad, moed, arusaamad, projekteerimisjuhised võivad muutuda. Minus nt tekitas küsimusi tuulutuse harjapoolne lahendus õhukorstnatega. Sel juhul ju õhuvooluava ristlõige väheneb sadu kordi võrreldes selle ristõikega, mis aluskatte ja soojustuse vahel on.
("Ülemine" ja "alumine" tuulutusvahe ei tohi ka kokku ühendatud olla, ülemine lahendatakse vastava harjapleki konstruktsiooniga)

[vuuk]

Ja kuidas on praktika? Kas on kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks näinud 30° katuse puhul 100 mm distants"liistusid". 50 x 100 mm pruss serviti. Mina ei ole kohanud.

[A23]

Ja kuidas on praktika? Kas on kedagi, kes teaks kedagi, kes oleks näinud 30° katuse puhul 100 mm distants"liistusid". 50 x 100 mm pruss serviti. Mina ei ole kohanud.

Põhjanaabri videotes on teinekord näha, pigem 75 x 100+. Harrastatakse sarikatepealset, mitte sarikatevahelist soojustust, siis kruvid ka nt 8 x 550.
Eestis kohapeal väga ehitusvideoid üles ei riputata ja niipalju kui reaalis juhtunud kokku puutuma, siis ega ei ole jah nii laia tuulutuspilu kohanud.

[vuuk]

Mis neist põhjanaabritest üldistades võrdluseks tuua.
Küllap osadel neist on rahakotid ka palju tüsedamad võrrelduna siinsete inimeste rahakottidega.
Kui raha on jalaga segada, siis võib laiutada.

Muidugi on soojustatud katulagi suhteliselt riskantne tarindus.
Seda juhib tähelepanu ka insener Tiit Masso raamatus "Väikemajad" (kui ma ei eksi, võibolla oli teises raamatus).
Olulised vead selles süsteemis ei andesta.
Kui soojustus veidi niiskub ja saab õigeks ajaks välja kuivada, siis on vaid soojusjuhtivus halvem.
Kui aga niiskub sedavõrd, et soojustus märja švammina puitu hakkab ohustama, siis on kuri karjas.
Aga miks niiskub?
Ehk on viga siis hoopiski aurutõkkes.

[A23]

...
Aga miks niiskub?
Ehk on viga siis hoopiski aurutõkkes.

Kõlab loogiliselt küll, kui niiskust (peaaegu) üldse sisse ei tule, siis pole ka eriti välja kuivada vaja.

Aga kas oled mõelnud, et ise hakata ehitusvideosid tuubi panema? Eriti siis neid, mille ka tööprojekt oleks korrektselt tehtud, kus miskit ehitamise käigus päästma ei peaks.

[vuuk]

Sellisel juhul peaksin ilmselt ise tööprojekti tellima. Siis aga läheks kogu see üritus minule täielikult majanduslikult mõttetuks.