Maja laseb külma sisse.

[markoff]

2005 ehitatud maja. Soojuspidavus on üleüldiselt kehv. Vaatasin termokaameraga ja mõned kohad panevad kukalt kratsima. Mis see tegevusplaan ja variandid mul võiks olla?

Väljas oli sel hetkel mingi -18.

[ping]

2005 ehitatud maja. ....

Välimist akna alust veeplekki ei ole näha?

"Ilu" nõuab ohvreid ja kui omanik soovis sellist paigaldust, siis ega füüsika vastu ei saa ning selle eest tuleb lõivu maksta.
Väga ilusti fassaadiga tasa paigaldatud aknad ja ei ole mingid koledad soojustuse tasapinda paigaldatud "koledad laskeavad" aga iluga kaasneb paratamatult külmasild.

Aknalengide külmsilla vähendamiseks tuleb aknad ehitusfüüsikaliselt, soojustuse suhtes õige koha peale panna.

[vuuk]

Üldiselt nõus. Ainult, et akna asukoht seinas akna või lengi soojapidavust küll ei muuda.
Küll aga muudab külmasilla teekonna pikkust lengi tagant. Ja see teekond on seal ilmselt üsna lühike. Kui lengi taga asub ka ühtlasi väga soojust juhtiv materjal, siis seda tõhusam on lengide tagant sisemiste avakülgedeni jõudev külmasild. See mõjutab mõnevõrra muidugi ka akende pinna temperatuuri, eriti avakülgede lähedal.
Aknad paistavad olema suhteliselt viletsate soojustehniliste näitajatega. Tollel ajal selliseid pandi. Ja kui protsesse juhib isik, kes matsu ei jaga, eks siis valikud tehakse peamiselt hinnast lähtuvalt. Muudele olulistele numbritele ei osata tähelepanu pöörata.

[kunn24]

Akende reguleeringut ja tihendite lekkimist vaja kõigepealt kontrollida. Tihti paigaldati lukuvastused lohakalt ja sulgurid korralikult ei sulgu.

[vuuk]

Täpsustan oma eelmist postitust.
Illustratiivne pilt, mille selgituseks spetsiaalselt "joonistasin":

Plokkidest kandeseinad + puitkarkass, vahel vill, horisontaalse puitvoodriga, akende lengide välimine tasapind puitvoodri välispinnaga samas tasapinnas. Toppimisvahed kaetud piirdelauaga.
Tüüpiline olukord on vasakul, kus külmasilla teekonna pikkus vaid 59 mm.
Seda olukorda saab tegelikult parendada, asendades 50 mm laiuse distantsliistu 100 mm lauaga (vt teiselt poolt). Sel juhul külmasilla teekond pikeneb 105 ja 108 mm peale.

Kuid sel konkreetsel näitel on akna lengid laiusega 82 mm. Teemaalgataja akende lengid on ilmselt laiusega 50...60 mm. See teeb külmasildade teekonnad neis kohtades veelgi lühemaks. Järele jääb neis kohtades vaid kuuri seina paksune kiht materjale.
Ning muidugi sõltub, missuguse soojusjuhtivusega materjali külmasilla teekond läbib.
Tegur λ väärtused (W/mK):
Isover KL-33 - 0,033,
puit - 0,12,
Isover VKL-13 tuuletõke - 0,031,
SKANO puitkiud tuuletõkkeplaat - 0,049,
Bauroc UNIVERSAL plokk - 0,1.
Kes aru saab, võib numbritele otsa vaadates üht-teist hoomata või arvutislikult külmasillad arvutada.

[A23]

Kõigepealt kindlasti kontrollida, kas tihendid peavad nagu ka Kunn soovitas. Käega on tunda , kas pressib vahelt õhku sisse või mitte, eriti tuulepoolsel küljel, testimise ajaks ka kõik väljatõmbevendid max peale panna. Teinekord aitab ka vaid tihendi sõrmede vahel "üle tõmbamisest", tagasi koolutamisest, et sulguks vähemalt mõnda aega jälle täielikult.
Foto põhjal võiks samuti kahtlustada, et aknad on soojustuse suhtes ebaoptimaalselt paigaldatud.